2-05-22357/4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2006. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22357 Tsiviilasi L.S hagi I.L vastu 17.181,60 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. juuni 2006. a. menetluse peatamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.S määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L.S (sünd. xx. Xx.xxxx); esindaja adv. Carry Plaks; Kostja I.L (IK xxxxxxxxxxx), esindaja adv. Piret Simm; Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Harju Maakohtu 13. juuni 2006. a. menetluse peatamise määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud

16. detsembril 2005. a. esitas L.S Tallinna Linnakohtusse hagi I.L vastu üürilepingu ülesütlemise tinginud üürivõlgnevuse ja pärast üürilepingu ülesütlemist korteri vabastamata jätmise tõttu alusetult saadu hariliku väärtuse, kokku 17.181,60 krooni saamiseks. Hageja on x asuva kinnistu ja selle oluliseks osaks oleva elamu omanik. Kostja oli kuni

30. novembrini 2004. a. x ühisüürnik. 1. novembril 2004. a. esitas hageja kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, mille kostja vaidlustas hagi esitamisega Tallinna Linnakohtule (tsiviilasi nr. 2/29-10180/04), paludes üürilepingu ülesütlemisavaldus tunnistada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja palub käesolevas tsiviilasjas menetlus peatada kuni üürilepingu ülesütlemise seaduspärasuse tuvastamiseni ja kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 10180/04. Esimese astme kohtu määrus

13. juuni 2006. a. määrusega Harju Maakohus peatas menetluse L.S-i hagis I.L vastu 17.181,60 krooni nõudes kuni tsiviilasjas nr. 2/29-10180/04 tehtud lahendi jõustumiseni.

Üürija kasutustasu nõue on seotud üürilepingu lõpetamise vaidlusega, kuna VÕS § 329 lõike

4 kohaselt kehtib kohtumenetluse ajal üürileping edasi senistel tingimustel, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti. Nõude suurus sõltub seega otseselt üürilepingu ja teiste vaidluse kestusest.

Määruskaebus Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub menetluse peatamine tühistada. Vaidluse all ei ole kostja üürilepingu kehtivus kuni 30. novembrini 2004. a., seega ei sõltu üürivõla nõue hagis esitatud perioodi osas ülesütlemise seaduslikkusest. TsMS näeb ette terve rea võimalusi, kuidas menetlust võimalikult efektiivselt ja kiiresti korraldada, üheks võimaluseks on TsMS § 450 sätestatud osaotsuse tegemine. Kostja vastu on esitatud kaks nõuet: üürivõlgnevuse nõue perioodi 1. veebruar 1999. a. kuni 30. november 2004. a. eest summas 5981,60 krooni ja hüvise nõue alusetult saadu eest perioodil 1. detsember 2004. a. kuni 30. juuni 2005. a. summas 11.200 krooni. Neid nõudeid saab eraldi lahendada. Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemise seaduslikkuse vaidlus ei mõjuta üürivõlgnevuse osas tehtavat kohtuotsust ning menetluse peatamine on alusetu.

Kostja seisukoht Kostja leiab, et üürisuhe ei ole lõppenud. Juhul, kui kohus teises tsiviilasjas tunnistab üürilepingu ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, siis ei ole poolte vahel üürisuhe ka lõppenud. Seega ei ole võimalik käesolevat tsiviilasja enne lahendada, kui teises tsiviilasjas ei ole üürisuhte kehtivus välja selgitatud.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 356 lõike 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Üürija kastustasu nõue on seotud üürilepingu lõpetamise vaidlusega. Käesoleva tsiviilasja nõuete eraldi lahendamist osaotsusega TsMS § 450 mõttes enne üürisuhte kehtivuse väljaselgitamist teises tsiviilasjas ei saa lugeda menetluse kiiremaks ega efektiivsemaks lahendamiseks. TsMS § 361 lõike 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Seega tuleb maakohtu määrus menetluse peatamiseks jätta muutmata.

Urmas Reinola kohtunik