3-05-1200/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1200 Haldusasi OÜ K kaebus Tallinna Ettevõtlusameti juhataja 03.11.2005 käskkirja nr 1-3/51 p-de 1 ja 3 ning 04.11.2005 käskkirja nr 1-3/52 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.01.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-1200 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ K apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10.oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebaja OÜ K Vastustaja Tallinna Ettevõtlusamet Kolmas isik A OÜ

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 25.01.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-1200 muutmata ja OÜ K apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista OÜ-lt K Tallinna linna kasuks välja 15 418, 70 kr (viisteist tuhat nelisada kaheksateist krooni ja 70 senti) asjas kantud õigusabikulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Ettevõtlusamet kuulutas välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke viitenumbriga 022620 „Mänguvahendite ostmine ja paigaldamine“, mille eesmärgiks oli mänguväljakule sobivate laste mänguvahendite ostmine ning nende paigaldamine Tallinna Lauluväljaku 3000 m2 suurusele territooriumile 2006.aasta kevadel. Pakkumised tuli esitada kinnises pakendis hiljemalt 03.11.2005 kell 10.00 ning pakkumiste avamise ajaks sätestati 03.11.2005 kell 10.15, mille juures on õigus osaleda pakkujate seaduslikel või volitatud esindajatel.

3-05-1200 2(9)

Pakkumised esitasid K, OÜ K ja A OÜ, kelle esindajad pakkumiste avamise protokolli kohaselt osalesid ka 03.11.2005 kell 10.15 toimunud pakkumiste avamisel ning märkusi avamise protseduuri kohta ei esitanud. 03.11.2005 toimunud pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise koosoleku protokolli kohaselt esitasid kõik pakkujad kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutud dokumendid, kuid K pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentide punktide 5,9 ja 6.1.6 sätestatud tingimustele; OÜ A ja OÜ K omavad nõutavat kvalifikatsiooni, kogemusi ning nende majanduslik seisund vastab pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Lähtudes pakkumistele antud väärtuspunktidest (OÜ K pakkumine 98,29 punkti ja OÜ A 100 punkti), otsustas riigihanke komisjon teha Tallinna Ettevõtlusametile ettepaneku tunnistada edukaks OÜ A pakkumine kui kõige soodsam pakkumine.

Tallinna Ettevõtlusameti 03.11.2005 käskkirjaga nr 1-3/51 tunnistati kvalifitseerimise tingimustele vastavateks OÜ K ja OÜ A (p 1), jäeti kvalifitseerimata K (p 2) ning tunnistati OÜ K ja OÜ A poolt esitatud pakkumised vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (p 3). Tallinna Ettevõtlusameti 04.11.2005 käskkirjaga nr 1-3/52 tunnistati edukaks OÜ A poolt esitatud pakkumine kui vastavaks tunnistatud ning kahe hindamiskriteeriumi (hinna ja kvaliteedi) alusel kõige rohkem väärtuspunkte (100) saanud pakkumine. 04.11.2005 kirjaga teatati OÜ-le K, et komisjon tunnistas kvalifitseerituks ja vastavaks OÜ K ja OÜ A pakkumised ning et edukaks pakkujaks tunnistati OÜ A. OÜ K esitas 09.11.2005 vaidlustuse Riigihangete Ametile pakkuja edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks, mille Riigihangete Amet 25.11.2005 otsusega rahuldamata jättis.

Kaebuses ja selle korduvates täpsustustes palus OÜ K tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 03.11.2005 käskkirja nr 1-3/51 punktidd 1 ja 3 ning 04.11.2005 käskkiri nr 1-3/52, leides, et rikutud on kaebaja subjektiivset õigust olla kõnealuses riigihankes edukas pakkuja. Kaebuse põhjenduste kohaselt vastustaja tunnistas ebaõigesti kvalifitseerituks ja vastavaks OÜ A pakkumise ja sellest tulenevalt on ebaõige ka kolmanda isiku edukaks pakkujaks tunnistamine. Kõnealuse riigihanke pakkumisdokumentidest järeldub, et pakkuja ülesandeks oli kasutuskorras mänguala üleandmine ostjale. Mängurajatised on ehitised EhS § 2 lg 1 tähenduses. Vastavalt EhS § 41 lg 1 punktile 1 on isikul lubatud ehitada, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on majandustegevuse registri (MTR) registreering. OÜ-l A puudus selline registreering ning ehitustegevus ei olnud tema põhikirjaliseks tegevusalaks. Seega ei saanud OÜ A tegutseda ehitusettevõtjana ning tema kvalifitseerituks tunnistamiseks ja pakkumise vastavaks tunnistamiseks puudub õiguslik alus. Ka riigihangete seaduse (RHS) § 35 lg 2 p 6 kohaselt pakkujat ei kvalifitseerita, kui pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema tehniline kompetents ei vasta ostja esitatud tingimustele. Pakkumiste avamisel ja ülevaatamisel 03.11.2005 fikseeriti pakkumisdokumentide olemasolu, kuid ei kontrollitud nende vastavust kutse dokumentides nõutud loetelule, millega rikuti RHS § 42 lg 3 sätestatud korda, sest seadus nõuab, et pakkumiste avamisel kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumise kutse dokumentide p 5.9 kohaselt peavad pakutavad mänguvahendid vastama Eestis kehtivatele Euroopa standarditele EVS-EN 1176-1177. Seega pidid pakkujad esitama vastavad sertifikaadid mänguvahendite Euroopa standarditele vastavuse tõendamiseks. Pakkumise avamise juures viibinud kaebaja esindaja kinnitusel pakkumiste avamisel sertifikaatide olemasolu ega nende kehtivust ei kontrollitud.

3-05-1200 3(9) Kaebajale teatati OÜ A edukaks pakkujaks tunnistamisest Ettevõtlusameti 04.11.2005 kirjaga, kuid eelistuse põhjendust kirjale ei lisatud. Sellega rikuti RHS § 46 lg 2, mille kohaselt pakkujatele edastatav teave peab sisaldama edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja nime ja selle pakkumise eelist teiste pakkumistega võrreldes. Pakkumiste avamisel puudus pakkujatel, sh kaebajal võimalus hinnata, kas teiste pakkujate dokumendid vastavad Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetele ning kaebajal puudus võimalus anda seisukoht, kas OÜ A pakkumine on teostatav tulenevalt ettevõtte registreeringust ja/või tegevusaladest. Kaebajale ei ole seniajani tutvustatud OÜ A mänguvahendite paigaldamise viisi ega ka OÜ A poolt paigaldatavate mänguvahendite jooniseid või projekte. Riigihange oli suunatud mitte mänguvahendite ostmisele, vaid mänguväljaku ostmisele ja paigaldamisele. Pakkumiste avamisel koostatud lisast 1 nähtub pakkujate kinnitus, et pakkumises allhanget ette ei nähta. Sellest tuleneb selgelt ja ühemõtteliselt, et pakkuja peab ise ja ilma kõrvalist abi kasutamata teostama Tallinna Lauluväljaku juurde rajatava laste mänguväljaku turvaalade rajamise, heakorrastuse ja kasutuskorras mänguala üleandmise ostjale, so ehitama EhS § 2 lg 6 tähenduses. Eeltoodust järeldub jällegi, et OÜ A pidi omama edukaks pakkujaks saamiseks registreeringut majandustegevuse registris. Ostja ei saa ignoreerida ehitusseaduse (EhS) § 2 ja 3 nõudeid, kuna riigihange oli suunatud nii mänguvahendite ostmisele kui nende paigaldamisele, mis on ehitamine. Lisaks kõigele eeltoodule oli kaebaja pakkumise esitamise ajal maksuvõlglane.

Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ostjana sai ja pidi pakkujate kvalifitseerimisel, pakkumiste hindamisel, vastavaks ja edukaks tunnistamisel lähtuma üksnes kehtivast pakkumise kutsest ja pakkumise kutse dokumentidest (PKD). Kaebaja ei ole pakkumise kutset ega kutse dokumente vaidlustanud. RHS § 62 lg 2 kohaselt ei saa pärast pakkumiste avamist PKD peale vaidlustust esitada. Mänguvahendite paigaldamine ei ole ehitamine EhS tähenduses. Seetõttu ei esitanud ostja PKD-s ka majandustegevuse registris registreerituse nõuet ning selle puudumine ei ole aluseks pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 35 lg 2 p 6 alusel. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et mänguvahendite paigaldamine on ehitustöö ja selle tegemiseks peab isikul olema MTR registreering, ei muuda see kolmanda isiku kvalifitseerimist ebaõigeks. Vastavalt PKD punktile 6.1.1 oli lubatud riigihankes ka allhanke kasutamine. Kaebaja väide, et OÜ A ei ole allhanget kavandanud, on vastuolus kolmanda isiku pakkumise lk-l 16 märgituga. Arusaamatu ja tegelikkusele mittevastav on kaebaja väide, mille kohaselt kinnitasid kõik kolm pakkujat (st ka kolmas isik) pakkumiste avamisel, et pakkumises allhanget ette ei nähta. Kaebaja viidatud pakkumiste avamise protokolli lisas 1 fikseeriti üksnes, kas pakkujad on esitanud PKD p 6.1.1 nõutud dokumente või mitte. Ostja ei soovinud PKD kohaselt andmeid hankelepingu täitmiseks kasutatavate allhankijate kohta. Pakkumiste avamisel kontrollitakse üksnes esitatud dokumentide olemasolu vastavalt loetelule, mitte seda, kas pakkuja on esitanud kõik kvalifitseerimiseks ja pakkumise vastavaks tunnistamiseks nõutud dokumendid. Kolmanda isiku pakkumisele lisatud maksuhalduri 31.10.2005 tõendi kohaselt ei olnud OÜ-l A maksuvõlga. OÜ K teadis, milline oli edukaks pakkujaks tunnistatud OÜ A eelis tema ees – kolmas isik sai kõige rohkem väärtuspunkte. OÜ A pakkumise edukaks tunnistamise otsust ei ole kaebaja sisuliselt vaidlustanud ega leidnud, et hinnaja kvaliteedi hindamiskriteeriumite alusel oleks ostja omistanud väärtuspunkte ebaõigesti.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja 14 602,50 kr asjas kantud kohtukulude katteks. Kohus leidis, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtuotsuse põhjendused

