3-05-462/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-462 1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-462 Haldusasi V.Ti kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensioniko-misjoni 05.05.2005 otsuse nr 1.1-6TL15/467 tühistamiseks ja pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.01.2006 otsus nr 3-05-462 Menetluse alus ringkonnakohtus V.Ti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

26. oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V.T Vastustaja – Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 09.01.2006 otsuse haldusasjas nr 3-05-462 põhjendusi osas, milles jäeti rahuldamata V.Ti kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes, asendades halduskohtu otsuse põhjendused selle kaebuse nõude rahuldamata jätmise kohta käesoleva otsuse põhjendava osa punktis 11 toodud põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Jätta V.Ti apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et halduskohtumenetluse seadustiku alates 01.09.2006 kehtiva redaktsiooni § 54 kohaselt esitatakse kassatsioonkaebus Riigikohtule otse, mitte otsuse teinud ringkonnakohtu kaudu, nagu seadus nägi ette varem.

3-05-462 2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 05.05.2005 otsusega nr 1.1-6TL15/467 jäeti rahuldamata V.Ti 25.04.2005 avaldus väljateenitud aastate pensioni saamiseks.

Otsust põhjendati sellega, et V.Til puudub väljateenitud aastate pensionide seaduse (VtAPS) §-s 61 kohaselt väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. V. T töötas Eestis alates 06.04.1966 perioodiliselt ja õppis Tallinna x Merekoolis ajavahemikul 01.09.1967-06.03.1971 päevases õppevormis. Peale kooli lõpetamist suunati ta tööle Kaliningradi ettevõtte „Z“ käsutusse. V. Ti Eestis omandatud pensioniõiguslik staaž on 4 aastat, 10 kuud ja 13 päeva.

2. V. Ti kaebuses taotleti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 05.05.2005 otsuse nr 1.1-6TL15/467 tühistamist ja pensioniõigusliku staaži tuvastamist.

Kaebaja märkis, et töötas ja õppis Tallinnas ajavahemikul 1966-1971 kokku 4 aastat 10 kuud ja 13 päeva. Samas leidis kaebaja, et pensioniõigusliku staaži määramisel tulnuks arvestada ka tema töötamist aastatel 1971-2004 kalatööstuse laevadel Venemaal ning töötamist Vene Föderatsioonis Kaliningradi oblastis kalurikolhoosis „D“ 01.04.1982-19.07.1990, so ajal, mil Eesti kuulus Nõukogude Liitu. Kaebaja leidis, et arvesse tuleks võtta ka seda, et ta ei lahkunud Eestist tööle vabal tahtel, vaid Kalatööstuse Ministeeriumi suunamisel, Eesti taasiseseisvumisel 1991. aastal ei saanud ta aga Eestisse tagasi pöörduda seetõttu, et ta sai Eesti kodakondsuse alles 2000. aastal.

3. Tallinna Halduskohtu 09.01.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised.

1) VtAPS § 11 alusel määratakse ja makstakse väljateenitud aastate pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud korras. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Pensionistaaž jaguneb pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini (RPKS § 27 lg 2 p 1), ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist (RPKS lg 2 p 2). Pensionikindlustuse staaži kaebuse esitajal pensionitaotluse esitamise ajal ei olnud. 2) RPKS § 28 lg 2 kohaselt tuleb kaebuse esitaja pensionistaaži hulka arvata kaebaja Eestis töötamise ja õppimise aeg, mis perioodil 06.04.1966–30.12.1970 oli pensionitoimiku andmete kohaselt kokku 4 aastat 10 kuud ja 13 päeva. 3) Alates 27.05.1971 on kaebuse esitaja töötanud Venemaal. RPKS § 28 lg 4 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka selles paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Sellist staaži on kaebajal üksnes 4 aastat 10 kuud ja 13 päeva. Töötamist Venemaal ei arvata seaduse kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka. 4) RPKS § 42 sätestab riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule. Kaebuse esitaja kinnitusel töötas ta laevadel endise NSVL ja Vene Föderatsiooni lipu all. Eesti Vabariigi ja mitme endise NSVL liiduvabariigi vahel on sõlmitud küll valitsustevahelised sotsiaalkindlustuslepingud, mis sätestavad laevapereliikmete ja laeval töötanud palgatöötajatele garantiid lepingupoole õigusaktide alusel, kelle lipu all

3-05-462 3(5) laev sõidab, kuid antud juhul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema töötamine on seotud mõne sellise lepingu sõlminud riigi lipu all sõitnud laevaga. Vene Föderatsiooniga selline sotsiaalkindlustusleping puudub. 5) Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 sätestab, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Saavutatav kohtulahend oleks kohaseks dokumendiks vajaliku pensionistaaži tõendamisel. Kuna kaebaja on esitanud oma töötamise kõigi perioodide kohta dokumendid, puudub vajadus tema pensioniõigusliku staaži kohtulikuks tuvastamiseks. Seetõttu jääb rahuldamata kaebaja taotlus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. V.Ti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellant leiab, et Vene Föderatsioonis ja endise NSVL laevadel aastatel 1971-1991 töötatud aeg tuleks pensioniõigusliku staažina arvesse võtta. Vastasel korral jõutaks ebaõiglase tulemuseni, kus kaebuse esitajal, kes on 40 aastat meremehena töötanud, oleks üksnes õigus saada alates 63. eluaastast pensioni rahvapensioni määras nagu isikul, kes pole töötanud päevagi. Apellant märgib, et ka tema Eestis töötamise korral poleks tema tööandja 1991. aastani sotsiaalmaksu maksnud. Ringkonnakohtu istungil märkis apellant, et Eestis töötamise ajaga tuleks vähemalt võrdsustada kolm aastat, mille vältel ta töötas Kaliningradis Tallinna x Merekooli lõpetamise järgselt kohustusliku suunamise alusel. Kaebuse esitaja viitas ka 25. juunil 1993 koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelisele pensionilise kindlustamise alasele koostöökokkuleppele, mille art 4 kohaselt pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise lepingupoole territooriumil.

5. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Sotsiaalkindlustusamet nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. RPKS § 28 lg 4 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka selles paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Seega näeb seadus ette isiku pensionistaaži hulka endise NSVL territooriumil väljaspool Eestit töötatud aja arvamise, kuid seda üksnes tingimusel, et vähemalt 15 aastat isiku pensionistaažist peab olema omandatud Eestis. Eestis omandatud pensionistaažiks RPKS § 28 lg 4 mõttes tuleb pidada selles paragrahvis sätestatud tegevuse aega Eesti territooriumil või selles paragrahvis sätestatud erandjuhul ka mujal (nt RPKS § 28 lg 2 p 3 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist).

Kaebuse esitaja töötamise aeg endise NSVL territooriumil väljaspool Eestit tuleks arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka juhul, kui tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud

3-05-462 4(5) pensionistaaži. Haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja Eestis omandatud pensionistaažiks oli Pensioniametile avalduse esitamise ajal üksnes tema Eestis töötamise ja õppimise aeg, mis perioodil 06.04.1966–30.12.1970 oli pensionitoimiku andmete kohaselt kokku 4 aastat 10 kuud ja 13 päeva. Seega ei ole täidetud RPKS § 28 lg-s 4 sätestatud tingimus, mis võimaldaks kaebuse esitaja väljaspool Eestit töötatud aega arvestada tema pensioniõigusliku staaži hulka. Seaduses puudub alus, võrdsustamaks töötamist endise NSVL territooriumil pensionistaaži omandamisega Eestis RPKS § 28 lg 4 mõttes.

7. Kaebuse esitaja viidatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu art 11 sätestab, et see kokkulepe kuulub ratifitseerimisele ja astub jõusse ratifitseerimistunnistuste vahetamise päevast. Kuigi nimetatud koostöökokkulepe on ratifitseeritud Riigikogu poolt 12.02.2003 vastu võetud seadusega, ei ole see leping jõustunud seetõttu, et seni ei ole toimunud ratifitseerimistunnistuste vahetamist poolte vahel. Seetõttu ei ole viidatud leping jõustunud ning ei saa luua kaebuse esitajale mingeid õigusi pensionistaaži arvestamisel.

8. Seega on halduskohus jätnud õigesti rahuldamata kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 05.05.2005 otsuse nr 1.1-6TL15/467 tühistamise nõudes, sest kaebuse esitajale on õigesti keeldutud väljateenitud aastate pensioni määramisest.

9. HKMS § 6 lg 3 p 3 ja § 7 lg 1 teise lause kohaselt on isikul õigus taotleda halduskohtult avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud taotlusena on käsitatav ka taotlus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.

Halduskohus on jätnud kaebuse taotluse pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes rahuldamata viitega Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §-le 28 ja põhjendusega, et kaebuse esitajal on säilinud kõik staaži tõendavad dokumendid, mistõttu staaži tuvastamiseks kohtu korras ei ole alust. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 sätestab: „Kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.“

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud sätte eesmärgiks isiku pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse pöördumise õiguse piiramine, vaid tegevusjuhise andmiseks juhuks, kui pensioniõigusliku staaži tõendavad antud määruses nõuete kohased dokumendid puuduvad. Isikul võib olla põhjendatud huvi pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ka juhul, kui vaidlus staaži üle ei tekkinud staaži tõendavate dokumentide puudumisest, vaid staaži arvestamise aluseks olevate õigusnormide tõlgendamisest.

10. Ringkonnakohtu istungil antud kaebaja selgitustest ilmneb, et ta soovib teada vähemalt seda, kas need kolm aastat, mil ta töötas Kaliningradis kooli lõpetamisel kohustusliku suunamise alusel, arvestatakse tema pensioniõigusliku staaži hulka, põhjendades seda vajadusega teada, kui palju on tal veel vaja töötada, et täituks RPKS § 28 lg-s 4 nimetatud tingimus väljateenitud aastate pensioni määramiseks. Eeltoodust nähtuvalt soovib kaebuse esitaja kohtult HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel enda pensionistaaži tuvastamist.

11. Käesolevas asjas on vaidluse all pensioniõigusliku staaži arvestamine perioodi eest, mis puudutas ajavahemikku alates 07.03.1971 (kaebuse esitaja siirdumine tööle Venemaale) kuni

3-05-462 5(5) 1991. aasta lõpuni. Kaebuse esitaja leiab nimelt, et töötamine endises NSVL-s aastatel 1971- 1991 tuleb lugeda tema pensioniõigusliku staaži hulka. Vaidlus puudub poolte vahel eelnimetatud perioodile eelneva perioodi osas, mil kaebuse esitaja õppis ja töötas Eestis. Seetõttu ei ole kaebuse esitajal põhjendatud huvi muu perioodi osas pensioniõigusliku staaži kohtulikuks tuvastamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et kaebuse esitajal on Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži ajavahemiku 01.09.1967-06.03.1971 eest 4 aastat 10 kuud ja 13 päeva. Käesoleva otsuse p-des 6 ja 7 toodud põhjendustel puudub alus arvata kaebuse esitaja pensioniõigusliku staaži hulka aastatel 1971-1991 Venemaal töötatud aega, nagu soovib kaebuse esitaja. Seadus ei näe ette väljaspool Eestit endises NSVL-s töötatud aja arvestamist Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka ka juhul, kui isik töötas väljaspool Eestit suunamise alusel.

Kuna kaebuse esitajal puudub pensioniõiguslik staaž vaidlusaluse perioodi osas, tuleb jätta rahuldamata tema taotlus tuvastada pensioniõigusliku staaži olemasolu nimetatud perioodi osas.

12. Halduskohtu otsuse põhjendusi pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõude rahuldamata jätmise kohta tuleb muuta, lugedes kaebuse selle nõude rahuldamata jäetuks käesoleva otsuse p-s 11 toodud põhjendustel. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. V. Ti apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe