2-06-5779/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse kuupäev 01.november 2006.a, Tsiviilasja number 2-06-5779 Tsiviilasi JS’i hagi KS’i vastu elatise maksmise lõpetamiseks Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2006.a. Liivalaia kohtumaja 01.november 2006. a Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JS Kostja: KS Hageja esindaja advokaat TL RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata JSi hagi KSi vastu elatise maksmise lõpetamiseks.

2. Jätta menetluskulud täies ulatuses JSi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusosalised esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest alates.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA HAGI PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja abielust sündis KS. Poolte abielu lahutati .a, mille kohta Tallinna Perekonnaseisuametis koostati abielulahutuse akt nr hageja ja kostja sõlmisid notariaalse kokkuleppe elatise maksmiseks. Kokkuleppega hageja kohustus maksma kostjale poja ülalpidamiseks igakuuliselt 1500 krooni ning vastavalt kokkuleppe punktile 1.1.4 suureneb igakuine elatise suurus alates igal aastal jaanuarikuust alates 150 krooni võrra. Seega on hageja vastavalt kokkuleppele alates kohustatud maksma elatist 1800 krooni kuus.

Hageja taotleb elatise maksmise lõpetamist, kuna käesolevaks ajaks on välja kujunenud olukord, kus hageja ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline elatist kokkulepitud ulatuses maksma. Hageja töötab juhatajana temale kuuluvas ettevõttes ja saab miinimumpalka. Muud sissetulekud ja märkimisväärne vara hagejal puuduvad. Kostja majanduslik olukord on hageja andmetel tunduvalt parem. Kostja töötasu on 5000 – 7000 krooni, tema kasutuses on mootorsõiduk Mazda 323, koos elukaaslasega finantseerib kostja korteriomandi ehitamist

ridaelamus. Samuti palub hageja arvestada, et ühisvara jagamisel jäi kostjale rohkem ühisvara 132 072 krooni suuruses summas.

Hageja palub lõpetada notariaalse kokkuleppe alusel KSi kasuks elatise maksmine.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väited temal vara puudumise kohta ei vasta tõele. Hagejale kuulub korteriomand ning kinnisvara : elamumaa 3202 m2 maa 4985 m2 Riidaku külas, maatulundusmaa 2,63 ha Kõrvetaguse külas, maatulundusmaa 7,07 ha , maatulundusmaa 3,63 ha , maatulundusmaa 2,09 ha . Lisaks kuulub hagejale OÜ osa nimiväärtusega 50 000 krooni, tegemist on reaalse ja tegutseva äriühinguga, mille käive a. majandusaasta aruande kohaselt oli üle 12 miljoni krooni. Kuna äriühing kuulub hagejale, on tal võimalik ise reguleerida endale makstavat töötasu. Hagejale teadaolevalt kuulub kostjale ka mootorsõidukeid. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et kostja finantseerib ridaelamu boksi ehitust. Kostja on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu tal sissetulek, v.a. riigi poolt makstav toetus, puudub. Korter ei kuulu kostjale. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtted, töötasutõendi, ehitisregistri väljavõtte ja ARK väljavõtte sõiduki registreerimise kohta. Ühisvara jagati praktiliselt võrdselt, ühisvara müügist saadud vahenditest tagastati perekonna huvides võetud laenud ning järelejäänud summa jagamisel sai kostja ca 25 000 krooni enam. Ühisvara jagamine ei ole seotud ülalpidamiskohustusega. Kostja leiab, et elatise maksmise lõpetamiseks alust ei ole ja palub jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS

Hageja poolt kostja vastuväidete kohta esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt hagejale kuuluva kinnisvara väärtus rahalises vääringus on väike: metsad kehvalt hooldatud, maatulundusmaa osaliselt võsastunud, osaliselt looduslik heinamaa, osaliselt kasutatakse küttepuu hankimiseks. Hooned on suhteliselt kehvas seisus, elamut remonditakse elamise kõrvalt. Elamus elavad peale hageja ja tema elukaaslase ka hageja . Tallinnas asuv korteriomand on hageja tädi poolt kinkelepingu alusel hagejale kingitud korteriga, kus tädi elab sees. Hagejale kuuluv ettevõte on tööandjaks hagejale, tema , kuid võimalik on maksta miinimumtasu, osaühingu käive ei näita kasumit. Mootorsõidukeid hagejale ei kuulu. Hageja tasus laenu tagasimakseid ka pärast abielulahutust. Kostja paremat majanduslikku seisu näitavad asjaolud, et kostja otsusel käib poolte ühine laps eelkoolis ning kostja käis .a. algul reisil soojal maal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil menetlusosalised jäid oma hagiavalduses ja vastuses esitatud kirjalike seisukohtade juurde.

Hageja viitas võimalusele, et tema majanduslik olukord lähiajal halveneb veelgi, kuna tema töötasu võib langeda. Hageja ei pea võimalikuks minna palgatööle teise tööandja juurde, kuna sellisel juhul kuluks palju aega tööle ja koju sõiduks. Hageja leiab, et ei ole võimeline elatist maksma, lapse ülalpidamiseks elatise maksmise järel ei jää tal üle vahendeid, et korraldada lapsega ühiseid ettevõtmisi – käia kontserdil, teatris jm. Lisaks hageja ootab last, kes peaks .a. .

