2-06-9642/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri:

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon J B hagi

Välja mõista elatis A B`ilt J B kasuks laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 21. aprillist 2006 summas 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuni poja J B`i (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsuse täitmisel arvestada A B´i poolt J B´le elatisena makstud summat 6000 (kuus tuhat) krooni.

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 31 oktoober 2006.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse Kohtuasja number 2-06-9642 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J B hagi A B`i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2006 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

J B (IK xxx, elukoht: xxx)

V K (volikirja alusel)

A B (IK xxx, elukoht: xxx)

V V (volikirja alusel)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses

ASJAOLUD

J (B) B ja A B`i abielust on xxx sündinud poeg J B. Poolte abielu on lahutatud 14.09.2004.a Ida- Viru Maavalitsuses.

J B esitas 21. aprillil 2006 kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos hagejaga, kostja maksab igakuiselt lapse ülalpidamiseks 1200 krooni, mis ei ole piisav. Poeg õpib Eragümnaasiumis, tasu on 1800 krooni aastas; tegeleb ujumisega spordiklubis Dilan – tasu on 100 krooni kuus; võtab eesti jaa inglise keele eratunde, tasu kokku kuus 800 krooni (16 tundi x 50 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 3 000 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 30. mai 2006 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist lapsele igakuiselt 1500 – 1600 krooni. Lähtuvalt arvestusest moodustavad terve 7- 13 aastase linnalapse vajalikud ülalpidamiskulud kuus 2182 krooni. Arvestades elukalliduse tõusu kahe aasta eest, võivad lapse vajadused olla tõusnud kuni 2300 kroonini. Kui kostja panus lapse ülalpidamiseks moodustab 1600 krooni. Lisades sellele summale riikliku lastetoetuse 300 krooni, moodustub kokku 1900 krooni. Ülejäänud 400 krooni jääb hageja kanda, kuna perekonnaseaduse § 60 lg1 mõttest tulenevalt on mõlemad vanemad kohustatud oma lapsi ülal pidama. Hageja poolt loetletud lisakulutused ei ole lapse ülalpidamiseks hädavajalikud. Kulutused ujumistrennile ja eesti ning inglise keele eratundidele on tõendamata.

KOHTUISTUNG

Eelistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde, seletades, et lapsel on krooniline bronhiit ning ta vajab igaaastast sanatoorset ravi. Kui on haiguse ägenemine, mis toimub 4 korda aastas, kulub ravimitele 480 krooni. Laps on hüperaktiivne ja tavakoolis ta hakkama ei saa. Lapsele on tulenevalt tervislikust seisukorrast vajalik ujumine. Kostja peaks last ülal pidama 2811 krooni ulatuses ja hageja 1405 krooni ulatuses. Praegu maksab kostja elatisena 1200 krooni.

Kostja esindaja jäi esitatud kirjaliku vastuse juurde, seletades, et väljamõistetava elatise summa võib olla 1600 krooni kuus. Kostja saab töötasuna puhtalt kätte 4500 krooni, seega on kostja palk hageja palgast suurem ainult 1000 krooni võrra.

Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, seletas hageja, et kohus võib kostja poolt tasutud summasid arvesse võtta.

Hageja esindaja selgitas, et asi puudutab konkreetset last, kelle tervis nõuab sanatooriumit, ujumist, soolakambrit ja keda on vaja ka vaimselt harida. Laps ei saa mitu aastat kanda samasid riideid ja jalanõusid, kuna ta kasvab pidevalt.

Kostja esindaja selgitas, et kohus peab lähtuma reaalsetest kulutustest. Pole tõendatud, et lapsel oleks vaja õppida just selles koolis. Täiendav õpe on lisakulutus ja hageja peab mõtlema, kas ta on võimeline neid materiaalseid koormusi, mis ei vasta tema sissetulekutele, kandma. Mitmeid esemeid võib kasutada mitu aastat. Seda, et laps on haige, hagiavalduses ei märgitud. Kostja on nõus maksma 1 600 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et üle 14 aasta tervele linnalapsele kulub 2182 krooni kuus, sh rõivastele ja jalatsitele 215 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Hageja poolt esitatud arvestuse (tl 45 – 46) kohaselt moodustavad lapse ülalpidamiskulud aastas 50604 krooni, sh rõivastele ja jalatsitele 6688 krooni, koolitusele 9000 krooni, toidule ja ravile 29722 krooni, hügieenitarvetele 1344 krooni transpordile ja muudele kommunikatsioonivahenditele 12 360 krooni ja muudele kuludele 490 krooni. Lähtuvalt hageja poolt esitatud arvestusest moodustavad lapse ülalpidamiskulud kuus keskmiselt 4117 krooni.

Hageja on lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks esitanud OÜ Õppekeskus Intellekt tõendi (tl 10), mille kohaselt on ta maksnud poja J Bi õppemaksu ajavahemikus 01.09.2005.a – 31.03.2006 Kohtla-Järve Humanitaarses Eragümnaasiumis 1800 krooni. Kuigi Kohtla-Järve Spordiklubi tõendi (tl 9) kohaselt tegeleb Jevgeni Beljajev klubis alates 01.09.2004.a ujumisega, ei ole kohtule kirjalikke tõendeid selle eest igakuuliselt 100 krooni tasumise kohta esitatud. Samuti puuduvad asja materjalides tõendid selle kohta, et hageja on tasunud aastas täiendavate eesti ja inglise keele tundide eest 7200 krooni. OÜ Järve Tervisekeskus tõendi (tl 37) kohaselt põeb J B ägedat bronhiiti, muud sessoonset allergilist riniiti ning tal esinevad unehäired, mistõttu ta vajab taastusraviks soolakambrit, veeprotseduure, RKK, massaaži ja aure. Hageja on oma arvestuses (tl

45 – 46) märkinud lapsele vajaliku sanatoorse ravi maksumusena 8600 krooni, samas on hageja ka ise koos lapsega sanatooriumis olnud, kasutades lõõgastupaketti (tl 39, 41). AS Narva-Jõesuu Sanatoorium arvestuse kohaselt moodustasid J B raviga seotud kulutused kokku 2576 krooni (käibemaksuta). Kui võrrelda hageja arvestuses toodud kulutusi rõivastele ja jalatsitele, mis on kuus keskmiselt 557,33 krooni (6688 : 12) ning kulutusi hügieenitarvetele, mis on kuus keskmiselt 112 krooni, „Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodikas“ rõivastele ja jalatsitele kuuluva 215 krooniga kuus ning isiklikule hügieenile, isikuhooldusvahendtitele ja teenustele kuuluva 50 krooniga kuus, siis leiab kohus, et hageja on ilmselt suurendanud lapse ülalpidamiskulutusi.

OÜ Õppekeskus Intellekt tõendi (tl 8) kohaselt on J B keskmine töötasu ajavahemikus märts 2005 kuni veebruar 2006.a olnud 4027 krooni.

Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevanduse tõendi (tl 19) kohaselt on A B´i keskmine töötasu ajavahemikus mai 2005.a kuni aprill 2006.a olnud 6206,65 krooni.

Seega on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Toimiku kirjalikest materjalidest /tl 47-52/ nähtub, et kostja on peale hagi kohtusse esitamist hagejale elatisena tasunud kokku 6000 krooni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprillil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-51-04 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist lapsele.

PKS § 70 kohaselt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid, poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi (sh tema tervislikust seisundist tulenevaid vajadusi), leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2300 krooni alates 21.04.2006.a kuni poja J täisealisuseni s.o. xxx.a.

Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada A B´i poolt hagejale elatisena makstud summat 6000 (5x1200) krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus osaliselt.

Menetluskulud

Vastavalt RLS § 16 lg 1 p 2 hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pooled menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.

Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige