3-06-1288/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-1288 Haldusasi OÜ X kaebus Kose Vallavalitsuse õigusvastase tegevuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja arutamisel viibisid kaebaja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi; vastustaja esindajana Vello Jõgisoo. RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Kose Vallavalitsuse poolt välja antud teeehitusluba nr 10EL (jrk: 2747708) õigusvastaseks.

2. Rahuldada kaebaja taotlus õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks nõudes osaliselt ja mõista vastustajalt Kose Vallavalitsuselt kaebaja OÜ X kasuks välja hüvitus summas 30 000.- EEK avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.

3. Rahuldada kaebaja nõue kohustada Kose Vallalvalitsust õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks. Kose Vallavalitsus on kohustatud vastavalt katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korrale taastama omavoliliselt Kodu 2 kinnistu teisaldatud piirimärgid punktides 16 ja 20.

4. Rahuldada kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ja mõista Kose Vallavalitsuselt kaebaja OÜ X kasuks välja menetluskulud: õigusabi kulud summas 10 000.- EEK ning riigilõiv 1426.- EEK, kokku summas 11 426 .- EEK. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

(Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.)

KAEBUSE ASJAOLUD

Kaebajale OÜ X kuulub Harjumaal Kose vallas Kose alevikus asuv hoonestamata Kodu 2 kinnistu (registriosa nr xxxxxx). Kaebaja algatusel ja koostöös Kose Vallavalitsusega on koostatud ja kinnitatud nimetatud kinnistut hõlmav detailplaneering (Kose Vallavavolikogu 21.08.1997 otsus nr 92), mis näeb ette Kodu 2 kinnistule kaubandusekeskuse ehitamise. Kaubanduskeskuse ehitamiseks on koostatud ka ehitusprojekt. 2002. aasta sügisel ilmutas Kose Vallavalitsus huvitatust kaebajale kuuluva Kodu 2 kinnistu osas kehtiva detailplaneeringu muutmiseks ja seda planeeringuga ettenähtud kõnniteede ümberpaigutamise küsimuses. 2003. aasta kevadel vaatasid Kose vallavanem ja kaebaja esindaja Janno Jõffert koos kinnistu üle võimalike kõnnitee asukohtade leidmiseks, millest lähtudes alustada läbirääkimisi võimalikust kõnnitee planeeringujärgse asukoha muutusest, selle ehituse, hoolduse, kasutuse tingimustest, vastavate lepingute sõlmimisest.

Kirjalike kokkulepeteni ei jõutud ning mingeid sellekohaseid dokumente ei vormistatud. 2003. aasta kevadel ehitas Kose Vallavalitsus kaebajale kuuluvale Kodu 2 kinnistule avaliku valgustatud jalgrattatee. Ehitusregistri andmete kohaselt väljastas Kose Vallavalitsus endale 08.05.2003 ehitusloa nr 10 EL jalgrattatee ehitamiseks. 03.11.2003 väljastas Kose Vallavalitsus ehitatud jalgrattateele kasutusloa nr 90. 17.12.2003 edastas RODI Advokaadibüroo kaebaja esindajana kirjaliku järelpärimise Kose Vallavalitsusele seoses seadusevastaselt rajatud teega.

Oma 24.12.2003 kirjaga tegi Kose Vallavalitsus ettepaneku seoses rajatud valgustatud jalgrattateega läbirääkimiste pidamiseks. Alates sellest ajast kuni 16.11.2005 pidasid kaebaja ja Kose Vallavalitsus läbirääkimisi kompromisslepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus kokkuleppele ei jõutud. 04.03.2005 kirjas palus kaebaja tee likvideerida ühe kuu jooksul teate saamisest. 14.03.2005 kirjaga tegi Kose Vallavalitsus kaebajale ettepaneku vaidlusaluse tee võõrandamiseks Kose valla omandisse ning ettepanekuga mittenõustumise korral teatas Kose Vallavalitsus tee likvideerimisest ja rikkumisele eelnenud olukorra taastamisest hiljemalt 01.06.2005. 18.05.2005 kirjaga teatas Kose Vallavalitsus, et tee likvideeritakse ja rikkumisele eelnenud olukord ennistatakse hoopis 15. 10.2005. 16.11.2005 e-kirjas teatas Kose vallavanem Vello Jõgisoo, et Kose Vallavalitsus lõpetab läbirääkimised kaebajaga ning võtab tee üles hiljemalt 18. novembriks ja taastab Kodu 2 kinnistul endise olukorra hiljemalt 22. novembriks.

Tee likvideeriti novembri lõpus 2005. aastal

KAEBAJA SEISUKOHAD

Kaebaja leiab, et Kose Vallavalitsuse õigusvastase tegevusega on tekitatud kahju. Kaebuse kohaselt palub kaebaja välja mõista Kose Vallavalitsuselt kaebaja kasuks perioodil 17.12.2003 - 16.11.2005 Kose Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tõttu tekitatud otsene varaline kahju – kantud õigusabi kulud kokku summas 47 200.- EEK. Samuti esitab kaebaja kohustamiskaebuse, mille kohaselt palub kohustada Kose Vallalvalitsust õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks - taastama omavoliliselt Kodu 2 kinnistu teisaldatud piirimärgid punktides 16 ja 20.

Kaebaja on seisukohal, et Kose Vallavalitsuse tellimusel jalgrattatee rajamine kaebajale kuuluvale Kodu 2 kinnistule toimus ilma omaniku nõusolekuta ning omaniku teadmata. Kose Vallavalitsus rikkus kaebaja omandiõigust. Kose Vallavalitsus väljastas ehitusloa seaduste ja omaniku tahte vastaselt. Selles osas puudub ka poolte vahel vaidlus, kuna Kose Vallavalitsus on tunnistanud kaebaja õiguste ja seaduste rikkumist ehitusloa väljastamisel.

Kaebaja selgitab, et kaebaja ei nõustunud Kose Vallavalitsuse sellise ebaseadusliku tegevusega ja soovis enda omandit kaitsta püüdes ise Kose Vallavalitsusega kokkuleppele saada, kuid püüdlused lõppesid tulutult. Kaebaja pöördus õigusabi saamiseks RODI Advokaadibüroo poole. Kaebaja toob välja asjaolu, et esimesel kokkusaamisel jõudsid osapooled kaebaja arvates justkui vastastikusele arusaamisele ja oli oodata kokkulepet, mille kohaselt oleks rajatud jalgrattatee teatud ajaks kokkulepitud tingimustel jäänud alles. RODI Advokaadibüroo valmistas ette kompromisslepingu projekti. Lepinguprojektide vahetamise käigus aga selgus, et Kose Vallavalitsus tegutses tegelikkuses vastupidiselt räägitule, tema kirjalikud ettepanekud ei sisaldanud enam läbirääkimistel kokkulepitud põhimõtteid. Kaebaja teavitas oma seisukoha koheselt arusaadavana, mis ei saanud tekitada Kose Vallavalitsuses valesid tõlgitsusi. Kaebaja soovis et juhul, kui vallavalitsus soovib kokkulepet ja seejuures jalgrattatee säilitamist, siis tehtaks seda ajutiselt ja lepingu alusel, kaebaja vormistataks tee omanikuna teeregistris, tee ei oleks avalik tee teeseaduse tähenduses, kaebajal oleks vajaduse saabumisel võimalik nõuda selle likvideerimist ilma, et tal tuleks teha täiendavaid kulutusi, ning et Kose vald tasuks kaebaja maa kasutamise eest mõistlikku renti. Kose Vallavalitsuse vastuettepanekute kohaselt oleks kaebaja pidanud aga lubama määrata jalgrattatee avalikuks teeks teeseaduse mõttes, rääkimata tasu maksmisest võõra kinnistu kasutamise eest. Kose Vallavalitsuse nõudmistega nõustumise tagajärjel oleks Kodu 2 kinnistu suhtes kehtiv detailplaneering ja selle alusel kinnitatud ehitusprojekt muutunud kasutamiskõlbmatuteks. Kaebaja jaoks oleks kõik varasemad investeeringud detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamiseks muutunud mõttetuks kulutuseks. Kaebaja kinnistu väärtus oleks avaliku tee olemasolu ja kinnistu ehitusõiguse vähenemise tõttu oluliselt langenud. Kaebajal oleks tulnud krundi hilisemaks hoonestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus ja tellida uus ehitusprojekt, kuna olemasolev jalgrattatee ei oleks enam detailplaneeringuja ehitusprojektikohast ehitust võimaldanud.

Lisaks uue planeerimismenetluse läbiviimisel tekkivatele rahalistele kuludele oleks pidanud arvestama ka võimalusega, et Kose Vallavalitsuse poolt kaebaja avalik halvustamine jalgrattatee vaidlusest tulenevate nõudmiste esitamiste tõttu võib viia olukorrani, kus avaliku surve tagajärjel kohalik omavalitsus otsustab diskretsiooniõiguse alusel keelata kaebajal üldse kinnistu hoonestamine või lubada sinna ehitada üksnes kaebajale mittevajalikku. Kaebaja ei saanud nõustuda sellise kokkuleppega, mis ei oleks olemasolevat olukorda viinud selgele seaduslikule alusele ega oleks taganud hilisemaid kaebaja õigusi enda omandi vabal käsutamisel. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd Kose Vallavalitsuse poolt kompromisslepingule edaspidiselt esitatud nõudmised oleksid Teeseaduse (edaspidi TeeS) § 23 sätete tõttu saanud takistuseks kaebaja omandi vabal valdamisel ja käsutamisel, oli kaebaja enda pakutud kompromissettepaneku mittesaavutamisel sunnitud nõudma Kose Vallavalitsuse tellimusel rajatud ebaseadusliku tee likvideerimist ja rikkumisele eelnenud olukorra ennistamist, mida ta ka tegi. Tee likvideeriti novembri lõpus 2005. aastal, kuid kaebaja leiab, et rikkumisele eelnenud olukorda ei ole korrektselt taastatud käesoleva ajani. Ümber ei ole tõstetud tee valgustamiseks rajatud tänavavalgustuslampe - need on lihtsalt ümber pööratud. Lisaks on tee ehituse käigus likvideeritud kaks kaebajale kuuluva Kodu 2 kinnistu piirimärki, mida tee likvideerimise käigus ei taastatud.

Kaebaja on seisukohal, et Kose Vallavalitsus pidas nendega läbirääkimisi kompromisslepingu sõlmimiseks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna edastas järjekindlalt soovi sõlmida kompromissleping tingimusel, et jalgrattatee jääks kokkulepitud ajaks kaebaja kinnistule alles, kuid tema otsene soov ei olnudki saavutada õiglast kokkulepet nendepoolse õiguserikkumise leevendamiseks. Kuivõrd kaebajal ei olnud otsest kiiret kinnistul ehitustegevuse alustamisega, oli ta nõus pidama sellekohaseid läbirääkimisi, kuid õiglastel tingimustel, mida ta koheselt esimese omapoolse lepinguprojekti esitamisega 2004. aastal Kose Vallavalitsusele ka teadvustas.

Kose Vallavalitsuse ja kaebaja vahel peeti läbirääkimisi võimaliku lahenduse leidmiseks ligi kolm aastat. Nüüdseks on Kose Vallavalitsus taganenud kõigist läbirääkimiste käigus antud lubadustest ning kaebaja nõudmisel rajatud jalgrattatee kinnistult eemaldanud. Kaebaja selgitab, et kokkuleppele mittejõudmise üheks oluliseks põhjuseks oli see, et Kose vald soovis jalgrattatee sisuliselt põlistada avaliku teena, kuigi väitis, et omanikul on igal ajal võimalik see tee likvideerida. Teine oluline põhjus oli, et ei saavutatud kokkulepet tasu maksmise osas, nimelt Kose Vallavalitsus ei nõustunud maksma kaebajale renti tee alla jääva maa avalikes huvides kasutamise eest.

Tee likvideerimisega seonduvad riskid soovis Kose vald panna kaebaja õlule. Kaebajal tulnuks oma kinnistule ehitamise alustamiseks teha uus detailplaneering ja uus ehitusprojekt, saada selleks uuesti avalikkuse tunnustus. Kokkuleppele ei jõutud ka tee olemasoluga kaasnevate vajalike kulutuste kandmise üle. Kose Vallavalitsus soovis tasuta kasutada kaebajale kuuluvat maad ning jätta tee alla jääva maa kasutamisega kaasnevad kulutused kaebaja kanda. Vaidlusi tekkis ka seoses OÜ X poolt kantud õigusabikulude hüvitamisega, kuna algselt oli Kose Vallavalitsus nõus õigusabikulude hüvitamisega, ühel hetkel aga muutis vald oma meelt ning keeldus õigusabikulutusi hüvitamast.

Kaebaja on seisukohal, et kuigi Kose Vallavalitsus, viies läbi jalgrattatee likvideerimise hilissügisel, jättis Kodu tn 2 kinnistu korrastamata, ei esita kaebaja kohtus enam nõuet tee aluse maa algse seisukorra taastamiseks, kuid OÜ kaebaja soovib seoses aastate jooksul toimunud läbirääkimistega tekkinud otsese varalise kahju - õigusabikulude hüvitamist ning kahe likvideeritud Kodu 2 kinnistu piirimärgi taastamist Kose Vallavalitsuse poolt. Kaebaja leiab, et Kose Vallavalitsus ei oleks pidanud ehitama jalgrattateed võõrale kinnistule kui tal puudusid selleks seadusest tulenevad eeldused - omaniku nõusolek, samuti ei oleks Kose Vallavalitsus tohtinud pidada läbirääkimisi jätkuvate, hiljem selgunud katteta lubaduste andmisega.

Teades vallavalitsuse seisukohta kokkuleppe võimatusest, oleks tulnud jalgrattatee viivitamatult likvideerida, mitte kallutada omanikku kulutusi tegema teadmises, et saavutatakse mõistlik lahend vallapoolse ebaseadusliku tegevuse tagajärje neutraliseerimiseks. Lisaks Kose Vallavalitsuse õigusvastase tegevuse tulemusel õigusabikulutuste tõttu tekkinud otsesele varalisele kahjule, on Kose Vallavalitsus tekitanud kaebajale kahju kahe Kodu 2 kinnistu piirimärgi omavolilise teisaldamisega jalgrattatee likvideerimise käigus. Kodu 2 kinnistule on vastavalt 31.08.1997 koostatud piiriprotokollile paigaldatud kokku viis piirimärki - punktides 20, 16, 17, 18 ja 19 on piirimärkideks metalltorud.

Kose Vallavalitsuse õigusvastase tegevuse tulemuse ehitatud jalgrattatee likvideerimise järgselt puuduvad punktides 16 ja 20 maakorraldaja poolt paigaldatud piirimärgid. Kaebaja viitab Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 128 lg 2, mille kohaselt peab kinnisasjas omanik tagama piirimärgistuse säilimise; ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Piirimärkide omavoliline teisaldamine on karistatav kriminaalkorras karistusseadustiku § 371 alusel.

Samuti viitab kaebaja Riigi vastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Lõike kolm kohaselt kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kaebaja leiab, et talle tekkis otsene varaline kahju õigusabikulude näol Kose Vallavalitsuse seadusevastase tegevuse tõttu tekkinud vaidluse käigus ning omavoliliselt ehitatud tee likvideerimise käigus teisaldatud piirimärkide näol.

RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja nõuab Kose Vallavalitsuselt valla õigusvastase tegevuse tulemusel vaidluste käigus tekkinud õigusabikulude hüvitamist. Kaebaja ei soovi kahe piirimärgi omavolilise teisaldamisega tekkinud varalise kahju hüvitamist, kuid nõuab piirmärkide taastamist vastavalt RVS § 11 lg 1. Kaebaja leiab, et Kose Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tõttu oli kaebaja sunnitud kasutama õigusabi oma õiguste kõige paremaks kaitseks ning kandma seetõttu lisakulutusi.

Kose Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tulemusel ehitatud jalgrattatee likvideerimise käigus likvideeris vallavalitsus ka Kodu 2 kinnistu kaks piirimärki. Seoses vastustaja vastusega kaebusele lisab kaebaja, et ta ei nõustu Kose Vallavalitsuse seisukohtadega ning esitab vastuväited Kose Vallavalitsuse vastuses toodule ning täiendava selgituse Kose Vallavalitsusega perioodil detsember 2003 kuni november 2005 peetud läbirääkimistel Kosel Kodu tn 2 asuvale kaebajale kuuluvale kinnistule Kose Vallavalitsuse poolt ebaseaduslikult rajatud jalgtee üle kantud õigusabikulude sisu kohta.

Kose Vallavalitsuse väited seoses kokkuleppe olemasoluga kaebaja esindaja Janno Jõffertiga on valed. Kaebaja on kaebuses ka märkinud, et Kose Vallavalitsus näitas üles huvitatust jalgtee ehitamiseks ning koos kaebaja esindaja Janno Jõffertiga vaadati kinnistu üle, kuid kokkulepete sõlmimiseni ei jõutud. Kaebaja leiab, et tema poolt kantud õigusabikulud on igati põhjendatud, arvestades vaidluse sisu ning tegelikkuses õigusabina teostatud tööde mahtu Kose Vallavalitsuse poolt esitatud nõudmiste ja kompromisslepingu projektide analüüsimisel.

Kaebaja annab selgituse iga tasutud arve osas, tõendamaks, et tegemist oli põhjendatud ja vajalike kulutustega. Õigusabikulude arved on esitatud alljärgnevalt ajalises järjestuses vaidluse algusest alates:

1) RODI AB arve nr 318, 17.12.2003. Juriidiline teenindus Kosel Kodu tn 2 kinnistule jalgtee ebaseadusliku ehituse küsimustes - nõupidamine kliendiga seoses kinnistule jalgtee ehitamisega, olukorra analüüs ning 17.12.2003 järelepärimise koostamine Kose Vallavalitsusele, 3h;

2) RODI AB arve nr 024, 20.01.2004 Juriidiline teenindus - läbirääkimised Kose vallas 07.01.2004, kompromisslepingu esialgse projekti väljatöötamine, 9,5h;

3) RODI AB arve nr 078, 16.03.2004 Juriidiline teenindus - Kose Vallavalitsusele kompromisslepingu esitamine, 2h;

4) RODI AB arve nr 139, 14.05.2004 Juriidiline teenindus

- Kose Vallavalitsuse poolt 24.03.2004 edastatud kompromisslepingu projekti analüüs ning selle alusel 14.05.2004 teate koostamine Kose Vallavalitusele kompromisslepingu sõlmimise põhimõtete kohta, Ih; 5) RODI AB arve nr 022, 21.01.2005 Juriidiline teenindus - Kosel Kodu

2 asuva jalgtee osas hinnang hetkeolukorrale läbirääkimistes Kose Vallavalitsusega, taktika valik ja 21.01.2005 ettepaneku koostamine Kose Vallavalitsusele kompromisslepingu sõlmimise põhimõtete kindlaksmääramiseks, l,5h; 6) RODI AB arve nr 060, 04.03.2005 Juriidiline teenindus - Kose Vallavalitsuse 14.02.2005 seisukohtade analüüs ning sellest lähtuvalt 04.03.2005 nõude koostamine Kose Vallavalitsusele jalgtee likvideerimiseks ja rikkumisele eelnenud olukorra ennistamiseks, 1h; 7) RODI AB arve nr 123, 04.05.2005

Juriidiline teenindus - tulenevalt Kose Vallavalitsuse 14.03.2005 seisukohtadest 03.05.2005 avalduse koostamine Kose Vallavalitsusele jalgtee likvideerimiseks, 1h;

8) RODI AB arve nr 184, 20.06.2005 Juriidiline teenindus - olemasoleva olukorra ning võimaliku kahju hüvitamise nõude kohtusse esitamise analüüs, 3h;

9) RODI AB arve nr 256, 20.09.2005 Juriidiline teenindus kompromisslepingu sõlmimisel Kose Vallavalitsusega - kompromisslepingu ümbertöötamine, analüüs, Kose Vallavalitsusele esitamine, Kose Vallavalitsusega suhtlemine e-posti teel, 3h. Kaebaja leiab, et toodud selgitustest nähtub üheselt, et kantud õigusabikulud on olnud igati õigustatud ja vajalikud. Kaebaja selgitab, et õigusabikulude sissenõudmisest Kose Vallavalitsuselt oli vallavanem hr Vello Jõgisoo teadlik. Oma 26.09.2005 e-kirjas on vallavanem hr Jõgisoo kinnitanud, et Kose Vallavalitsus on nõus hüvitama kaebajale õigusabikulud summas 41 536.- EEK. 27.09.2005 e-kirjas märkis vallavanem lisaks 26.09.2005 e-kirjale, et vald hüvitab need õigusabikulud, mis on dokumentaalselt tõestatud.

Selleks palus vallavanem esitada õigusabi eest esitatud ja tasutud arved koos tasumist tõendavate dokumentidega. Mõned päevad hiljem soovis aga vallavanem, et õigusabikulud kajastaks kui renti jalgtee aluse maa kasutamise eelneva perioodi eest. Kuna kaebaja ei nõustunud sellise seisukohaga ning soovis käsitleda eraldi õigusabikulusid ja renti, ei saavutatud ka tol korral kokkulepet õigusabikulude hüvitamiseks. Kaebaja selgitada ka täiendavalt asjaolusid seoses Kodu kinnistu piirimärkidega. Kaebaja leiab, et ta väitis kaebuses õigesti, et pärast jalgtee likvideerimist kadusid ka kaks Kodu 2 kinnistu piirimärki - punktides 16 ja 20, mis on ühised kinnistuga, kuhu Kose Vallavalitsus rajas uue jalgtee.

Mõlemad piirimärgid asuvad jalgtee ehitusega seotud kaevetööde vahetus läheduses, kusjuures piiripunkt 20 võib asuda isegi Kose Vallavalitsuse poolt uuesti rajatud jalgtee all. See näitab aga, et Kose Vallavalitsus on järjekordselt rikkunud kaebaja omandit ning rajanud ikkagi jalgtee osaliselt kaebajale kuuluvale Kodu 2 kinnistule. Kaebaja lisab, et Kose Vallavalitsus tellis pärast kaebuse kohtusse esitamist piirimärkide paigaldamise tööd Kose Maakorralduse OÜ-lt, kes kutsus oma 13.07.2006 kirjaga kaebaja esindajat piirimärkide kättenäitamisele.

Kätte näidati kaks piirimärki, mis on ühised kaebajale kuuluval Kodu 2 kinnistul ja Pikk 12 kinnistul, millele Kose Vallavalitsus rajas uue jalgtee. Kaebaja on seisukohal, et käesolevaks ajaks on aga piirimärgid järjekordselt "kadunud". Kaebaja esindaja uuris 06.10.2006 jalgtee ehitustööde juhatajalt piirimärkide kadumise kohta ning objekti juht tunnistas, et piirimärgid olid küll olemas, kuid ehitajad hävitasid need tööde käigus. Kohal käis ka Kose valla ehitusnõunik Joe Tamme, kes avaldas arvamust, et Kose vald on piirimärkide hävimises süüdi ja lubas need uuesti lasta välja mõõta.

Kaebaja on seisukohal, et Kose vald on kahel korral hävitanud kaebajale kuuluva Kodu 2 kinnistu kaks piirimärki punktides 16 ja 20 ning ei ole sellest kaebajat teavitanud. Mõlemal korral on kaebaja pidanud ise avastama puuduvad piirimärgid. Samuti jooksevad tänavavalgustuslambid täpselt OÜ-le X kuuluva Kodu 2 kinnistu piirilt ning need pöörati kõigest ümber uue jalgtee rajamisel erinevalt Kose Vallavalitsuse väidetest.

Kaebaja leiab, et Kose Vallavalitsus on ise otseselt põhjustanud läbirääkimiste venitamisega kaebajale õigusabikulude tekkimist kahju nõudes esitatud summas.

Kaebaja leiab, et nõue Kose Vallavalitsuse vastu on igati põhjendatud ja õigustatud ning palub kohtul esitatud kaebus rahuldada.

Kohtuistungil kaebaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse kohtule summas 13 244.- EEK + 2383.80=15 627.- EEK õigusabikulud ja 1426.-EEK Riigilõiv.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja selgitab, et kohtuväliselt kaebaja kaebuses esitatud nõuet Kose Vallavalitsusele ei ole esitanud. Vastustaja selgitab, et kõnealuse jalgrattatee Kodu 2 kinnistule ehitas Kose Vallavalitsus lähtuvalt avalikest huvidest ja ilmselgelt oleks sellest teest olnud kasu ka kinnistu omanikule, sest tee rajamisel lähtus vallavalitsus kehtivast detailplaneeringust ja kaebaja poolt tellitud ja heakskiidetud projektist ning arvestas kinnistule planeeritud hoonestusega. Tee ehitamine oli eelnevalt kokku lepitud kaebaja esindaja Janno Jõffertiga. Kinnistu omaniku teadmata tee ehitamine ei olnud võimalik, sest ehitus kestis rohkem kui nädal ja kogu ehituse käik oli avalik ning omanikule jälgitav. Kose Vallavalitsus on sunnitud arvestama käesoleva kaebuse väiteid ainult seetõttu, et usaldas kaebaja esindajat Janno Jõffertit. Usaldus oli tingitud asjaolust, et kaebaja juhatuse liige Andrus Jõffert on Kose Vallavolikogu liige. Kose Vallavalitsus pidas endale siduvaiks tee ehitamisega seotud suulisi kokkuleppeid ja eeldas, et ka kaebaja peab oma sõna. Viimane aga soovis ehitatud teed kasutada tuluallikana ja esitas tee kasutamiseks kirjaliku lepingu sõlmisel tingimusi, mis vallavalitsusele ei olnud vastuvõetavad. Taolistel tingimustel tee kasutamiseks lepingu sõlmimine oleks läinud vastuollu avalike huvidega ja seetõttu oli Kose Vallavalitsus sunnitud novembris 2005. a. tee likvideerima ja kinnistul endise olukorra taastama. Vastustaja on seisukohal, et õiged ei ole kaebuse esitaja väited, et tee likvideerimisel jäeti tänavavalgustuse lambid ümber tõstmata ja et kaotati kaks kinnistu piirimärki. Postid koos tänavavalgustuse lampidega tõsteti tööde käigus ümber ja tööde lõpetamisel olid alles ka kõik piirimärgid (vastav plaan lisatud). Juulis 2006. aaastal kinnistu piirimärke üle vaadates selgus, et käesoleval ajal tõesti on piirimärk punktis 20 puudu.

Vastustaja märgib, et piirimärk punktis 16 on olemas, mis tõestab seda, et kaebaja ei ole kursis oma kinnistul oleva tegeliku olukorraga. Soovimata kaebuse esitajaga vaielda piirimärgi kadumise asjaolude üle, tellis vallavalitsus piirimärgi paigaldamiseks tööd vastavat litsentsi omavalt OÜ-lt Kose Maakorraldus. Lähiajal piirimärk paigaldatakse ja seda tehakse vastavuses seaduse nõuetega. Tööde maksumuse võtab Kose Vallavalitsus oma kanda. Kaebuse esitaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 47 200 EEK-i. Vandeadvokaat Aili Rodi on kõnealuses vaidluses viibinud Kose Vallavalitsuses nõupidamisel ühel korral, ca ½ tundi. Advokaat on kohtuväliselt teenindanud juriidiliselt äriühingut. Vastustaja leiab, et tegelikult juriidilist probleemi, mille lahendamiseks oli tarvis sedavõrd kallist õigusabi, ei olnud. Äriühingu juhatuse liikmel Andrus Jõffertil oli vallavolikogu liikmena küsimuse lahendamiseks vajalik informatsioon ja kontaktid. Äriühingule pidi olema algusest peale selge, et kui ta tee kasutamiseks lepingut ei sõlmi, siis vald teda selleks sundida ei saa. Õigusabi kasutamist 47 200 EEK-i väärtuses ei pea Kose Vallavalitsus põhjendatuks. Kui äriühing sellise kulutuse tegi, siis on tegemist raiskamisega ja Kose Vallavalitsus ei pea seda hüvitama. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses on sõnaohtralt kirjeldatud jalgratta teega seonduvat ja on antud ülevaade sel teemal peetud kirjavahetusest. Kaebusest ei leia aga põhjendust sedavõrd suurte kulutuste tegemisele õigusabiks. Advokaadibüroo arved, mis kulutusi peaksid põhjendama, on üldsõnalised. Nõutakse tasu juriidilise teenindamise eest. Milles konkreetselt teenindamine seisnes, see enamasti ei selgu. Nii näiteks on arve nr 024 esitatud väljamaksmiseks summas 17 936.- EEK juriidilise teeninduse eest läbirääkimistel Kose

Vallavalitsusega ning kompromisslepingu väljatöötamisel, ajaliselt kulus selleks 9,5 tundi. Arvestades, et vandeadvokaat viibis vallavalitsuses läbirääkimistel ühel korral ½ tundi, siis tuleb järeldada, et ca 16 000.- EEK kulus kompromisslepingu projekti väljatöötamisele. Samas on kompromisslepingu projekti esitamise eest esitatud ka arve nr 078 summas 3776.- EEK. Seega on kaebuse esitaja tasunud kahel leheküljel koostatud lihtsa tee kasutamise kokkulepe projekti eest kokku 20 000.- EEK, mida on ilmselgelt palju. Sama raske on põhjendust leida ülejäänud 27 200.- EEK-i kulutamisele. Erinevatel arvetel tööde kirjelduseks märgitud „Juriidiline teenindus" ei anna selles osas mingisugust ülevaadet. Kose Vallavalitsus on seisukohal, et kaebuse esitaja kulutused õigusabile summas 47 200.- EEK-i ei olnud põhjendatud ja vajalikud. Arvestades vaidluse iseloomu ja sellele lahenduse leidmise käiku, on vallavalitsus nõus kaebajale hüvitama kulutusi õigusabiks summas 20 000.- EEK-i. Kohtukulud palub vastustaja jätta kummagi poole enda kanda.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tuleb Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 4 ja RVS § 7 lg 1 tulenevalt kindlaks teha, kas kaebuse esitajal on tekkinud kahju, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos.

Kohus kontrollib kõigepealt, kas kaebaja õigusi on rikutud ja kas tema poolt näidatud haldusorgani tegevus on õigusvastane. Kaebaja väitis, et 2003 aasta kevadel ehitas Kose Vallavalitsus kaebajale kuuluvale Kodu 2 kinnistule ilma kaebaja nõusolekuta ja teadmata avaliku valgustatud jalgrattatee ning, et ehitusregistri andmete kohaselt väljastas Kose Vallavalitsus endale 08.05.2003 ehitusloa nr

10 EL jalgrattatee ehitamiseks. 03.11.2003 väljastas Kose Vallavalitsus ehitatud jalgrattateele kasutusloa nr 90. Seega kohus kontrollib Kose Vallavalitsuse 08.05.2003 väljastatud ehitusloa nr 10 EL õiguspärasust. Kohus ei pea vajalikuks eraldi tuvastada 03.11.2003 väljastatud jalgrattateele kasutusloa nr 90 õigusvastasust, kuna käesoleva vaidluse esemeks on tee ehitamine kaebaja kinnistule, mitte selle kasutamine, kuna vaidlusalune tee on likvideeritud novembri lõpus 2005. aastal vastavalt TeeS § 23. Vastavalt TeeS § 21 lg 2 kohaselt kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee tee-ehitusloa annab vallavõi linnavalitsus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võõrale maale tee rajamise teeehitusluba antakse pärast servituudi kandmist kinnistusraamatusse. Käesoleval juhul on Kose Vallavalitsuse poolt välja antud ehitusluba vastuolus eelpool nimetatud seadusega. Nimelt nähtub kaebaja poolt kohtule 22.05.2006 seisuga esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et vaidlusalusele kinnistule registriosa nr 696102 katastritunnusega 33702:003:0860 ei ole kantud ühtegi servituuti, mistõttu on rikutud TeeS §

21 lg 3 sätestatud nõuet ning seega on tee-ehitusluba nr 10EL (jrk: 2747708) seadusevastane.

2. Teiseks analüüsib kohus seda, kas kaebaja õiguste rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise ning kui jah, siis kas kahjunõue on põhjendatud sellises ulatuses nagu kaebaja seda taotleb.

RVS § 2 lg 1 p 5 kohaselt võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalikõiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Kohus tuvastas vaidlusaluse tee tee-ehitusloa nr 10EL (jrk: 2747708) õigusvastasuse. Kaebaja on kohtumenetluse vältel lähtunud asjaolust, et Kose Vallavalitsuse õigusvastase tegevusega on talle tekitatud kahju - kantud õigusabi kulud kokku summas 47 200.- EEK-i, millise kulutuse oli kaebaja sunnitud tegemaks pidades läbirääkimisi vallavalitsusega tee suhtes, mille vallavalitsus oli ehitanud ilma seadusliku aluseta.

Kaebaja on varalise kahju suuruse arvestamisel lähtunud järgmisest: vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena pidi kaebaja endale võtma esindajaks vandeadvokaadi. Kaebaja on seisukohal, et ta ei oma juriidilise eriteadmisi, mistõttu oli esindaja võtmine vajalik. Esindaja abi kasutamist põhjendab kaebaja ka asjaoluga, et tee oli juba ehitatud, kuid vald ei võtnud midagi ette, et oleks selgitanud või teinud muutusi planeeringutesse, mistõttu kaebaja oli sunnitud ootama ligi pool aastat valla otsust või vastust, kuid vald asju ei selgitanud. Et saada asjas selgus või tulem, siis kaebaja asus läbirääkimisi pidama, millele eelnes õigusanalüüs advokaadibüroo poolt. Kaebaja vajas abi küsimuses, et kuidas kaitsta oma õigusi.

Kose Vallavalitsus möönis kohtuistungil, et vald omapoolselt oli pool aastat tee valmimisest tegevusetu ja kaebaja jaoks mingeid dokumente ei vormistanud, mistõttu vastustaja on nõustunud hüvitama kaebajale 20 000.- EEK-i õigusabi eest. Nimetatud summa tuleb Kose Vallavalitsuselt välja mõista.

Ülejäänud 27 200 EEK-i hüvitamise osas võtab kohus seisukoha alljärgnevalt. Vastustaja on tunnistanud oma õigusvastast tegevust ning sellega kahju tekitamist 20 000.- EEK-i ulatuses, kuid vaidleb vastu kahju hüvitamise summa suuruses ülejäänud 27 200.- EEK-i osas, kuna õigusabi kulud on põhjendamatult suured.

Kohus leiab, et vastustustaja on õigesti märkinud, et asja keerukust ja mahtu arvestades ei ole sellises ulatuses õigusabi kulude hüvitamine põhjendatud.

RVS § 13 lg 1 p 5 kohaselt hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks ebaõiglane hüvitada kaebajale täies ulatuses õigusabi kulud, kuna kaebaja ei ole oma kulusid piisavalt põhistanud.

Kohtuistungil nõustus vastustaja täielikult arvetega nr 256 (tlk 40) summas 5664,00 EEK, nr

022 (tlk 44) summas 2832.- EEK ja nr 139 (tlk 45) summas 1888.- EEK, seega kokku summas 10 384.- EEK.

Kohtuistungil ei osanud kaebaja esindaja põhjendada sisuliselt täies ulatuses alljärgnevaid arveid, millele vastustaja esitas ka oma vastuväited. 1) Arve nr 318 (tlk 48) 17.12.03 summas 5664.- EEK. Arvel on märgitud töö koguseks 3 tundi – kaebaja esindaja selgituse kohaselt analüüsis esindaja eelnevalt asjade tausta ja tegi järelpärimisi Kose Vallavalitsusest. Vastustaja tunnistab ainult päringud, muud tööd ei näe ehk ei tunnista, et selleks kulus 3 tundi. 2) Arve nr 024 (tlk 47) 20.01.04 summas 17 936.- EEK. Arvel on märgitud töö koguseks 9,5 tundi - kaebaja esindaja selgituse kohaselt kulus nimetatud aeg lepingu projekti tegemiseks antud info põhjal, mis oli olemas. Vastustaja leidis, et nemad said 8. märtsil kompromisslepingu, seega sellel ajal ei olnud lepingu projekti tehtud. 3) Arve nr 078 (tlk 46) 16.03.04 summas 3776.- EEK. Arvel on märgitud töö koguseks 2 tundi. Tehtud töö sisuks on kaebaja esindaja selgituse kohaselt olemasoleva lepingu projekti kohandamine vastavalt vahepeal Kose valla ja kaebaja vahel peetud läbirääkimistele. Vastustaja toob välja asjaolu, et vastustaja sai selle lepinguprojekti 24.03.04, seega polnud siis lepingut kohendada vaja. 4) Arve nr 060 (tlk 43) 04.03.05 summas 1888.- EEK. Arvel on märgitud töö koguseks 1 tund

- kaebaja esindaja selgituse kohaselt kulus nimetatud aeg ettepaneku koostamiseks Kose Vallavalitsusele. Kose Vald teatas, et nad soovivad avaliku tee kasutamise lepingut. Vastustaja leiab, et taustinfo oli esindajal olemas, mistõttu ei ole 1 tundi vaja, vaid piisab 30 minutist. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ning leiab, et 30 minutit nimetatud ettepaneku tegemiseks on piisav. 5) Arve nr 123 (tlk 42) 04.05.05 summas 1888.- EEK. Arvel on märgitud töö koguseks 1 tund

- kaebaja esindaja selgituse kohaselt kulus see aeg avalduse koostamiseks ja 03.05.05 kirja saatmiseks. Vastustaja asus seisukohale, et nad olid saatnud 2 varianti, kaebaja esindaja aga oma vastuses kordas kõike, milleks ei kulu 1 tund vaid 30 minutit. 6) Arve nr 184 (tlk 41) 20.06.05 summas 5664.- EEK. Arvel on märgitud töö koguseks 3 tundi – esindaja selgituse kohaselt kulus nimetatud aeg e–posti teel peetud läbirääkimiste hindamiseks ja uute ettepanekute tegemiseks, et tee jääks ikkagi alles. Vastustaja leidis, et neil ei ole mingit taotlust, nimelt 18 mail tegi vastustaja kirja. Läbirääkimised kajastusid hoopis 20.09.05. Vald koostas tee kasutamise kokkuleppe projekti. Kaebaja koostas kompromisslepingu, kokkulepet ei saavutatud. Vastustaja nõustub siinkohal ajakuluga 1,5 tundi.

Kohus leiab, et kompromisslepingu projekt on koostatud ja ka kohtule esitatud, samuti pidi kaebaja esindaja lepingut kohendama ning läbi töötama Kose Vallavalituse poolt esitatud lepingu projekti. Samuti tuli kaebaja esindajal eelnevalt asjade tausta uurida ja teha järelpärimisi Kose Vallavalitsusest. Kaebaja esindajal tuli suhelda Kose Vallavalitsuse ja kaebajaga, et selgitada välja vaidlevate poolte eesmärgid ja tahe ning leida lahendus kompromissi sõlmimiseks, milleni tegelikkuses kahjuks ei jõutud. Nimetatud asjaolusid tuleb kahju väljamõistmisel arvesse võtta.

Seejuures käesoleval juhul tuleb arvestada ka RVS § 13 lg 1 p 1 tuleneva asjaoluga, et Kose Vallavalitsus ei saanud näha ette nii suure kahju tekkimist õigusabi kulude näol, kuna vastustaja likvideeris omal kulul peale kokkuleppele mittesaamist õigusvastaselt kaebaja kinnistule ehitatud tee. Samuti peab kahju väljamõistmisel kohus arvestama VÕS § 128, mille kohaselt otsene varaline kahju hõlmab mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks ja VÕS § 139 lg 1 ja 2, mille kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud lisaks eelpool väljamõistetud 20 000.- EEK-ile 10 000.- EEK-i osas, mida võib pidada mõistlikuks kuluks ja millises ulatuses oleks Kose Vallavalitsus saanud ette näha õigusabikulude tekkimist kaebajale ning millises osas leiab kohus, et kulud on põhjendatud.

3. Kolmandaks võtab kohus seisukoha kaebaja nõudes, mille kohaselt palub kohustada Kose Vallalvalitsust õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks - taastama omavoliliselt Kodu 2 kinnistu teisaldatud piirimärgid punktides 16 ja 20.

Nimetatud nõudele ei vaidle Kose Vallavaltisus vastu ning nõue kuulub rahuldamisele. Kose Vallavalitsus on kohustatud vastavalt katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korrale (Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrus nr 264) taastama omavoliliselt Kodu 2 kinnistu teisaldatud piirimärgid punktides 16 ja 20.

4. Kohtukuludena on kaebaja palunud välja mõista menetluskulud: kohtukuludest õigusabi kulud summas 13 244.- EEK, millele lisandub käibemaks 18% 2383.80 kokku summas 15627.- EEK (arve nr 182, 27.06.2006 summas 9963,92 EEK ja arve nr 282, 12.10.2006 summas 5664.- EEK) ning kohtukuludest riigilõiv 1426.- EEK. Vastustaja vaidles menetluskulude suurusele vastu ja leidis, et tundide arv on liiga suur ning mõistlik suurus oleks 10 000.- EEK.

HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kohus rahuldas kaebaja kaebuse osaliselt, mistõttu kohus leiab, et proportsionaalne on käesoleval juhul hüvitada kaebajale menetluskulud: õigusabi kulud summas10 000.- EEK, (sisaldab käibemaksu 18%) ning riigilõiv 1426.- EEK, seega kokku 11 426.- EEK.

Karin Kalmiste Kohtunik