2-05-19747/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHageja palus kohtuistungil välja mõista kostjalt elatis miinimummääras, mis on seadusega kehtestatud alates hagiavalduse esitamisest. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ning oli nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest.
Legislator headnote
AI generated2-05-19747/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg 1.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(3) Ärakiri
K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-05-19747 Otsuse tegemise aeg ja koht
01. november 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi A. K. hagi A. S.`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
17. oktoober 2006 Hageja:
A. K. (IK X, elukoht: X) Menetlusosalised Kostja:
A. S. (IK X, elukoht: X)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 26. augusti 1996 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-524/1996 A. S. A. K. kasuks tütre J. ülalpidamiseks määratud elatise suurust.
3. Välja mõista A. S.`ilt elatis A. K. kasuks alaealise lapse J. K. (sündinud X) ülalpidamiseks alates 10. novembrist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 summas 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ning alates 01. jaanuarist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni X igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Välja mõista A. S`ilt menetluskulud 525 (viissada kakskümmend viis krooni riigituludesse. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136.
5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebe kord
Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse õigusest.
ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on A. K. hagi A. S.`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes.
Kohtuistung
2(3)
Hageja palus kohtuistungil välja mõista kostjalt elatis miinimummääras, mis on seadusega kehtestatud alates hagiavalduse esitamisest.
Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ning oli nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest.
Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt PkS § 60 on vanemal kohustus last ülal pidada. PkS § 61 lg 3 võib vanema varalise seisundi muutumisel või lapse vajaduste muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on elatise suuruse muutmiseks esitanud avalduse ,kuna lapse vajadused on muutunud. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib ½ kuupalga alammäära väljamõistmist alates elatishagi suurendamise avalduse esitamisest. Kostja on nõude õigeks võtnud. Pooled loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg 1.
Menetluskulud
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
Hagi on esitatud kohtule 10. novembril 2005. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 6 maksete suurendamise hagis määratakse hagihind, mille võrra maksete suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Hageja palub suurendada elatis miinimummäärani, mis 2005 moodustas 1345 krooni ning 2006 aastal moodustab 1500 krooni. Seega hagihind moodustab 2 x (1345-500) + 10 x (1500-500) = 11 690 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni tasuda riigilõiv 1 050 krooni.
Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
3(3) Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja hageja vastavalt seadusele vabastatud elatise hagis riigilõivu tasumisest, kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv summas 700 krooni.
Kohtunik: / allkiri/
Ärakiri õige: