2-06-26090/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2006.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26090 Tsiviilasi VT avaldus laste suhtes vanema õiguste määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja VT Puudutatud isik VT Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud PLV esindaja MV LLV esindaja BM Kohtuistungi toimumise aeg 26.oktoober 2006.a

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada. 2. Muuta Harju Maakohtu otsust (tsiviilasi nr 2-05-26090) ning määrata VT (isikukood ) ja VT ( ) elukohaks VT elukoht . Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta V T kanda. Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud VT esitas avalduse V ja V elukoha määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja V T abielust sündinud kolm last: V , V ja D. Harju Maakohtu otsusega lahutati avaldaja ja VT abielu ning määrati laste elukohaks nende ema elukoht: . Alates hakkas V elama avaldaja juures aadressil . Alates . a tuli avaldaja juurde elama ka V. D elab jätkuvalt koos emaga. V õpib hetkel TT päevases osakonnas teisel kursusel ja lõpetab kooli . V õpib TLG kolmandas klassis, D käib TK lasteaias.

2 Avaldaja väitel on tema elukohas olemas kõik vajalikud tingimused tütarde igakülgseks ja täielikuks arenemiseks. Avaldaja ja tütarde vahel on lugupidavad ja usaldavad suhted. Tütarde ja venna vahelised emotsionaalsed ja hingelised suhted ei ole rikutud, kuna käib avaldajal ja poisi õdedel tihti külas ning palju aega veedetakse koos.

Avaldaja palub juhindudes perekonnaseaduse (PKS) §-st 49, § 50 lg-test 1 ja 2 ning §-st 59 muuta Harju Maakohtu otsust ja määrata VT ning VT elukohaks avaldaja elukoht, s.o .

Kohus leidis Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avaldaja teatas, et tütred võivad ema külastada, kuid ööseks ta neid ema juurde jääda ei luba. Puudutatud isik V T nõustus kohtuistungil, et tütred jäävad isa juurde elama.

Eestkosteasutuse LLV esindaja hinnangul on tütardel isa juures parem, kuna isal on eramaja ning tütardel eraldi toad. Praegusel hetkel on laste sooviks elada isa juures ja eestkosteasutus toetab laste soove.

Eestkosteasutuse PLV esindaja hinnangul on isa juures kasvukeskkond suhteliselt hea. on avaldanud soovi elada isa juures. Eestkosteasutus vastu ei ole, tingimused isa juures elamiseks on head. Formaalselt jääb kõik samaks, ainult lapsed elavad isa juures ja suhtlevad mõlema vanemaga võrdselt. Kui lapsed tegelikult elavad isa juures, siis võiks ju ametlikult ka nii olla.

Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad PKS § 51 kohaselt kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul.

VT ja VT sünnitunnistustest nähtub, et avaldaja ja VT on nende vanemad (t lk 9-10).

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud.

TsMS § 559 lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on VT ja VT ära kuulanud, mõlemad lapsed avaldasid soovi isa juures elada. Velab isa juures alates . a ja V alates a. laste sõnul käivad nad vennal ema juures külas.

Avaldaja on taotlenud määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht. VT nõustus kohtuistungil avaldaja taotlusega. Eestkosteasutuste arvamuse kohaselt soovivad tütred isa juures elada ning eestkosteasutused toetavad isa elukoha määramist tütarde elukohaks. Harju Maakohtu otsusest (tsiviilasi nr 2-05-16922) nähtub, et Vja VT on jäetud nende ema V T juurde tema elukohta ja tema kasvatada (t lk 7-8).

3 Kohus leiab, et VT ja VT elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht. Seega tuleb muuta Harju Maakohtu otsust ning määrata VT ja VT elukohaks nende isa elukoht Tallinnas.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb jätta menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, avaldaja kanda.

Viivi Villemson kohtunik