2-06-24963/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

7. november 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-24963 Tsiviilasi DPhagi ATi vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes, lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja DP Kostja AT Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus TL Eelistungi toimumise aeg

30. oktoober 2006.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista ATilt elatis 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus DPkasuks S T (sünd. ) ülalpidamiseks alates .a. kuni ST täisealiseks saamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohustada ATi tasuma käesoleva otsuse punktis 2 märgitud elatis DParvelduskontole .

4. Jätta ST DPjuurde elama. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud vanema õiguste määramise osas jätta DPkanda

2. Menetluskulud elatise nõudmise osas, sealhulgas EV kantud menetluskulud jätta ATi kanda.

Edasikaebamise kord Otsus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud

esitas DPhagi ATi vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes, lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja elatise saamiseks. Pooltevahelisest kooselust on sündinud ST , kes elab koos hagejaga.

Eelistungil hageja võttis tagasi hagi lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning palus välja mõista elatis 1 500 krooni alates ja jätta laps enda juurde elama. Kostja võttis hagi õigeks.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool EV. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. ST sünnitunnistusest tuleneb, et AT on tema isa (t. lk 7). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates .

Hageja on taotlenud kostjalt elatise 1 500 krooni kuus väljamõistmist alates . Kostja on hagi õigeks võtnud. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et ATilt tuleb välja mõista elatis 1 500 krooni kuus DPkasuks tütre ST ülalpidamiseks alates .a. kuni ST täisealiseks saamiseni .

Hageja on esitanud ka nõude vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. ST on käesoleva ajani elanud hageja juures ja hageja soovib, et tütar jääks ka edaspidi tema juurde elama. Kostja on hageja taotlusega nõus. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus toetab hageja taotlust. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et ST tuleb jätta hageja juurde elama.

määrusega on kohus jätnud DPhagi ATi vastu lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks läbi vaatamata.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapse suhtes vanema õiguste määramine vaadatakse TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt läbi hagita menetluses. Seega tuleb jätta vanema õiguste määramise osas menetluskulud hageja kanda ja menetluskulud lapsele elatise saamises osas ning Eesti Vabariigi kantud menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik