2-06-4720/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Koopia Tsiviilasi nr. 2-06-4720

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2006. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4720 Tsiviilasi SxxxxxKxxxhagi Mxxxx Vxxxx vastu isaduse tuvastamise ja lapsele elatise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised Hageja: Sxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Mxxxx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON:

1.Võtta vastu Sxxxx Kxxxx loobumine hagist temal xxxxxxxxxx.a. sündinud lapse Sxxxxxxx põlvnemise tuvastamise nõudes. Lõpetada selles osas menetlus.

2.Sxxxx Kxxx hagi Mxxxx Vxxxx vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada.

3.Mõista välja elatis Mxxxx Vxxxxxxx lapse Sxxxxxx Vxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks alates 01.septembrist 2006 igakuuliselt 1000 (üks tuhat) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxa. Sxxxx Kxxx kasuks.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatisesumma, s.o. 2000 krooni ulatuses.

Kohtukulude jaotus

Hageja kohtukulud jäävad hageja kanda.

Välja mõista kostjalt Mxxxx Vxxxxxx menetluskuludena riigi tuludesse: 1) riigilõiv elatisehagilt 650 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072699.

2)asja läbivaatamise kulud 167.20 krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule ( Kalevi 1 Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sxxxx Kxxx on 06.03.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse Mxxxx Vxxxxxvastu isaduse tuvastamise ja lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hageja on kostjaga koos elanud perioodil 2001.a. kuni 2003.a. Hageja väitel on tema xxxxxxxxxxxa. sündinud poja Sxxxxxx xxxxx isa kostja Mxxxx Vxxxx. Lapse sünniakti kannet isa kohta tehtud pole. Alates kooselu lõppemisest pole kostja oma last materiaalselt toetanud. Hageja on seisukohal, et ka isa peaks osa võtma lapse ülalpidamiskulude kandmisest. Hageja palub kohtult tuvastada lapse Sxxxxxx Kxxxxx põlvnemine kostjast Mxxxx Vxxxxxxx, teha lapse sünniakti muudatus ja kanda sinna lapse isana Mxxxx Vxxxxx Lisaks palub hageja kostjalt enda kasuks lapse Sxxxxxx xxxxxx ülalpidamiseks mõista välja igakuine elatusraha miinimummäära ulatuses. Kostja ei olnud kindel, kas on SxxxxxxxKxxxxx isa ja taotles asjaolu kindlakstegemiseks DNA testi määramist. Kostja väitel on ta nõus last rahaliselt toetama, kui on kindel, et on tema isa (tl.8). Kohus kuulas Sxxxx Kxxxxxära, kostja kohtuistungile ei ilmunud (tl.29-30). Kohus määras Sxxxxxx Kxxxxxxpõlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetilise ekspertiisi (tl.31-32) ja kohustas kostjat tasuma ekspertiisitasu.

Hageja esitas 01.augustil kohtule avalduse, milles teatas, et loobub lapse põlvnemise tuvastamise nõudest, kuna isadus on tuvastatud. Ta jääb nõude juurde mõista välja elatis (tl.36). Hageja esitas ka koopia sünnitunnistusest, millest nähtub, et 01.augustil 2006 on Jõgeva Maavalitsuses välja antud sünnitunnistus Sxxxxxx Vxxxxxxx kelle isikukood xxxxxxxxxxx ja kelle isaks on Mxxxx Vxxxx, emaks SxxxxxKxxxx(tl.37). Kohus teavitas pooli hagist loobumise tagajärgedest (tl.35) ja selgitas võimalust sõlmida kokkulepe elatise kohta. Hageja teatas kohtule, et on nõus, kui MxxxxxVxxxxxmaksab elatist 1000 krooni kuus alates septembrikuust (tl.39). Kohus teavitas sellest kostjat ja tegi ettepaneku vastata (tl.38), et osutuks võimalikuks kirjalik menetlus. Kostja kohtule ei vastanud. Kohus määras kohtuistungi, kuhu pooled ei ilmunud, kuid avaldasid soovi lahendada asi nende kohalolekuta. Kostja teatas kohtule kirjalikult, et nõustub maksma elatist 1000 krooni kuus (tl.45).

Kohtu seisukohad ja õiguslik põhjendus

Põlvnemise tuvastamises osas saab võtta vastu hageja loobumise hagist ja menetluse lõpetada TsMS § 429 lg.1 alusel. Ehkki tegemist on nõudega, mis puudutab olulist avalikku huvilapse huviei riku loobumine lapse huve, kuna nõue on lahendatud väljaspool kohtumenetlust vanemate ühise avalduse esitamisega perekonnaseisuasutusele nagu näeb ette PkS § 41 lg.1. Selle tulemusena on muudetud ka lapse perekonnanimi ja lapse uus perekonnanimi on

“Vxxxxx. Sünniakti on olnud võimalik teha vastav muudatus. Selline teguviis on lapse huvides ja nõuet ei ole kohtumenetluses enam vaja lahendada. Menetlus tuleb lõpetada.

Elatise väljamõistmise osas on pooled saanud kokkuleppele igakuises elatisesummas - 1000 krooni ja maksmise algusajas- 1.september 2006. See on kooskõlas ka hageja poolt kohtuistungil avaldatugaet kostja on maksnud lasteaiamaksu lapse eest, ostnud asju, eriti peale kohtuasja algust. Neil asjaoludel on kohtul alus lugeda, et nimetatud elatisesumma on pooltevahelise kompromissi tulemus ja kohus ei asu seda revideerima. PkS § 60 lg.1 sätestab: vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg.1 järgi: kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema...nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Käesoleval juhtumil on seaduses sätestatud korras tuvastatud, et Mxxxx Vxxxx on lapse Sxxxxxx Vxxxx isa. Kostjal tuleb osaleda lapse ülalpidamises ja elatis tuleb hageja kasuks välja mõista, kuna laps elab hageja juures ja on tema kasvatada. Pooled on jõudnud ühisele seisukohale elatisesummas, mistõttu kohus elatise väljamõistmisel kaldub kõrvale PkS § 61 lg.4 sätestatud miinimummäärast.

Kohtukulude jaotus

Ekspertiisi asjas reaalselt läbi viidud ei ole, mistõttu ekspertiisikulusid tasuda ei tule. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 põlvnemise tuvastamise hagilt (tl.14). TsMS § 150 lg.2 p.2 alusel tagastatakse hagejale pool sellest kohtule sellekohase avalduse esitamisel, kuna hageja on selles osas hagist loobunud. TsMS § 164 lg.1 alusel jääb riigilõiv põlvnemishagilt hageja kanda.

Elatisehagilt kuulub tasumisele riigilõiv 650 krooni. TsMS § 162 lg.1 alusel kuulub see väljamõistmisele kostjalt. Kuna hageja loobus põlvnemise tuvastamise hagist seetõttu, et pooled esitasid ühise avalduse perekonnaseisuasutusele, ja elatisehagi kuulub rahuldamisele, siis TsMS § 168 lg.4 ja § 162 lg.1 alusel jäävad asja läbivaatamise kulud 167.20 krooni kostja kanda.

TsMS § 468 lg.3 alusel määrab kohus kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks kahe kuu elatisesumma, s.o. 2000 krooni ulatuses.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :