2-06-4782/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev kohtuotsus

Kohtuasja number 2-06-4782 Otsuse tegemise kuupäev ja koht

31. oktoober 2006, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N.M hagi K.Z vastu põlvnemise tuvstamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N.M Kostja K.Z Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev

17. oktoober 2006, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Muttonen, tõlk Jekaterina Yakovleva Istungil osalenud isikud Hageja, kostja Resolutsioon

1. N.M hagi K.Z vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes rahuldada täies ulatuses.

2. Tuvastada, et N.M-l sündinud M.M, M.M sünniakt koostatud Vaivara Vallavalitsuse poolt 08.06.2003 (kanne nr 13) põlvneb K.Z- st .

3. Kohtuotsuse ärakiri saata peale jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus Vaivara Vallavalitsuse poolt 08.06.2003 koostatud M.M sünniakt (kanne nr 13) asub (Ida-Viru Maavalitsus, Perekonnaseisuosakond, aadress Keskväljak 1; 41594 JÕHVI) muudatuste tegemiseks sünniakti.

4. Mõista K.Z-lt välja N.M kasuks elatis poja M.M, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana:
alates 03.03.2005 kuni 01.01.2006 summas 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni
alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 03.07.2021, summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta.

6. Arvestada, et K.Z tasus lapse ülalpidamiseks kokku 900 krooni. Menetluskulud

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-4782 kannab K.Z.

2. Välja mõista K.Z-lt riigituludesse riigilõiv 1000 /üks tuhat/ krooni. Anda K.Z-le tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood

Tsiviilasi nr 2-06-4782

2(4) 70000272/ kontole nr 221023778606 Hansapangas või kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 - 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas TsMS § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega ning kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1 ja 2. PKS § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tulenevalt PKS § 38 lg 3 laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et ta on N.M sündinud poja M isa.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

Tsiviilasi nr 2-06-4782

3(4) alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni; alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Antud asjas PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid puuduvad. Puuduvad siin ka PKS §

61 lg-s 8 sätestatud asjaolud, kuna see annab kohtule võimalust vabastada kostjat kohustusest last ülal pidada, kuid kostja on nõus, et tal on kohustus oma lapse ülalpidada. Kostja ei esitanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks kohus vabastada teda last ülal pidada tagasiulatuvalt.

Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohtustust lapse sünnist, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 02.03.2005 kuni 01.01.2006 summas 1345 krooni igakuiselt, edaspidi alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk kuni 03.07.2021 summas 1500 krooni igakuiselt. Tuleb arvestada, et kostja tasus lapse ülalpidamiseks kokku 900 krooni.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele väljamõistetud summa ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab K.Z, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 03.03.2006, otsus aga tehakse 31.10.2006, kohus loeb õiglaseks riigilõivu suuruse määramisel võtta tsiviilasja hinna määramiseks 8 kuud. Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 12000 krooni (1500 krooni * 8 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (alates 01.01.2006 kehtivad määrad)

– 1000 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1000 krooni.

Tsiviilasi nr 2-06-4782

4(4) Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg

1 p 1, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik