2-06-25019/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-25019 Tsiviilasi OÜ pankrotimenetlus Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

25. oktoober 2006. a. Istungil osalenud isikud OÜ seaduslik esindaja TR Ajutine pankrotihaldur PS RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile PSile kustutada OÜ äriregistrist.

3. Pärast OÜ kustutamist äriregistrist vabastada PS ajutise pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata OÜ dokumentide hoidjaks TR

5. Välja mõista OÜ ajutise pankrotihalduri PSi töötasuks 8 080 krooni ja hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks 1 551,65 krooni. Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud OÜ esitas võlgnikuna pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on OÜ kaotanud maksusuutlikkuse ning võimalusi tekkinud majanduslikust olukorrast väljumiseks ei nähtu. Maksevõime on OÜ kaotanud järgmistel põhjustel:

1. Ei ole võimalik konkureerida suurte kaubandusvõrkudega , kuna hinnad nimetatud kaubandusvõrkudes on madalamad kui OÜ ostuhinnad.

2. Kioskite hoolduskulud (elekter, vesi, prügivedu jt) on kasvanud.

3. Palgad on kasvanud minimaalselt, samas on kasvanud riigimaksud.

4. Kiosk „K “ on olnud suletud 2 aastat, olles samas „A S “ kaitse all kuumaksuga 589 krooni.

Pankrotiavalduse päeva seisuga on OÜ-l järgmised võlausaldajad: Võlausaldaja

Võlasumma

Tasumise tähtaeg

1. OÜ

410 599,75 krooni

2. AS

38 818,25 krooni

3. AS

25 000,10 krooni

4. AS

23 014 krooni

5. OÜ

12 630,02 krooni

6. AS

1 766,46 krooni

7. OÜ

2 769,60 krooni

8. OÜ

7 007,32 krooni

9. MT Käibemaks

65 761,20 krooni

Sots. maks

16 785,10 krooni

1%

356 krooni

Tulumaks

6 821 krooni

Kogumispension

702 krooni

2005. a kahjum oli 29 519 krooni.

Põhivahendite inventuuri akti kohaselt kuulub võlgnikule: Nimetus

ostuhind

amortisatsioon jääkväärtus

1. „K “ 38 519 krooni

7 453 krooni

31 066 krooni

2. „S “ 21 186 krooni

4 230 krooni

16 956 krooni

3. „K “

39 565 krooni

7 656 krooni

31 909 krooni

4. „K “

17 500 krooni

3 274 krooni

14 226 krooni

„K“ lõpetas tegevuse . a. „S“ , territooriumi valdaja on AS lõpetas tegevuse . „K “ lõpetas tegevuse , „K “ lõpetas tegevuse . „K “ on likvideeritud Põhja Linnaosa Valitsuse nõude kohaselt. „K “ ja „K “ aluse maapinna vabastamist on Lasnamäe Linnaosa Valitsus nõudnud . a. Nõude täitmata jätmise korral koristab vastavalt hoiatusele Lasnamäe Linnaosa Valitsus omal jõul.

Võlgnik palus algatada ÄS § 180 p 5 alusel OÜ suhtes pankrotimenetlust.

Harju Maakohtu määrusega on OÜ avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus.

Ajutise halduri PSi hinnangu kohaselt on majandusarvestust ülalnimetatud perioodil peetud vastavalt nõuetele, v.a. . a majandusaasta aruanne, milles esineb vigu. Hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on antud . a ja .a bilansside ja kasumiaruannete alusel, millele on lisatud finantsasutustelt, vararegistritest ning võlgniku seaduslikult esindajalt TR saadud andmed. Bilanssi pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole võimalik saada seoses raamatupidaja viibimisega väljaspool Eestit kuni .

Võlgniku varad bilansside ja kasumiaruannete alusel olid järgmised: seisuga oli käibevara kokku 475 523 krooni ning põhivara kokku 107 154 krooni; seisuga oli käibevara kokku

299 593 krooni ja põhivara kokku 97 806 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul käibevara puudub, kõik kaubad on realiseeritud või tagastatud tarnijatele. on tegevuse lõpetanud, 2 neist on eelnevalt maha müüdud. 2 kuuluvad kohapeal demonteerimisele ning transportimisele mujale, nende realiseerimishind võib olla väga madal (näit. 5 000 krooni tükk) või neid ei õnnestugi realiseerida.

Vara pankrotivarasse tagasivõitmise seisukohalt peab analüüsima võlgade kustutamise tehinguid, mis toimusid aastal. Võlgniku esindaja andmetel kustutati võlgu mitmete võlausaldajate ees ja suhteliselt väikestes summades.

Võlgniku võlad olid seisuga 477 843 krooni ning seisuga 395 111 krooni. Bilansis ei kajastu, aga pankrotiavalduses on esitatud pikaajalise laenu jääk summas 410 599,75 krooni tasumise tähtajaga . Kohustused kokku seisuga on 634 655,70 krooni: hankijad 105 000 krooni, maksuvõlad 119 056 krooni ning pikaajaline laen koos intresside ja viivistega 410 599,70 krooni.

Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse eeldatavad kulud ca 38 500 krooni, pankrotivara eeldatav müügihind on ca 10 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul ei piisa pankrotivarast menetluse eeldatavate kulude katmiseks.

Arvestades asjaolusid, et võlgniku vara ligikaudne turuväärtus on 10 000 krooni (vara tagasivõitmise oletatavaid võimalusi silmas pidamata), kohustuste kogusumma on 634 655,70 krooni ning majandustegevus on lõppenud, on ajutise halduri hinnangul ilmne, et: võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, s.t. välja on kujunenud alaline maksejõuetus; võlgniku ettevõtte tegevus on lõppenud-kõik kioskid on suletudja seda taastada ega jätkata ei ole võimalik ning võlgniku tervendamine ei ole ülaltoodud asjaoludel võimalik.

Ajutise halduri arvamuse kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kogutud andmetele tuginedes muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Raske juhtimisvea või pankrotikuriteo tunnuseid juhatuse liikme tegevuses esialgu tuvastatud ei ole. Maksejõuetuse tekkimise konkreetseks põhjuseks on ajutise halduri arvates asjaolu, et sisseostetava kauba hind väikese käibega kauplejale on kõrgem kui sama kauba hind kauplusekettides. Ilmselt on sama asjaolu arvu linnapildis üldiselt vähendanud.

Kuna OÜ on püsivalt maksejõuetu, tal puudub vara, mille realiseerimisest laekuvast rahast on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ning PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, on ajutine haldur seisukohal, et OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 8 080 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks) ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 1 551,65 krooni.

toimunud kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ja tõi maksejõuetuse põhjuseks muutunud turusituatsiooni. Ajutine haldur nõustus, et maksejõuetuse põhjuseks on muutunud turusituatsioon. Väikese kaubakäibega müüjad ei suuda konkureerida suurte jaemüügikettidega. Kuriteo tunnuseid ei ole ajutine haldur avastanud. Võlgnik on maksejõuetu. ei ole esialgu olnud võimalik realiseerida, kuid kuni ÄÜ kustutamiseni registrist otsitakse realiseerimisvõimalusi või lammutatakse ja müüakse materjal. Pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata. Momendil puudub vara halduri tasu katteks. Avaldaja esindaja on ajutise halduri arvamuse ja tasuga nõus.

Kohus leidis

Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning uurinud tõendeid kogumis leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus toetub oma seisukohas pankrotihalduri arvamusele. Dokumendid jäävad hoiule juhatuse liikmele TR.

Ajutine haldur palus, lähtudes Justiitsministri määruse nr 71 § 2 lg-st 6, mõista välja ülesannete täitmise eest 10,1 tunni vältel tasu 8 080 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks) arvestades enda tunnitasuks seega 800 krooni, ning hüvitise tehtud vajalike kulutuste katteks

1 551,65 krooni.

Nimetatud määruse § 2 lg-te 5 ja 6 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama määruse § 1 lg 7 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Haldur on arvestanud oma töötasuks 8 080 krooni ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1 551,65 krooni. OÜ seaduslik esindaja on halduri tasuga nõus. Kohus leiab, et halduri taotlus töötasu saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Justiitsministri määruse nr 71 § 6 lg 2 kohaselt makstakse sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ning § 9 lõike 1 punkti 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud eluvõi tegevuskohajärgses MT piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega lisandub ajutise halduri töötasule sotsiaalmaks.

Meelis Eerik Kohtunik