2-06-11403/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-11403 Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

24. oktoober 2006. a Kohtuasi

S. S. (endine perekonnanimi K.) hagi A. K. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: Kostja:

S. S. (IK…; elukoht: …)

A. K. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 04.03.1996. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-1/1996) alusel väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt A. K. hageja S. S. kasuks elatis alates 12.05.2006. a igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alaealise tütre A. K. (IK…) ülalpidamiseks kuni A. K. täisealisuseni s.o. ... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 12.05.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kohtla-Järve Linnakohtu 04.03.1996. a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise tütre (... a sündinud A.) ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 180 krooni. Hageja palub kohtul hagiavalduses muuta elatise suurust ja kostjalt välja mõista elatisraha lapsele igakuise summana 2 000 krooni.

II Kostja vastus

2. Kostja oma 30.06.2006. a kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma elatist mitte rohkem kui 600 krooni kuus. Kostja vastuse kohaselt pole tal võimalik maksta suuremat elatist, kuna on töötu ning tal puudub pidev tulu.

III Hageja arvamus kostja vastuse kohta, nõude vähendamine

3. hageja esitas kohtule 30.08.2006. a avalduse, milles taotles elatise muutmist summani

1 500 krooni ning ei olnud nõus kostja seisukohaga elatise suuruse 600 krooni kindlaksmääramiseks. Hageja teatas kohtule, et on kuulnud, et kostja tegeleb äriga ning tema sissetulek võimaldab maksta lapsele elatist vähemalt seadusega määratud miinimummääras.

IV Kohtuistung

4. Hageja jäi nõude juurde ja taotles, et kohus muudaks elatise suurust ja mõistaks kostjalt välja elatise vähemalt miinimumsuuruses (1 500 krooni kuus) alates elatisehagi kohtusse esitamisest, kuna väljamõistetud elatis pole lapsele piisav elatusraha. Kostja maksis elatist 2004. aastal 500 krooni, peale seda maksis paaril korral 1 000 krooni ning 2006. aastal pole kostja üldse lapsele elatist maksnud. Kostja elatise võlg on 8 000 krooni.

5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

V Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud elatise miinimummäära ulatuses.

7. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

8. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

9. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

10. PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

11. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS § 61 lg 4), mis alates 01.01.2006. a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

12. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kostja esitas kohtule Virumaa Tööhõiveameti tõendi selle kohta, et ta on võetud töötuna arvele alates 20.03.2006. a. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

13. Hageja väide, et 180 krooni lapse ülalpidamiseks pole piisav elatusraha, on õige. Elatis on kostjalt välja mõistetud 10 aastat tagasi. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

14. Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest s.o 12.05.2006. a PkS § 70 lg 1 alusel.

Kohtunik