3-05-587/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-587 Haldusasi Leho Ruusi kaebus Põhja Politseiprefektuuri ülekuulamise protokolli väljastamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Leho Ruusi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

6. november 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Leho Ruus (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja Põhja Politseiprefektuur

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata.

2. Lõpetada selles osas menetlus asja halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 7. novembril 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leho Ruus ületas väärteoprotokolli kohaselt sõidutee Nõmmel, x

ees. Nooremkonstaabel teatas, et jalakäija ületas sõdutee vales kohas, kuna tähistatud ülekäigurada oli lähemal kui 100 m. Politseiametnik koostas protokolli ja piirdus suulise hoiatamisega. L. Ruus andis kohapeal allkirja protokolliga tutvumise kohta. Ta nõustus hoiatamismenetluse läbiviimisega kohapeal, ei taotlenud enda suhtes kiirvõi üldmenetluse läbiviimist.

L. Ruus esitas 16.05.2005 teabenõude Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnale, milles palus väljastada 22.04.2005 koostatud suulise hoiatamise protokolli koopia, mis oli vajalik õiguskantsleri poole pöördumiseks.

Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 20.05.2005 kirjas nr PHJ9.4-1.13/37 keelduti teabenõude täitmisest põhjusel, et päringut ei käsitleta teabenõudena. Samuti tugineti

3-05-587

2(3) avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 5 ning § 35 lg 1 p-le 1. Kirjas märgiti, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) alusel ei ole hoiatusmenetluse puhul võimalik pärast menetluse lõpuleviimist materjalidega tutvuda ja nendest koopiaid teha.

2. L. Ruus esitas halduskohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna hoiatamismenetluses koostatud protokolli koopia väljastamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse esitajale on selgusetu, miks teabenõude esitajal ei ole taotlevale teabele juurdepääsuõigust ja miks on nõutud teabele kehtestatud juurdepääsupiirang. VTMS § 53 lg-s 2 ei ole sätestatud ülekuulamisprotokolli koostamist ega allkirja võtmist selle kohta, et menetlusalune isik on nõus hoiatamismenetlusega, kui menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Suulise hoiatuse tegemine tähendab hoiatusotsuse tegemist, sest menetleja põhjendab, miks piirdutakse suulise hoiatusega. Politsei kogub ebaseaduslikult isikuandmeid ja kannab need arvutisüsteemi. Juhtumi sisestamine politsei arvutisüsteemi on vastuolus isikuandmete kaitse seaduse §-ga 1. Kui L. Ruus peaks veel rikkuma mingit liikluseeskirja sätet, siis tuginedes arvutisüsteemis tehtud sissekandele arvestab politsei eelnevat kui raskendavat asjaolu. Nooremkonstaabli koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on õigustühine.

3. Tallinna Halduskohtu 04.04.2006 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised.

a) Keeldumine protokolli koopia väljastamisest ei olnud õiguspärane. Isikul, kelle suhtes protokoll koostatakse, on õigus sellega tutvuda ja vajadusel saada koopia. Kaebuse esitaja palus põhjendatult protokollist koopiat, kuna soovis õiguskantslerilt selgitusi hoiatamismenetluses protokolli koostamise õiguspärasuse kohta.

b) Suulise hoiatamise korral ei võimalda seadus menetluse uuendamist kiirvõi üldmenetluse korras. Suuline hoiatamine ei ole karistus, see on preventiivne haldussunnivahend, mida võib kohaldada vähetähtsa väärteo puhul ja isiku nõusolekul juhul, kui rikkumise toimepanemise üle vaidlus puudub ja seda ei kanta karistusregistrisse. Koostatud protokoll on menetlusdokument, milles fikseeritakse toimunu. Samas on selline dokument vajalik isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnitamiseks. Ülekuulamise protokollist nähtub, et rikkuja nõustus hoiatamismenetluse läbiviimisega, mida kinnitas oma allkirjaga. Menetlusdokumendi koostamine iseenesest ei riku menetlusaluse isiku õigusi ega piira tema vabadusi. Suulist hoiatust ei ole võimalik tühistada, kuna selle kohta ei koostata hoiatamisotsust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. L. Ruusi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja teha uus otsus, millega kaebus selles osas rahuldada. Apellant jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja lisab, et kohus jättis hindamata asjaolu, kas pandi toime väärtegu. Kohtuväline menetleja ei esitanud pädevust tõendavat tunnistust (VTMS § 10 lg 4). Menetlusosaline ei saanud tõendatud informatsiooni õigusvastase teo toimepanemise kohta. Menetlusdokumendi koostamine ei saa olla õiguspärane, kui isik ei ole VTMS § 108 p 1 mõttes pannud toime väärteo tunnustele vastavat tegu. Protokollis ei ole märgitud menetlustoimingu aluseks olevat menetlusõiguslikku sätet (VTMS § 49 lg 2 p 9). Suulise hoiatamise protokollimine ei ole vajalik. Protokolli näidisvormi ei ole justiitsministri poolt kehtestatud.

5. Põhja Politseiprefektuuri vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-05-587

3(3)

6. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas halduskohus jättis õigesti rahuldamata taotluse tunnistada õigusvastaseks väärteomenetluses ülekuulamise kohta protokolli koostamine suulise hoiatamise korral.

7. VTMS § 114 lg 2 kohaselt kaebust ei saa esitada VTMS § 54 sätestatud otsuse peale. Halduskohtus ei vaielnud menetlusosalised selle üle, kas kaebuse lahendamine apellatsioonimenetluses vaidlustatud osas allub halduskohtule. Ringkonnakohtu arvates ei ole väärteomenetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamine vaidlustatav eraldi väärteomenetluses tehtud lõplikust otsusest. VTMS § 114 lg 2 piirang hõlmab ka menetlustoimingute vaidlustamise. Riigikohtu erikogu 10.04.2002 määruses nr 3-3-4-2-02 leiti: „Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.“ Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegu teistsuguse olukorraga, sest välistatud ei ole mitte ainult halduskohtu pädevus, vaid kohtulik kontroll üldse. Asudes kaebust protokolli peale läbi vaatama, on halduskohus sisuliselt jätnud VTMS § 114 lg 2 kohaldamata. Kohus ei ole aga VTMS § 114 lg

2 põhiseaduslikkust kahtluse alla seadnud.

8. Apellandi väide, et suulise hoiatuse vaidlustamise piirang kohtus on vastuolus põhiseaduse §-ga 15, ei ole põhjendatud. Hoiatamismenetluses suulise hoiatuse tegemisel piiratakse menetlusaluse isiku õigusi suulise hoiatuse näol vähesel määral. Seadustes ei ole ette nähtud isiku õigusi kitsendavaid tagajärgi pärast suulise hoiatuse tegemist. Karistusregistri seaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt suulist hoiatust karistusregistrisse ei kanta. Riigikogu 08.05.2002 istungi stenogrammist väärteomenetluse seadustiku arutamisel nähtub, et hoiatamismenetlus, sh suuline hoiatus nähti ette mittekaristusliku vahendina avaliku korra tagamiseks.

Suulise hoiatusega nõustumise kohta andis apellant allkirja ülekuulamise protokollis. Protokollist ei nähtu otseselt, et isikul kaebeõigust suulise hoiatuse peale ei ole. Asjaolu, et isikule tähtaega hoiatamismenetlusega nõustumiseks ei antud, vaid nõusolek tuli anda kohe ilma kaitsja osavõtuta või väärteomenetluse seadustikuga tutvumise võimaluseta, ei too kaasa kaebeõiguse piirangu põhiseadusvastasust. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuna suulise hoiatusega ei piirata isiku õigusi, siis ei ole põhiseaduse kohaselt nõutav kaebeõiguse andmine sellise toimingu peale.

9. Halduskohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja menetlus lõpetada HKMS § 24 lg

1 p 1 ning § 46 lg 1 p 5 alusel.

Ivo Pilving Viive Ligi Oliver Kask