Kostja leidis, et hageja väited tema kehvast majanduslikust olukorrast ei anna alust elatise maksmise lõpetamiseks. Samuti ei pea kostja elukaaslane ülal pidama kostja last, kuna ta on paremas majanduslikus olukorras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud menetlusosalised ära ja uurinud kõiki esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel on .a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe elatise maksmiseks. Vastavalt kokkuleppele hageja maksab käesoleval ajal kostjale 1800 krooni kuus K ülalpidamiseks. Notariaalselt tõestatud kokkulepe elatise maksmiseks on täitedokumendiks ja seega sundkorras täidetav.

Perekonnaseaduse (PKS) 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 sätetest tulenevalt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). Ka lapse vabatahtlikul ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist.

Hageja taotleb elatise maksmise lõpetamist, s.t. sisuliselt enda vabastamist lapse ülalpidamise kohustusest.

PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib elatise jätta välja mõistmata või selle suurust vähendada alla kehtestatud miinimumi, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid alust hageja vabastamiseks elatise maksmise kohustusest. Mõlemal vanemal on nii õigus kui ka kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Hageja on osaühingu osanik ja juhataja, mistõttu on talle makstava töötasu suurus tema enda määrata. Kohus ei loe elatise maksmise lõpetamise piisavaks aluseks hageja väiteid, et ettevõtte on vähekasumlik, ei võimalda üle miinimumpalga töötasu maksta ning et lähiajal võib hageja töötasu veelgi väheneda. Hageja on töövõimeline noor mees. Juhul, kui ettevõtlusest saadav tulu ei ole kohustuste täitmiseks piisav, tuleb hagejal leida endale muu töö, mis tagaks vajaliku suurusega sissetuleku. Hageja ei ole väitnud, et teise töö leidmine oleks võimatu. Hageja seletusest kohtuistungil selgus, et ta ei soovi taluda teises kohas tööle sõitmisega kaasnevat liigset ajakulu.

Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest (t.l. 32 – 39) nähtuvalt hagejale kuulub mitu kinnistut. Kohus ei pea tõeseks hageja väiteid, et kinnistud on väheväärtuslikud. Samuti kohus jätab hagi rahuldamise alusena arvestamata hageja väited, et kinnistud on halvasti hooldatud ja vajalikud pere igapäevases majapidamises. Maatulundusmaa kinnistute olemasolu annab võimaluse saada sissetulekuid küttepuude, põllusaaduste jms näol. Seega ei ole tõesed hageja väited, et tema majanduslik toimetulek sõltub osaühingust saadavast miinimumtöötasust. Samuti on võimalik vajadusel maad välja rentida, põllusaadusi müüa.

Hageja väidab, et ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline ülal pidama kostja last. Samas on hageja ja tema elukaaslase perre sündimas uus laps, kelle ülalpidamisega hagejal tema enda sõnul raskusi ei tekkivat. Samuti on hageja väitnud, et kui kostja laps kasvaks hageja juures, siis hageja tuleks lapse ülalpidamisega toime kostjalt elatist nõudmata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus järeldab, et hageja on võimeline last ülal pidama.

Kostja viibib lapsehoolduspuhkusel ja sissetulekut töötasu näol käesoleval ajal ei saa. SEB Eesti Ühispanga tõendist (t.l. 40) nähtuvalt kostja sai viimati töötasu a. krooni ning ta viibib lapsehoolduspuhkusel kuni . Kostja peres kasvab ja tema ülalpidamisel on peale poolte ühise lapse veel .a. sündinud K Seega hageja vabastamine elatise maksmise kohustusest tähendaks

sisuliselt hageja lapse ülalpidamise kohustuse panemist kostja elukaaslasele. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel seisuga kostja nimele kinnisvara registreeritud ei ole, kostja nimele on registreeritud sõiduauto Mazda 323.

Asjaolu, et kostja elukaaslase majanduslik seisund võimaldab perele uue eluaseme ehitamist või puhkusereise, ei saa olla aluseks hageja vabastamiseks elatise maksmise kohustusest. Kohus möönab, et kostja uue pere väidetavalt kõrgema elustandardi tõttu võivad olla suuremad ka lapse harjumuspäraste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused (näiteks õppimine tasulises erakoolis, regulaarsed puhkusereisid jms). Vanemate erinevat elustandardit ja võimalusi tuleb arvestada elatise suuruse määramisel. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse a määrusega nr kehtestati alates kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega minimaalne igakuine elatusraha ühele lapsele on 1500 krooni. Hageja maksab miinimumilähedast elatist 1800 krooni kuus, mis kohtu hinnangul tagab lapse esmaste igapäevaste vajaduste rahuldamise, kuid ei võimalda ülemäärast luksust ja ebamõistlikke kulutusi.

Kohus leiab, et hageja väited ühisvara jagamisel kostjale jäänud suurema vara kohta ei oma käeolevas asjas tähtsust ning jätab need arvestamata. Elatise maksmise kokkulepe sõlmiti pärast poolte abielu lahutamist ja ühisvara jagamist ning väidetav asjaolu, et kostjale jäi rohkem vara, oli kokkuleppe sõlmimise ajal oli hagejale teada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse tegemisel kohus juhindus lisaks eelnevale TsMS § 438 – 442 sätetest.

Heli Käpp Kohtunik