3-05-1200 4(9) on järgmised: RHS § 62 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja avab pakkumised. OÜ K esitas vaidlustuse Riigihangete Ametile pärast eduka pakkuja väljavalimist, so peale pakkumiste avamist ostja poolt. Seega ei saa ka käesolevas kohtumenetluses vaidlustada pakkumise kutse dokumente. Kaebaja need väited, mis on sisuliselt esitatud PKD peale, jätab kohus hindamata. Juhul, kui kaebaja pidas pakkumise kutse dokumente ebaselgeteks, oli tal võimalus RHS § 50 lg 1 kohaselt saada selgitusi nende sisu kohta juba enne pakkumise esitamist. RHS § 30 lg 3 kohaselt avatud pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumiste sisulist läbivaatamist. RHS § 42 lg 3 sätestab, et pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. Käesoleval juhul on RHS § 42 lg 3 kohane protokoll vormistatud ning pakkujate poolt esitatud dokumentide kontrollimise tabelist (protokolli lisa) nähtub, et kontrollitud on nii pakkuja maksevõimelisust, sh maksude tasumise kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide olemasolu kui ka kaebaja nimetatud sertifikaatide jm PKD-s nõutud dokumentide olemasolu. Õige on vastustaja seisukoht, et pakkumiste avamisel ei kontrollita dokumentide sisulist vastavust, vaid üksnes nende olemasolu. Dokumentide sisu põhjalik kontroll toimub ja saab toimuda alles pakkumiste vastavaks tunnistamisel ning pakkumiste sisuline hindamine toimub peale eeltoodud protseduuride läbimist. RHS § 31 lg 1 kohaselt kontrollib ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel, kas pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetents vastavad esitatud nõuetele, kas pakkuja on maksevõimeline, kas tema suhtes pole algatatud likvideerimisvõi pankrotimenetlust, kas pakkuja on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas jne. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ostja nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni ning peab arvesse võtma pakkuja õigustatud huve seoses tema ärisaladuse kaitsega. Pakkumise kutse dokumentide punktide 5.2 ja 5.3 kohaselt pidi pakkuja olema täitnud kõik maksude tasumise kohustused ja esitama selle kohta vastavad tõendid (Maksuja Tolliameti ning kohaliku omavalitsuse) riiklike ja kohalike maksude osas võlgnevuse puudumise kohta. Asja materjalide kohaselt on vastavate dokumentide olemasolu kontrollitud ning pakkumiste avamise protokollist nähtub, et kaebaja omapoolseid märkusi ei esitanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kolmanda isiku poolt pakkumisele lisatud maksuhalduri 31.10.2005 tõendi kohaselt seisuga 31.10.2005 OÜ-l A maksuvõlga ei olnud. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud Maksuja Tolliameti 13.01.2006 teatis (mille kohaselt on 02.11.2005 kolmanda isiku maksusaldo miinus 49 kr), ei tõenda maksuvõla olemasolu 31.10.2005. Vastavalt RHS § 32 lg-le 1 võib ostja nõuda pakkujalt tõendatust asukohamaa seaduste kohase registreeringu kohta äriregistris või erialases registris või kinnitust vastava ametivande andmise kohta. Pakkuja registreerituse kontrollimiseks esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid pakkumise kutses tulenesid punktist 5.8, mille kohaselt pidi pakkuja olema registreeritud vastavalt kehtivatele õigusaktidele äriregistris, mille kohta tuli esitada äriregistri kehtiva kandeotsuse B-kaardi koopia või kinnitus, et pakkuja on registreeritud asukohamaa seaduste järgi äriregistris. Asja materjalidest nähtub, et vastavate dokumentide olemasolu on kontrollitud ning 03.11.2005 protokolli ei ole kaebaja märkusi teinud. Pakkumise kutse dokumentides ei nõutud tõendi esitamist majandustegevuse registris registreerituse kohta. Kaebajal oli võimalik vaidlustada pakkumise kutse dokumente nende

3-05-1200 5(9) saamisest kuni pakkumiste avamiseni ning põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et selleks puudus võimalus. Riigihange seisnes ka mänguvahendite paigaldamises, nagu kaebaja ise on õigesti järeldanud. Kui kaebaja oli seisukohal, et ostja poolt soovitud mänguvahendite paigaldamine on ehitustöö, siis oleks tulnud taotleda ehitusettevõtjaks olemise nõude sisseviimist pakkumise kutse dokumentidesse. RHS § 34 reguleerib pakkuja tehnilisse kompetentsusesse puutuvat. Pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid pakkumise kutse dokumentides sisalduvad PKD punktis 5.9, mille kohaselt pidid pakutavad mänguvahendid vastama Eestis kehtivatele Euroopa standarditele EVS-EN 1176-1177, mille kohta tuli esitada vastavust tõendavad sertifikaadid; punkt 5.10 kohaselt pidi pakutavaid mänguvahendeid paigaldavatel töödejuhatajal-meistril ning töötajal(tel) olema vähemalt 2 mänguväljaku paigaldamise töökogemus, mille kohta tuli esitada töödejuhataja-meistri ja 1 töölise CV, näidata ära paigaldatud objektid, nende aadressid, maksumused ja tellijad, kus nõutav töökogemus on saadud. Asja materjalidest nähtub, et vastavate dokumentide olemasolu on kontrollitud ning 03.11.2005 protokolli kohaselt kaebaja märkusi ei esitanud. Ka PKD märgitud punktis ei nõutud majandustegevuse registri registreeringu väljatrükki, mis iseenesest saab tõendada ehitustööde tegemiseks vajaliku tehnilise kompetentsuse olemasolu. OÜ A poolt pakkumisele lisatud sertifikaadid on vastustaja poolt kohtutoimikusse esitatud, samuti on esitatud mänguvahendite kataloogid ja väljavõtted kataloogidest pakutavate mänguvahendite kohta, milles sisalduvad paigaldusjoonised. Kohtuistungil möönis kaebaja esindaja, et neil ei ole andmeid, kas mõni sertifikaat on sisuliselt mittevastav või kehtetu. Samuti ei esitatud kaebaja poolt kohtule tõendeid ega isegi väiteid, et OÜ A pakkumine ei vasta sisuliselt tehnilise kompetentsuse osas esitatud pakkumise kutse dokumentide nõuetele. Kohtumenetluses kolmanda isiku seadusjärgne esindaja seletas, et kõik nõutavad sertifikaadid olid olemas; maksuvõlg puudus ning OÜ-l A on varasem kogemus laste mänguväljakute rajamisel näiteks Tallinnas Lauliku lasteaias, Tallinna Loomaaias ja veel mitmetes lasteaedades, samuti märkis esindaja, et kunagi ei ole nõutud ehitusloa olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole laste mänguväljakule vaidlusaluse riigihankega ostetavate mänguvahendite paigaldamine ehitamine EhS tähenduses ning õige ei ole kaebaja seisukoht, et iga ehitise puhul peab olema ehitusprojekt ja ehitusluba. Vastavalt EhS §-le 12 väikeehitise puhul neid ei nõuta. Pealegi jättis kaebaja endale võimaluse kasutada allhanget. RHS § 46 lg 2 kohaselt toimetatakse kõigile pakkujatele kätte kirjalik teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest. Kaebajale on vastav kirjalik teade saadetud, kuigi see ei sisaldanud selgitust edukaks tunnistatud pakkumise eeliste kohta teiste pakkumistega võrreldes. Tegemist on haldusorgani veaga, mis ei muuda vaidlusaluseid akte õigusvastasteks. Tallinna Ettevõtlusameti 04.11.2005 käskkiri nr 1-3/52 on motiveeritud, sisaldades põhjendust, miks on A OÜ pakkumine parem. Kaebaja on kohtu vahendusel saanud vaidlusaluste haldusaktidega tutvuda ning oma kaebeõigust realiseerida.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

OÜ K apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja asjas kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus menetlusnorme ning tõlgendas ja kohaldas EhS ja RHS sätteid vääralt. Apellandi arvates pole kohus aru saanud kõnealuse riigihanke sisust, vähendades selle mahtu ainult mänguvahendite paigaldamise probleemiks, ning see viis ebaõigete järelduste tegemiseni. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse ja selle täienduse põhjendusi ning leitakse jätkuvalt, et vastustaja ei oleks saanud mänguväljaku ostmise ja paigaldamise riigihanke läbiviimisel ignoreerida EhS §-des 2

3-05-1200 6(9) ja 3 sätestatud nõudeid, kuivõrd riigihange oli suunatud mitte mänguvahendite ostmisele, vaid mänguväljaku ostmisele ja paigaldamisele ning mängurajatise paigaldamine ja püstitamine on ehitamine EhS tähenduses, ehitada on lubatud aga ainult isikul, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on majandustegevuse registris registreering (EhS §-le 41 lg 1 p 1). OÜ A ei omanud registreeringut majandustegevuse registris ning tema põhikirjaliseks tegevuseks ei olnud ehitamine. Kohus jättis tähelepanuta ega andnud hinnangut ministeeriumi esindaja S. Saarmäe kirjale, kus väljendatakse seisukohta, et mänguväljakute rajamine on ehitamine. Kohus ei ole uurinud pakkumise kutse dokumentides nõutud mänguvahendite paiknemise eskiisjoonist, mille kohaselt paikneb planeeritav mänguväljak 3000 m2 suurusel maa-alal. Ehitusseaduse kohaldamata jätmine eirab seadusandja tahet ja sellest tulenevalt ka seadusandja poolt kehtestatud ohutusaspektide tagamist. Väide, et mänguväljaku ehitamise projekti pole vaja, kannab endas vastutustundetust. Rajatised, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja millesse on integreeritud potentsiaalne ohtlikkus ja samas ohutuse tagamine, peavad tingimata järgima seaduseandja poolt määratud protseduuriloogikat (projekt-ehitusluba-kasutusluba). Kohus ebaõigesti järeldas, justkui vaidlustaks kaebaja PKD tingimusi pärast eduka pakkuja väljavalimist. Apellant pole PKD-d vaidlustanud ning tal polnud sellist kavatsuski. Vaidlustuse Riigihangete Ametile esitas kaebaja pärast seda, kui sai Tallinna Ettevõtlusameti 04.11.2005 kirja OÜ A pakkumise edukaks tunnistamises kohta, milles ei olnud märgitud ühtegi eelistuse tegemise motiivi. Vaidlustatud haldusaktidest sai kaebaja teada alles kohtumenetluses ja taotles nende tühistamist, kuivõrd need olid aluseks eduka pakkuja otsuse tegemisel. Kaebaja ei ole kunagi pakkunud välja võimalust kasutada allhanget, mistõttu on kohtu sellekohane järeldus vale. Kaebaja esitas kohtumenetluses maksuhaldurilt saadud dokumendid, millest nähtub, et 02.11.2005 oli kolmanda isiku maksusaldo miinus 49 kr. Kohus oleks pidanud välja selgitamata, kas kolmandal isikul oli 03.11.2005 maksuvõlgnevus. Vastustaja esitas kolmanda isiku pakkumise dokumendid valikuliselt ning kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse nõuda haldusasja juurde kõik OÜ A pakkumise dokumendid. Kaebaja ega kohus ei saa kolmanda isiku kõiki dokumente nägemata kontrollida, kas OÜ A pakkumise dokumendid vastasid kutse dokumentides vastustaja poolt püstitatud kriteeriumitele ja kehtivates õigusaktides kehtestatud nõuetele. Näiteks ei esitatud kohtule kolmanda isiku dokumente sotsiaalmaksu tasumise ja töötajate arvu kohta.

Vastustaja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei rikkunud kohus menetlusnorme ning kohaldas seadust õigesti. Kõnealuse riigihanke objektiks oli mänguvahendite ostmine ning vastav eesmärk kajastus selgesõnaliselt riigihanke nimetuses „Mänguvahendite ostmine ja paigaldamine“. Vastavalt CPV (ühtne riigihangete objektide klassifikatsioon) koodile nr 36535200-02 oli riigihanke objektiks mänguväljakute tarvikud, mis kuulub alaliigina CPV koodi 36000000-l alla. „Ehitustööde“ CPV kood on 45000000-8. Vastustaja soovis, et mänguvahendite hind sisaldaks ka kõiki kulutusi, mis on vajalikud mänguvahendite kasutuselevõtmiseks ja tulevaseks kasutamiseks. Seepärast pandi pakkujale ka kohustus tagada pakutud maksumuse eest kõik selleks vajalikud nn kaasnevad tööd (PKD p 2.2) ja teha seda kas ise või allhanke korras. Isegi kui mänguvahendite paigaldamine oleks käsitletav ehitamisena nagu väidab kaebaja, on OÜ-l A õigus tellida vastav töö allhanke korras. See tähendab, et kolmanda isiku kvalifitseerimine on igal juhul olnud õige ja põhjendatud. OÜ K väide ehitusprojekti nõutavuse kohta on esitatud apellatsiooniastmes ka alles esmakordselt, mistõttu tuleks see jätta tähelepanuta. Kolmanda isiku pakkumise dokumentide hulgas oli ka maksuameti tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta. Apellandi väited toodete ohutust puudutavate sertifikaatide esitamise ja olemasolu kohta ei ole mõistetavad, kuivõrd nende esitamise fakti on kontrollitud.

3-05-1200 7(9) OÜ A palub jätta kaebuse rahuldamata. Rapla maksuja tollibüroo õiendi kohaselt ei olnud kolmas isik seisuga 02.11.2005 maksuvõlglane. Kaebaja väide kolmandal isikul 49 kr suuruse maksuvõla olemasolu kohta on otsitud põhjus, mis ei saa riigihanke tulemusi ja vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust mõjutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks või muutmiseks alust. