2-03-414/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 03 – 414

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „30“oktoobril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 03 – 414 Tsiviilasi: B S hagi Kohtla – Järve Linnavalitsuse ja SEB Eesti Ühispanga vastu

20 400.- krooni remontööde läbiviimisega tekitatud materiaalse kahju ning 30 000.- krooni moraalse kahju nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: B S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja nõustaja: L S (isikukood: xxx, elukoht: xxx )registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla

– Järve linn, Ida – Virumaa, konto nr.10552010016001 SEB Eesti Ühispangas); Kostja lepinguline esindaja: A V (isikukood: xxx, elukoht: xxx); 2) Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood: xxx, asukoht: Tornimäe 2, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: V N (isikukood: xxx, asukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „25“september 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja; hageja, B S ja tema nõustaja, L S; kostja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, A V ning kostja, Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank, lepinguline esindaja, V N; RESOLUTSIOON: Jätta B S hagi Kohtla – Järve Linnavalitsuse ja Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank vastu 20 400.- krooni materiaalse kahju ning 30 000.- krooni moraalse kahju nõudes kõigi nõuete osas rahuldamata.

Kohtukulude jaotus: Käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel B S poolt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 3 000.- krooni (kolm tuhat krooni ja 00 senti) jätta Eesti

Vabariigi kanda, kuna B S oli vabastatud Ida – Viru Maakohtu 08.augusti 2003.a. määrusega riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Kõik ülejäänud kohtukulud, samuti tulevikus tekkida võivad kohtukulud (samuti ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv) käesolevas tsiviilasjas panna B S enda kanda kohtule aluseta hagi esitamise eest.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

B S on esitanud kohtule hagiavalduse Kohtla – Järve Linnavalitsuse ja Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank vastu 20 400.- krooni remontööde läbiviimisega tekitatud materiaalse kahju ning 30 000.- krooni moraalse kahju nõudes põhjusel, et 04.aprillil 2003.a. teostas Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank Kohtla – Järve kontor, asukohaga: Keskallee 7, Kohtla – Järve linnas, oma kontori ruumides kanalisatsioonipüstaku remonti, mille käigus muudeti kasutamiskõlbmatuks samas majas Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank Kohtla – Järve kontori peal asuva korteri nr.12 tualettruum ja vannituba.

Korteri nr.12 tualettruumis demonteeriti Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt teostatud tööde käigus WC-pott, mis hiljem lõhuti remonttöid teostanud isikute poolt. Korteri nr.12 vannitoas demonteeriti ja lõhuti remontööde käigus vann, seintesse tehti suured augud, seintelt ja põrandalt lõhuti maha kahhelplaadid. Peale remontööde lõpuleviimist Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt pöördus hageja, B S, Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank Kohtla – Järve kontori juhataja poole nõudega viia korteris, asukohaga: Keskallee 7 – 12, Kohtla – Järve linn, tualettruum ja vannituba remondieelsesse seisundisse, millest hagejale keelduti.

Sama nõudega pöördus hageja, B S, ka Kohtla – Järve Linnavalitsuse poole. Ka Kohtla – Järve Linnavalitsus keeldus korteri tualettruumi ja vannituba viima remondieelsesse, heakorrastatud, seisundisse. Kuna Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitsus keeldusid hagejale, B S, remondi tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise, siis oli B S sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Hageja, B S, hinnanguil moodustub korteris, asukohaga: xxx, asuva tualettruumi ja vannitoa taastamisremondi maksumus 20 400.- krooni lähtudes järgmisest arvestusest:

1) tualettruumi remont, mis koosneb:

a) seina taastamisest hinnaga – 2 000.- krooni;

b) uue WC poti ja loputuskasti soetamisest hinnaga – 1 000.- krooni;

c) WC poti ja loputuskasti paigaldamine hinnaga 500.- krooni;

d) augu mõõtmetega 600 mm X 800 mm kinnipanemine;

2) vannitoa remont, mis koosneb:

a) kahhelkivi plaatide vahetamine seintel ja põrandal 16 m2 suurusel pinnal hinnaga 3 200.- krooni;

b) töö maksumus hinnaga 10 000.- krooni;

c) vanni soetamine hinnaga 1 200.- krooni;

d) vanni paigaldamine hinnaga 500.- krooni. Kokku moodustub korteri nr.12 tualettruumi ja vannitoa taastamisremondi maksumus 20 400.- krooni, millise summa palub hageja, B S, välja mõista kostjatelt. Peale selle asus hageja, B S, hagiavalduses seisukohale, et kostjate poolt taastamiseremondi tegemata jätmise tõttu ei saanud hageja, B S, elada oma korteris umbes kolme kuu vältel alates tualettruumi ja vannitoa lõhkumisest kuni hagiavalduse esitamiseni, millega on Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitsus tekitanud hagejale, B S, kui invaliidile suuri füüsilisi ja moraalseid raskusi ning ebamugavusi. Hageja, B S, hindab temale tekitatud moraalse kahju suuruseks 30 000.- krooni (10 000.- krooni ühe kuu eest), millise summa palub hageja, B S, välja mõista Aktsiaseltsilt SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitsuselt. Palub hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, vaidleb kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.25-31) hagile vastu ning palub hagi jätta rahuldamata põhjusel, et Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank on Kohtla – Järve linnas, Keskallee 7 asuva ruumi üürnik. Vastavalt 19.detsembril 1997.a. Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitsuse vahel sõlmitud mitteeluruumide rendilepingule. 03.aprillil 2003.a. toimus selles majas, Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank Kohtla

– Järve kontori ruumide peal asuvas korteris nr.12, kanalisatsioonitoru avarii, mille tagajärjel tungis vesi lae kaudu Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank Kohtla – Järve kontori ruumidesse. Korteris nr.12 toimunud kanalisatsioonitoru avarii poolt tekitatud tagajärgede tõttu oli Aktsiaseltsil SEB Eesti Ühispank takistatud renditud ruumide kasutamine, samuti oli võimatu avarii tõttu pangateenuste osutamine panga klientidele Kohtla – Järve kontoris. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank saatis avarii kohta teatise ruumide omanikule, Kohtla – Järve Linnavalitsusele ning võttis tarvitusele abinõud avarii tekkepõhjuste väljaselgitamiseks ning avarii tagajärgede koheseks ja kiireks likvideerimiseks. Käesolevas menetluses hageja, B S, ise korteri nr.12 omanikuna pöördus Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poole palvega abi saamiseks, kuna avarii tõttu ei saanud B S kasutada tema korteris asuvat tualettruumi. Avarii likvideerimistöid viis läbi Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank tellimisel Aktsiaselts

Minu Vara Ida. Kiirtööd avarii likvideerimisel teostati laupäeval ja pühapäeval 05.-06.aprillil 2003.a.. Avariilise olukorra likvideerimiseks tuli demonteerida B S kuuluvas korteris nr.12 vann ja WC – pott. Peale avarii likvideerimistööde lõppemist palus korteri nr.12 omanik, B S, töödejuhatajal paigaldada korterisse uus WC – pott ja uus vann, millest töödejuhataja keeldus, kuna Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank ja Aktsiaseltsi Minu Vara Ida vahel sõlmitud leping ei näinud ette uute sanitaartehniliste seadmete paigutamist korterisse nr.12 Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank kulul. Vana WC – pott ja vann olid terved ning neid võis kasutamiseks tagasi monteerida. 07.aprillil 2003.a. kui töödejuhataja soovis alustada korteris nr.12 taastamistöid, siis oli korteri nr.12 uks lukus ja taastamistöid ei olnud võimalik läbi viia. Töödejuhataja Ü N võttis ühendust B S pojaga, kes ütles, et B S ei viibi hetkel linnas. Korduvatele katsetele vaatamata ei õnnestunud töödejuhatajal, Ü N, B S ühendust saada, mille tõttu ei õnnestunudki taastamistöid korteris nr.12 lõpetada. Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank Jõhvi kontori juhataja poole B S taastamistööde lõpetamise küsimuses ei pöördunud. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank palub kirjalikus vastuses jätta B S kahju hüvitamise hagi rahuldamata, kuna B S ise on keeldunud Aktsiaseltsilt SEB Eesti Ühispank taastamistöid vastu võtmast. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank omalt poolt ei eita taastamisremondi vajadust ning on korduvalt püüdnud remondi tegemise küsimuses kokku leppida B S, kes hoidub kõrvale taastamisremondi tööde vastuvõtmisest sellisel viisil, et ei lase remondimehi oma korterisse xxx töid tegema. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank on jõudnud arusaamisele, et B S tõlgendab taastamistööde tegemise kohustust vääralt, leides, et taastamistööde käigus on Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank kohustatud tema korterisse panema korras vanade sanitartehniliste seadmete asemele uued sanitaartehnilised seadmed. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank asus kirjalikus vastuses seisukohale, et uute sanitaartehniliste seadmete paigaldamise kohustust Aktsiaseltsil SEB Eesti Ühispank ei ole. Kõik kohtukulud palub jätta B S kanda.

Kostja, Kohtla – Järve Linnavalitsus, vaidleb kirjalikus vastuses (tl.34-46) hagile vastu ning palub hagi jätta rahuldamata põhjusel, et hagejale, B S, kuuluva korteri, asukohaga: xxx, all asuvate erastamata mitteeluruumide üürnikuks on Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank. 03.-04.aprillil 2003.a. toimus hageja, B S, korteris kanalisatsioonitoru avarii, mis takistas Aktsiaseltsil SEB Eesti Ühispank samas majas renditud ruumide kasutamist klientide teenindamiseks ning pangaoperatsioonide tegemiseks. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank teavitas avariis koheselt Kohtla – Järve Linnavalitsust kui rendileandjat.

Samuti tellis Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank avarii likvideerimiseks remontööd Aktsiaseltsilt Minu Vara Ida. 30.mail 2003.a. sõlmisid Kohtla – Järve Linnavalitsus ja Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank kirjaliku kokkuleppe selle kohta, et Kohtla – Järve Linnavalitsus rendileandjana hüvitab Aktsiaseltsile SEB Eesti Ühispank kui üürnikule avarii likvideerimisel tehtud kulutused summas 18 722.25 krooni rendise makse vähendamise teel. Kohtla – Järve Linnavalitsus kostjana ei pea ennast süüdlaseks, B S, kahju tekitamises, kuna B S korteris tekkinud kanalisatsiooni püstaku toru avarii kahjustas otseselt alumise korruse mitteeluruumi, nende veega üleuputamise teel ning edasiste kahjustuste vältimiseks tuli kanalisatsioonipüstaku toru B S kuuluvas korteris parandada, millist tegevust peab Kohtla – Järve Linnavalitsus õiguspäraseks käitumiseks.

Olenemata kahju hüvitamise õigusliku kohustuse puudumisest oli Kohtla – Järve Linnavalitsus põhimõtteliselt nõus ennistama B S korteri vannitoas ja tualettruumis avarii likvideerimise eelse seisundi ning pidas B S ka vastavaid läbirääkimisi. Pärast B S suulise nõude saamist käis abilinnapea J S Kohtla – Järve linna esindajana B S korteri vannitoa ja tualettruumi seisukorda vaatamas. Tööde kalkulatsiooni koostamiseks oli kohale kutsutud remondifirma Osaühing Helmikeskus esindaja N K. B S esitas kalkulatsiooni tegemise ja korteri ülevaatuse käigus Kohtla – Järve Linnavalitsusele nõude, et remondifirma paigaldaks B S korterisse uue vanni ja WC – poti ning teostaks suuremahulised plaatimistööd, mille tegemisest Kohtla – Järve Linnavalitsus keeldus, kuna antud juhul ei olnud tegemist endise olukorra ennistamisega, vaid B S püüdega lõigata avariist isiklikku kasu ning rikastuda alusetult Kohtla – Järve Linnavalitsuse arvelt.

B S alusetult rikastumise püüdu ilmestab ka tema poolt esitatud remondikalkulatsioon, milles on muu hulgas ära näidatud ka uue vanni ja WC – poti paigaldamine, aga samuti ka dekoratiivsete glasuurplaatide paigaldamine pindalale, mis ei vasta avarii likvideerimise käigus ehitajate poolt mahavõetud glasuurplaatide pindalale. Kohtla – Järve Linnavalitsus on püüdnud ka hiljem vaidluse lahendamiseks B S ühendust saada, kuid tema mobiiltelefoninumber on olnud kinni ja B S ise on asunud väljaspool Eesti Vabariigi piire. Kohtla – Järve Linnavalitsus asus kirjalikus vastuses seisukohale, et korruseid ühendav kanalisatsioonitoru – püstak on korterelamu sisene kommunikatsioon, mis on kõigi korteriomanike kaasomandis ning selle remontimise kohustus ei lasu mitte ainult Kohtla – Järve Linnavalitsusel kui esimese korruse erastamata mitteeluruumide omanikul, vaid kanalisatsioonipüstaku remontimise kohustus lasub kõigil korteriomanikel sh ka B S endal.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, B S ja tema nõustaja L S esitasid kohtuistungil kohtule kirjaliku avalduse, milles loobusid haginõudest osaliselt. Hageja ei soovi kostjatelt nõuda moraalse kahju hüvitamist summas 20 000.- krooni. Esitas kohtule kaks käsikirjalist kalkulatsiooni, mille kohaselt moodustub B S kuuluva korteri, aadressil: xxx, tualettruumi ja vannitoa taastamisremondi maksumus kokku

25 150.- krooni. Samuti esitas B S täiendava materiaalse kahju nõude summas

9 825.- krooni, mis seisneb selles, et ajavahemikul alates avarii toimumisest 2003.a. kuni käesoleva ajani ei ole B S saanud elada remondi mittetegemise tõttu omas korteris ning on sunnitud olnud üürima elamiseks teist korterit, mille eest on tasunud täiendavalt kogu aja eest, kokku 9 825.- krooni, millise summa soovib samuti välja nõuda kostjatelt. Kokku palusid hageja, B S ja tema nõustaja L S hagi kostjate vastu rahuldada osaliselt ning kostjatelt välja mõista 25 150.- krooni korteri nr.12 tualettruumi ja vannitoa remondikulusid ning 9 825.- krooni remondi ajal teise eluruumi kasutamise kulusid.

Kostja, Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank, lepinguline esindaja V N vaidles kohtuistungil hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata, kuna tunnistaja ütlustest selgus, et kanalisatsioonitoru avarii toimus korteriomaniku vastutuse sfääris, mille tõttu oleks korteriomanik, B S, olnud kohustatud ise omal kulu likvideerima avarii ja selle tagajärjed ning sellest tulenevalt ka avariist tekitatud kahjustused allkorruse Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt renditud ruumidele. Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt avarii likvideerimine B S korteris oli tingitud Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank heast tahtest. Samuti oli Aktsiaseltsil SEB Eesti Ühispank tellitud Aktsiaseltsilt Minu Vara Ida ka B S korteri vannitoas ja tualettruumis endise olukorra ennistamine ja nende tööde eest oli ka tasutud, kuid tööd jäid tegemata selle tõttu, et B S ei võtnud täitmist vastu ja keeldus remondimehi korterisse lubamast, kuna remondimehed ei paigaldanud tema korterisse uut vanni ja WC – potti. Kohtukulud palub panna B S kanda.

Kostja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja A V palus kohtuistungil jätta hagi rahuldamata. Kohtla – Järve Linnavalitsuse esindaja asus seisukohale, et ei Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ega ka Kohtla – Järve Linnavalitsus ei ole B S mingit moraalset kahju tekitanud. Kohtla – Järve Linnavalitsus ja Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank on pakkunud hea tahte korras B S, et avarii tagajärjed likvideerivad nemad kuid B S on keeldunud pakutut vastu võtmast, mille tõttu on B S iseendale oma käitumisega tekitanud täiendavaid kulutusi. Kohtukulud palub panna B S kanda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja, Ü N, kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tunnistaja töödejuhatajaks, kes korraldas avarii likvideerimistööde tegemist 2003.a. märtsis. Tunnistaja ütluste kohaselt märgus Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank Kohtla – Järve kontori lagi juba varem. Tunnistaja leppis pangaga kokku, et pühapäeval hakatakse viga otsima. Vea otsimise käigus jõudsid töömehed ülakorruse korterini, kus lekkis WC – potti ja vanni püstakuga ühendav kanalisatsioonitoru. Püstaku enda toru oli terve ja ei lekkinud. Pangakontori ruumide peal asuvast korterist ei olnud leket märgata, sest lekke koht asus põranda all ja vesi hakkas lekkekohas allapoole, pangakontorisse, valguma. Ülespoole ehk korterisse nr.12 ei oleks vesi hakanud iseenesest kunagi valguma. Lekkiv kanalisatsioonitoru oli korteri nr.12 korteriomandi piirides ning selle korteri omanik, B S, oleks pidanud lekke oma kulu ja kirjadega ise likvideerima. Tegelikult aga tellis remontööd Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, kuna nende pangakontori ruumidesse tungis ülemiselt korruselt vesi ning pangakontori töö oli sellega häiritud. Avarii likvideerimiseks tuli korteris nr.12 maha monteerida WC – pott ja vann, teha põrandasse auk ja lekkivad torud ära vahetada. WC – poti ja vanni said töömehed tervelt (neid vigastamata) kätte. Äravõetud WC – pott ja vann tõsteti tuppa eest ära. Remondimehed tegid töid nii ettevaatlikult, kui seda üldse teha saab. Seinalt eemaldatud, terveks jäänud, kahhelkivid jäid korterisse. Teisel remondipäeval vahetasid töömehed ära lekkivad torud ning valasid ära põranda. Tunnistaja leppis korteri omanikuga, B S, kokku, et paari päeva pärast tuleb tööd lõpetada, kuna valatud põrand pidi kivistuma. Paari päeva pärast ei olnud B S kodus ja remonttöid ei saadud lõpetada. Tunnistaja teada käisid töömehed terve kuu iga paari päeva järel B S korteri ukse taga, et remonttöid lõpetada, kuid B S ei olnud kodus, korteri uks oli lukus ning remonttöid ei saanud selle tõttu lõpetada. Tunnistaja seisukoha kohaselt jäi remonditöid tegemata umbes 10 000.- - 12 000.- krooni ulatuses. Nimetatud tööde eest oli Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank Aktsiaseltsile Minu Vara Ida tasunud ja need tööd oleks võinud igal ajal ära teha, kui B S oleks seda vaid soovinud.

Kohus luges tõendatuks, et hageja tõendas oma nõudeid ja kostjad tõendasid oma vastuväiteid järgmiste kirjalike tõenditega. B S poolt kohtule esitatud fotodega (tl.4-12; 14-16), milledelt on näha, et remondi käigus on asendatud korteris nr.12 olevad WC – potti ja püstakut ühendav kanalisatsioonitoru ning vanni ja püstakut ühendav kanalisatsioonitoru. Demonteeritud on WC – pott ja vann, kanalisatsioonitorude ja püstaku torude juurde pääsemiseks on põrandasse ja seina raiutud vajaliku suurusega (mitte ülemäära suured) augud. Remondi käigus on seinalt ja põrandalt lahti tulnud dekoratiivseid kahhelkive. Fotodelt on näha, et dekoratiivseid kahhelkive on ka enne seda remonti lahti tulnud, neid kive ei ole tagasi pandud, augud on kinni kaetud tsemendiseguga. B S pensionitunnistusega nr.1178 (tl.13). B S käsikirjalise avaldusega Kohtla – Järve Linnavalitsusele (tl.17). B S poolt koostatud käsikirjalise aktiga taastusremondi tööde ulatuse kohta (tl.18). Kohus luges nimetatud akti B S poolt ühepoolselt koostatuks ja Kohtla – Järve Linnavalitsusele mittesiduvaks, kuna sellelt puudub akti koostamise juures olnud abilinnapea J S allkiri. Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank kirjaliku vastusega hagile (tl.25-26). Aktsiaseltsi Minu Vara Ida arvega nr.43068 09.aprillist 2003.a. Aktsiaseltsile SEB Eesti Ühispank summas

18 722.25 krooni santaartehniliste tööde tegemise eest. Aktsiaseltsi Minu Vara Ida poolt koostatud teostatud tööde aktiga (tl.29-30), mille kohaselt on tööde maksumusse arvestatud nii lukksepp – santehniku (torude vahetaja) kui ka viimistleja töö. Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank kirjaga 28.augustist 2003.a. B S, milles pank teeb ettepaneku B S teatada Aktsiaseltsi Minu Vara Ida töödejuhatajale, Ü N, aeg, millal on võimalik B S korteris taastamistööd lõpetada. Kohtla – Järve Linnavalitsuse kirjaliku vastusega hagile tl.34-36). Mitteeluruumide rendilepinguga nr.165 (tl.37-44). Kirjaliku kokkuleppega Kohtla – Järve Linnavalitsuse ja Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank vahel, mille kohaselt tegi Kohtla – Järve Linnavalitsus rendise arvelt tasaarvelduse Aktsiaseltsiga SEB Eesti Ühispank remondiks kulutatud summa, 18 722.25 krooni, ulatuses, mis tähendab, et Kohtla – Järve Linnavalitsus maksis Aktsiaseltsile SEB Eesti Ühispank kinni remondiks kulutatud raha. B S kirjaliku avaldusega (tl.50). Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank kirjaga 31.jaanuarist 2006.a. B S (tl.85), mille kohaselt on tööde teostaja valmis tegema B S korteris taastamistööd, palutakse kindlustada korterisse sissepääs remonditööde tegemiseks. Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank ja ISS Haldus OÜ poolt koostatud aktiga 06.veebruarist 2006.a. (tl.86), mille kohaselt viibisid nimetatud äriühingute esindajad 06.veebruaril 2006.a. kella 10.00 –ist kuni 10.30 –neni aadressil: xxx. Sissekäik oli suletud ja korteri nr.12 omanik, B S, ei ilmunud kokkulepitud ajaks kohale. B S kirjaliku avaldusega 03.veebruarist 2006.a. (tl.87), mille kohaselt ei ole B S huvitatud taastamisremondi tegemisest Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt, B S tegi remondi ise ning B S huvitab vaid remondi rahaline kompensatsioon. Tõenditega B S tervise kohta (tl.93-94). B S kohtuistungil esitatud hagisumma arvestustega ning moraalse kahju sissenõudmisest loobumise kirjaliku avaldusega.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada ”Korteriomandiseaduse” §11, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad KOS §11 lg.1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS §11 lg.1 p.1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. KOS §2 kohaselt moodustavad korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. KOS §13 lg.1 ja 2 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama.

„Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

VÕS §6 ja §7 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus – või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

VÕS §1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS §1042 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

Vastavalt VÕS §1045 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus – või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse – või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka kohtuistungil uuritud tõenditega tõendatuks, et kanalisatsioonitoru avarii aadressil: xxx tekkis B S kuuluva korterimandi reaalosa piires, mis hõlmab endas korteriomandi nr.12 esemega piiritletud eluruume ning nende juurde kuuluvad hooneosasid, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Nimetatud asjaolust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et kanalisatsioonitoru avarii likvideerimine oli eelkõige B S, kui korteriomaniku kohustus. Samuti luges kohus tõendatuks, et B S ei olnud teadlik tema korteriomandi reaalosa piires toimunud kanalisatsioonitoru avariist, sest toru paiknes põranda all, vett B S korterisse ei valgunud ning vesi valgus eelkõige alumisele korrusele,

Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt renditud mitteeluruumidesse. Asjast huvitatud isikuna asus Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank avariid likvideerima ja seda avariid sai likvideerida üksnes B S omanduses oleva korteriomandi territooriumil. Kohus luges tõendatuks, et B S korteriomanikuna oli kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad KOS §11 lg.1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Kohus luges tõendatuks, et seaduse kohaselt pidi kanalisatsioonitorude ja püstakute avariide likvideerimisega tegelema eelkõige majas moodustatud korteriühistu, kuna enne tööde tegemist ei olnud selge, kas avarii oli ühisomandi kommunikatsioonides või korteri reaalosa kommunikatsioonides. Korteriühistu oma kohust ei täitnud ja avariid asus omal algatusel likvideerima alumise korruse rentnik, Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, kuna vesi rikkus praktiliselt panga poolt kasutatud ruumide viimistluse ning tegi võimatuks pangaoperatsioonide läbiviimise renditud ruumides, millega kohus luges tõendatuks, et kanalisatsioonitoru avarii tõttu oli Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank hädaseisundis ning asus seda hädaseisundit kõrvaldama, kuigi ta ei olnud selleks ei seaduse ega ka lepinguga kohustatud.

Kohus luges tõendatuks, et B S ise nõustus remonttööde tegemisega Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt, sest lasi tema poolt tellitud töömehed oma korterisse avariid likvideerima. Avarii likvideerimisega kaasneb paratamatult kahju tekitamine B S korteriomandile. B S oli sellest teadlik ja nõustus sellise kahju tekitamisega, kuna Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt tekitatud kahju oli väiksem avarii poolt põhjustatud kahjust (põhjustada võivast kahjust) ühisomandile. VÕS §1045 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu, B S, nõustus kahju tekitamisega, kahju tekitaja tegutses hädaseisundis ning kahju tekitaja kasutas oma õiguse (õiguse teha pangaopreatsioone renditud ruumides) teostamiseks, aga samuti ka kaitseks õigustatult omaabi.

Eeltoodust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt tekitatud kahju B S korteriomandile avarii likvideerimisel korteriomandi reaalosas ei olnud õigusvastane tegevus, vaid oli täiesti õiguspärane tegevus, kuna põranda alla pandud torusid ei saa vahetada ilma põrandat lõhkumata. Heast ehitustavast tulenevalt otsustas Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ka ennistada B S kuuluvas korterimandis remontöödele eelneva olukorra, millest B S ise osaliselt keeldus nõudes hoopis korteriomandi seisukorra parandamist võrreldes avarii likvideerimise eelse olukorraga.

Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsil SEB Eesti Ühispank ei ole õigus nõuda B S tema korteriomandile tehtud kulutuste hüvitamist, kuna VÕS §1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS §1042 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes.

Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui:

1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;

2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud;

3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et B S rikastus avarii likvideerimistööde tegemise tulemusena. Vastupidi Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank on esitanud kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et ta vältis igati B S rikastumist remontööde arvelt, mille tõttu soovis paigaldada B S samad sanitaartehnilise seadmed tagasi, mis olid B S korteris ette avarii likvideerimistööde tegemist.

Samas luges kohu tõendatuks, et ka B S endal ei ole nõudeõigust kahju tekitaja, Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank, vastu, kuna Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank tekitas kahju olles hädaseisundis avarii likvideerimisel, mis on täiesti õiguspärane tegevus. Oma tegevusega täitis Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank tegelikult B S seadusest tulenevat kohustust hoida korras oma korteriomand. Kohus luges tõendatuks, et B S ei ole nõudeõigust ka kaasomaniku, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, vastu, kuna korteriomandiseadus paneb B S remondi talumise kohustuse, kui remont on vajalik korteriomandi korrashoiuks ja kaasomanikele tekkiva kahjulike mõjude vältimiseks.

Kohus luges tõendatuks, et B S enda käitumine uuritavas võlasuhtes tuleb kvalifitseerida kui mittemõistlik käitumine ning B S tegevus ei lähtunud heast usust teiste võlasuhtes osalejate vastu. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, lähtudes heast ehitustavast, soovis vabatahtlikult heastada B S avarii likvideerimisega kaasnenud paratamatu kahju. Kahju soovis Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank hestada taastamiseremondi teostamisega korteris nr.12. B S keeldus korduvalt temale Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt pakutud taastamisremondist ning nõuab rahalist kompensatsiooni, mille suuruse on ta kindlaks määranud ainuisikuliselt, ühepoolses korras ning mis ei ole liigse suuruse tõttu leidnud aktsepteerimist kostjate poolt.

B S sellist tegutsemist ei saa lugeda ei heas usus tegutsemiseks ega ka mõistlikuks. Oma mittemõistliku tegutsemise tulemusena ei saanud B S pika aja jooksul kasutada korterit aadressil: xxx samuti tekkis B S ka moraalne kahju. Kohus asus seisukohale, et ei täiendavaid kulutusi ega ka moraalset kahju ei põhjustanud B S mitte Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitus, vaid selle kahju tekitas endale B S ise, sest alguses takistas B S taastamisremondi läbiviimist Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank poolt ning hiljem tegi B S pahatahtlikult kodust eemalviibimisega taastamisremondi tegemise võimatuks, mille kohta koostati vastav akt.

VÕS §6 ja §7 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus – või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

Kohus luges tõendatuks, et hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna B S oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Ülejäänud kohtukulud, ka tulevikus tekkivad kohtukulud ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel, tuleb panna B S kanda, kuna ta esitas aluseta hagi kohtusse Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank ja Kohtla – Järve Linnavalitsuse vastu.

Johannes Külaots Kohtunik