2-06-5419/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2006.a, Tartu; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-5419 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 2832 krooni nõudes

Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: AS EMT; registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn; hageja esindaja: Helena Purga; Lindorff Eesti AS; asukoht: Hobujaama 4, Tallinn; kostja: X ; RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista X ilt AS EMT kasuks 2832 (kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks) krooni. Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kohtukulud Kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Pooled sõlmisid 25. veebruaril 2003. a ja 3. märtsil 2003. a liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja ei ole osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale 1416 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist, mida nõuab põhivõla ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 2832 krooni ja kohtukulud.

KOSTJA VASTUS Kostja võtab oma 20 . oktoobri 2006. vastuses hagi õigeks ja palub ennast mitte etapeerida

15 novembri 2006a. kohtuistungile. KOHTU PÕHJENDUSED VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Poolte vahel oli sõlmitud lepingud, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale teleteenust ja kostja kohustus selle eest kokkulepitud viisil tasuma. Hageja on oma kohustuse täitnud, kostja aga on endapoolset kohustust rikkunud jättes teenuse eest tasumata. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg3 järgi , kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses , lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 441 lg1 alusel vormistatakse ostus kirjalikult eesti keeles. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik