2-04-1356/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 7.novembril 2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number 2-04-1356 (vana nr 2/31-8713/04) Kohtuasi AS P(pankrotis) hagi AS D vastu 49.833.- krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised Hageja – AS P(pankrotis, registrikood XXX asukoht XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Katrin Prükk

Kostja – AS D (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja adv. Karl Haavasalu

Kohtuistungi toimumise aeg

24. oktoober 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil

Resolutsioon.

1. Jätta rahuldamata AS P(pankrotis) hagi AS D vastu 49.833.- krooni väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotamine.

2. Välja mõista AS-lt PAS D kasuks menetluskulu 2000.- (kaks tuhat) krooni.

3. Välja mõista AS-lt P menetluskulu 258,50 (kakssada viiskümmend kaheksa) riigituludesse.

Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number XXX) või arvelduskontole Hansapangas (konto number XXX), mõlemal viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS P ja E-WR vahel kokkulepe, mille kohaselt E-WR andis AS-le P õiguse esindada teda XXX hoonega seotud küsimustes, s.o. leidma hoonesse rentnikud, arveldama rentnikega ja sõlmima nendega teenusja hoolduslepingud. 01.07.1994.a. sõlmiti E-WR kui XXX kinnistu omaniku ja AS D vahel rendileping, mille kohaselt pidi AS D rentnikuna tasuma lepingu p 3.2 kohaselt renti AS P pangaarvele. Nii esitaski AS PAS-le D arveid ja viimane tasus neid. Rendilepingut muudeti 05.06.1995.a. ning rendileping lõpetati 01.10.1999.a. Rendilepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 3 leppisid pooled kokku, et kokkulepe lepingu lõppemisest ei vabasta pooli kohustuste täitmisest, mis on tekkinud enne lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist.

2. Tartu Maakohtu 28.06.2002.a. kohtuotsusega kuulutati välja AS P pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Katrin Prükk. Harju Maakohtule ( endine Tallinna Linnakohus ) esitatud hagiavalduses palub AS P välja mõista AS-lt D 49.833.- krooni, mis on tasumata rendiarved 1999.a. augustikuu ja septembrikuu eest. Hageja on seisukohal, et kostjal oli tulenevalt kohtuotsuse p-s 1 nimetatud rendilepingust ja selle muutmise lepingust ning poolte vahel sõlmitud kokkuleppest rendilepingu lõpetamiseks kohustus tasuda 5 kalendripäeva jooksul alates arvete üleandmisest talle esitatud arved, mida kostja aga teinud ei ole.

3. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Tartu Maakohtu kohtuotsuse AS P pankroti väljakuulutamise kohta, 31.08.1993.a. E-WR ja AS P vahel sõlmitud kokkuleppe, hagi aluseks olevad 2 tasumata arvet, 01.07.1994.a. E-WR ja AS D vahel sõlmitud rendilepingu, kokkuleppe rendilepingu lõpetamise kohta, pankrotihalduri poolt AS-le D saadetud pretensiooni ning tabeli hageja poolt kostjale esitatud arvete ning nende tasumise kohta 1999.a. .

Kostja vastuväited ja põhjendused.

4. Kostja vaidles hagile vastu. AS D oli seisukohal, et poolte vahel puudus leping millest tulenevalt oleks hagejal õigus kostjalt nõuda 49.833.- krooni tasumist. Hageja poolt esitatud rendileping 1.juulist 1994.a. on sõlmitud E-WR ja kostja vahel ning ei ole sõlmitud hageja kasuks. Ainuüksi asjaolust, et lepingu p 3.2 kohaselt maksis kostja renti ERA Panga kontole nr XXX, ei tulene veel hageja õigust nõuda kostjalt lepingujärgse rendi tasumist. Lepingu p 3.2 reguleeris vaid kohustise täitmise viisi. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks olnud pooltevaheline praktika selline, et kostja tasus hageja poolt esitatud arveid. Kostja täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi, mitte ei tasunud hageja poolt esitatud arveid. Pealegi arve iseenesest ei ole kohustist tekitav ega ka tõendav dokument ning asjaolu, et kostja hageja esitatud arvete alusel renti tasus tõendab kostja poolt rendilepingus kokkulepitud kohustise täitmist, mitte aga hageja õigust raha nõuda.

5. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hagejal on lepingust tulenev õigus nõuda kostjalt rendisummade maksmist lõppenud. Nimetatut tõendab E-WR pärija AKR ja kostja vahel 24.09.2004.a. sõlmitud kokkulepe, mille p 3 kohaselt loobus HKR kõigist nõuetest kostja vastu, mis tulenevad XXX kinnistul asuva hoone ruumide kasutamisest. Kuna lepingust tulenev kostja kohustus tasuda üürileandjale renti lõppes nimetatud kuupäeval võlausaldaja nõudest loobumisega, ei ole ei hagejal õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

6. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja HKR`i, OÜ D ja OÜ V.K 24.09.2004.a. sõlmitud kokkuleppe, ja kinnistusraamatu väljavõtte kinnistu XXX omanike kohta.

Kohtuotsuse põhjendused.

7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et materiaalõigusliku alusena kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele vaidlusaluse õigussuhte ajal kehtinud Rendiseaduse ja tsiviilkoodeksi sätted, sest vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 12 lg 2 kohaldatakse kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohus on seisukohal, et rendileping on kestvusleping. Nii sätestas Rendiseaduse § 2 rendilepingu mõiste ning sama seaduse § 5 aga isikud kes võivad olla rendilepingu poolteks. Rendiseaduse § 25 kohaselt kannavad rendilepingu pooled aga omale lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses või lepingus ettenähtud vastutust. Ka kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 sätestasid, et kohustised tuleb täita vastavalt lepingule ning ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ei ole lubatud. Kohus peab vaidluse lahendamiseks poolte vahel leidma vastuse õiguslikule küsimusele kas poolte vahel oli leping mille täitmist hageja saab kohtusse hagi esitamisega kostjalt nõuda.

8. Hageja näitab hagi alusena asjaolud, et 31.08.1993.a. sõlmiti AS Pja E-WR vahel kokkulepe, mille kohaselt E-WR andis AS-le P õiguse esindada teda XXX hoonega seotud küsimustes, s.o. leidma hoonesse rentnikud, arveldama rentnikega ja sõlmima nendega teenusja hoolduslepingud ning 01.07.1994.a. sõlmiti E-WR kui XXX, Tallinnas kinnistu omaniku ja AS D vahel rendileping, mille kohaselt pidi AS D rentnikuna tasuma lepingu p 3.2 kohaselt renti AS P pangaarvele, millest tulenevalt esitaski AS PAS-le D arveid ja viimane tasus neid, v.a. 2 vaidlusalust rendiarvet 1999.a. augustikuu ja septembrikuu eest.

9. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita õigussuhte olemasolu poolte vahel, sest nii AS Pja E-WR vahel 31.08.1993.a. sõlmitud kokkuleppe p–s 3.1 kui ka 01.07.1994.a. E-WR ja AS D vahel sõlmitud rendilepingu ps 3.2. on lepingupooled kokku leppinud, et rent tuleb tasuda üks kord kuus rendileandjale, kelleks oli aga E-WR ja mitte hageja. Asjaolu, et hageja oli kogu 1999.a esitanud arveid AS-le D ja kostja väidetavalt neid ka tasunud, ei tee veel hagejat rendilepingu pooleks ega õigustatud isikuks kes võiks kostjalt kui rentnikult rendi tasumist nõuda. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et arve iseenesest ei ole kohustist tekitav ega ka tõendav dokument ning asjaolu, et kostja hageja esitatud arvete alusel renti tasus, tõendab kostja poolt rendilepingus kokkulepitud kohustise täitmist, mitte aga hageja õigust raha nõuda. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest kinnitab vaid rendilepingu lõpetamise kokkulepe 1.oktoobrist 1999.a., et AS Pon esindanud rendileandjat nimetatud õigustoimingu tegemisel. Rendilepingu sõlmimisel oli E-WR esindajaks füüsiline isik AB. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel puudus rendileping, mille täitmist hageja hagi esitamisega kostjalt nõuda saaks.

10. Lisaks eeltoodule nõustub kohus ka kostja väitega sellest, et hagejal on lepingust tulenev õigus nõuda kostjalt rendisummade maksmist lõppenud. Nimetatut tõendab E-WR pärija AKR ja kostja vahel 24.09.2004.a. sõlmitud kokkulepe, mille p 3 kohaselt loobus HKR kõigist nõuetest kostja vastu, mis tulenevad XXX kinnistul asuva hoone ruumide kasutamisest. Kuna lepingust tulenev kostja kohustus tasuda üürileandjale renti lõppes nimetatud kuupäeval võlausaldaja nõudest loobumisega, ei ole ei hagejal õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

11. Kohtukulud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagejal kohtukulusid ei olnud, sest kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel oma 21.10.2004.a. määrusega.

AS D taotles hagejalt välja mõista 8260.- krooni õigusabikulu.

Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kulu kostja esindaja poolt osundatud õigusabi eest. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks ja arutamiseks kulunud aega, samuti seda, et kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel võib kohus välja mõista hagi rahuldamisel teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kohtukulud hinnaga hagi puhul kuni 5 % ulatuses hagi rahuldatud osast, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 2000.- krooni.

Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 258.50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus.

Kohtunik: