2-04-884/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S Hagi õigeksvõtmisel põhinev OSAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-04-884 (enne 01.01.2006 nr 2-836/04) Otsuse tegemise kuupäev ja koht

06. november 2006, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi S.L hagi A.L vastu abielulahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.L Hageja volitatud esindaja Ljudmila Andrejeva Kostja A.L Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev

01. november 2006, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlgid Jekaterina Yakovleva, Malle Fedina Istungil osalenud isikud Hageja, hageja volitatud esindaja, kostja, kostja nõustaja Olga Närgi Resolutsioon

1. Rahuldada S.L hagi A.L vastu abielulahutuse ja elatise nõudes osaotsusega.

2. Lahutada S.L (abielueelne perekonnanimi A) ja A.L vahel Sillamäe Perekonnaseisuosakonnas 02.08.1986 sõlmitud abielu, kanne nr 127.

3. S.L-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks L.

4. Mõista A.L-lt välja S.L kasuks igakuine elatis D.L ja A.L ülalpidamiseks:
alates 19.07.2004 kuni D.L täisealiseks saamiseni ehk kuni 26.03.2005 summas 1000 krooni igale lapsele
alates 26.03.2005 kuni A.L täisealiseks saamiseni ehk kuni 01.08.2011 summas 1300 krooni.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta, et kostja tasus hagejale elatise näol ajavahemikul alates 19.07.2004 kuni 06.11.2006 - 2677,50 eesti krooni.

6. Elatis tuleb ülekanda S.L arvelduskontole nr 10552020878006 SEB Eesti Ühispangas.

7. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta.

8. Tsiviilasja nr 2-04-884 menetlus ühisvara jagamise nõude osas kuulub jätkamisele. Menetluskulude jaotus

1. Poolte kohtukulud abielulahutuse ja elatise nõudes jätta nende endi kanda.

2. Mõista A.L-lt riigituludesse välja riigilõiv

Tsiviilasi nr 2-04-884

2(4) 1750 /üks tuhat seitsesada viiskümmend/ krooni. Anda A.L-le tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Hansapangas või kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 -

15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi abielulahutuse ja elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas TsMS § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud ja kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 24 lg 1 asjaolule, mis on tekkinud pärast 1. juulit 2002, ja toimingule, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002, kohaldatav õigus määratakse vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt pärast 1. juulit 2002 määratakse perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele.

Tulenevalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi RES) § 60 lg 1 abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. RES §

Tsiviilasi nr 2-04-884

3(4)

57 lg 1 järgi abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Mõlemad pooled omavad Vene Föderatsiooni kodakondsust, kuid elavad eri riikides, seega antud asjas abielulahutuse nõude läbivaatamisel tuleb kohaldada Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks.

Vastavalt RES §-s 61 sätestatule, perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni (RT II 1999, 24, 140). Ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni artikli 1 kohaselt konventsiooni kohaldatakse perekonnaja abielusuhetest ning sugulusest ja hõimlusest tulenevatele ülalpidamiskohustustele, samuti abieluvälise lapse ülalpidamise kohustusele. Sama konvetsiooni artikli 3 järgi konventsioonis ettenähtud õigust kohaldatakse vastastikkuse nõudest sõltumata ning ka juhul, kui kohaldatavaks õiguseks on mitteosalisriigi õigus. Konventsiooni artiklist 4 tuleneb, et artiklis 1 nimetatud ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust. Hageja, kes on ülalpidamise saamiseks õigustatud isik, elab alaliselt Vene Föderatsioonis, seega antud asjas poolte lastele elatise väljamõistmise nõudele tuleb kohaldada ka Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi sätteid.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi §-dega 21, 23-25, 80, 83, 107, 120.

Vastavalt VF perekonnakoodeksi §-le 21 lg 1 abielu lahutatakse kohtu poolt kui abikaasadel on ühised alaealised lapsed või kui üks abikaasadest ei nõustu abielu lahutamisega. VF perekonnakoodeksi § 23 lg 1 kohaselt kohus lahutab abielu ilma abielu lahutamise motiive välja selgitamata, kui abielu lahutamiseks on abikaasade, kellel on ühised alaealised lapsed, vastastikune nõusolek. VF perekonnakoodeksi § 24 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel kohtus võivad abikaasad esitada kohtule kokkuleppe, kellega neist hakkavad koos elama lapsed, laste ja (või) töövõimetu abikaasa ülalpidamiseks vahendite maksmise korra, nende vahendite suuruse või ühisvara jagamise kohta.

Pooled seletasid kohtule, et nende abielusuhted lõppesid 2003.a detsembrist, 2004.a aprillis sõitis hageja koos lastega Venemaale, kus elab käesoleva ajani. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada.

VF perekonnakoodeksi § 25 lg 1 järgi abielu lahutamise korral kohtus lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päevast. VF perekonnaseadustiku § 25 lg 2 kohaselt abielu lahutamine kohtus kuulub riiklikule registreerimisele korras, mis on sätestatud riiklikule perekonnaseisuaktide registreerimisele. Kohus on kohustatud kolme päeva jooksul abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest saatma väljavõtte sellest otsusest perekonnaseisuaktide kande tegemise organile abielu registreerimise asukoha järgi. Abikaasad ei või uuesti abielluda enne, kui saavad perekonnaseisuaktide kande tegemise organilt kätte abielu lahutamise tunnistuse ükskõik kumma elukoha järgi.

VF perekonnakoodeksi § 80 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Laste ülalpidamise korra ja vormi määravad vanemad iseseisvalt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui vanem ei osuta oma alaealistele lastele ülalpidamist, mõistetakse elatis laste ülalpidamiseks välja kohtu korras. VF perekonnakoodeksi § 83 lg 1 lähtudes kui vanemate vahel puudub kokkulepe laste ülalpidamiseks ja juhul kui vanem, kes on kohustatud elatist maksma, omab ebaregulaarset või muutuvat töötasu või muud sissetulekut või see vanem saab töötasu või muud sissetulekut natuuras või välisvaluutas või tal töötasu või muu sissetulek puudub, samuti teistel juhtudel, kui elatise väljamõistmine osana töötasu suhtes või muu sissetuleku suhtes on võimatu,

Tsiviilasi nr 2-04-884

4(4) raskendatud või rikub oluliselt ühe poole huvisid, on kohtul õigus määrata igakuiselt väljamõistetav elatis kindlas rahasummas. Sama § lg 2 kohus määrab kindla rahasumma lähtudes sellest, et tagada lapsele maksimaalselt endine tema kindlustatuse tase, võttes arvesse poolte materiaalset ja perekondlikku seisundit ja teisi tähelepanu vajavaid asjaolusid. VF perekonnakoodeksi § 107 lg 2 kohaselt mõistetakse elatis välja kohtusse pöördumise hetkest. Vastavalt VF perekonnakoodeksi § 120 lg 2 kohtu poolt väljamõistetud elatise maksmine lõpetatakse lapse täisealiseks saamisel või kui lapsed saavad enne täisealiseks saamist täieliku teovõime.

Hageja muutis 01.11.2006 kohtuistungil oma nõuet ja palus mõista kostjalt välja tema kasuks kahe lapse ülalpidamiseks alates 19.07.2004 kuni vanema poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.03.2005, elatis igakuiselt summas 1000 krooni igale lapsele; edaspidi kuni noorema poja täisealiseks saamiseni ehk kuni 01.08.2011, summas 1300 krooni kuus. Kostja võttis selle õigeks. Kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja arvestades, et kostja võttis hagi elatise nõudes õigeks tuleb see rahuldada täies ulatuses.

TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele väljamõistetud summa ulatuses. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta, et kostja tasus hagejale elatise näol ajavahemikul alates 19.07.2004 kuni 06.11.2006 - 5950 vene rubla, mis teeb Eesti Panga keskmise kursuse järgi ajavahemikul 19.07.2004 - 06.11.2006 (0,45) – 2677,50 eesti krooni.

Tsiviilasja nr 2-04-884 menetlus ühisvara jagamise nõude osas kuulub jätkamisele.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja ei palunud selle väljamõistmist teiselt poolelt abielulahutuse nõudes. Seega tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 alusel poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagi esitamisel. TsMS § 64 lg 1 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis – aasta elatusrahaga. Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 19.07.2004 ja kostja peab kuni 26.03.2005 (seega 8 kuud) maksma elatis kahe lapsele summas kokku 2000 krooni, edaspidi summas 1300 krooni, moodustab hagihind käesolevas asjas 21200 krooni ((2000 krooni * 8 kuud)

– (1300 krooni * 4 kuud)) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg

1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 1750 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1750 krooni.

Kohtuotsus (osaotsus) on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442,

444 lg 1, 450, 468 lg 1 p 1, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik