2-05-18523/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2006.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-18523 (endine number 2/22-24894/05) Tsiviilasi AK hagi EK vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes ja EK vastuhagi abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AK, Kostja: EK istungi toimumise aeg 11.10.2006.a.

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Lahutada AKja EK vahel Tallinna Perekonnaseisuametis . sõlmitud abielu. Jätta EKle abiellumisel võetud perekonnanimi K .a. sündinud alaealine AK jätta , EK kasvatada. Välja mõista AKlt igakuine elatis 2000,- krooni AK ülalpidamiseks alates elatishagi esitamisest . kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse EK kasuks. Määrata isale lapsega suhtluskord : vähemalt üks kord nädalas ja 2 korda kuus nädalavahetustel (vastavalt kokkuleppele)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue .a. Tallinna Linnakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja AK seoses tulevase abielulahutusega võimaldada kokkusaamine oma lapsega AK, kuna kostja keeldub sellest. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue .a. esitatud vastuhagiavalduses palub EK poolte abielu lahutada, kuna neil kostjaga on erinevad iseloomud ja puudub täielikult üksteise mõistmine. Laps on ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2000 krooni kuus. Rae Vallavalitsuse sotsiaalameti seisukoht

2 Rae Vallavalitsuse sotsiaalameti arvamuse kohaselt ei tohiks ema takistada last isaga kohtumast. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Poolte abielu sõlmiti .a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Enne abielu sõlmimist a. on sündinud pooltel AK. Alates .a. elavad pooled erinevates elukohtades.. Perekonnaseaduse § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetlemises ajal jõudis kohus veendumusele, et abielu jätkamine on võimatu, sest pooled ei soovi abielu jätkata. Poolte kokkuleppel jääb ema kasvatada. Isa on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 2000,- krooni kuus. Perekonnaseaduse § 49 sätete kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 50 lg.1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Perekonnaseaduse § 52 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on , ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Pooled on leppinud omavahel kokku, et ema ei tee takistusi isale lapsega kokkusaamisteks. AKon nõus sellega, et esimestel kohtumistel võib juures olla ka lapse , kes oleks toeks. Kui suhtlemine muutub normaalseks ja laps ei võõrasta enam, sooviks isa järgmist suhtluskorda: vähemalt üks kord nädalas ja kaks korda kuus nädalavahetustel. Kohus leiab, et taoline suhtlemiskord on mõistlik ja tuleneb seadusest.

Maie Seppo kohtunik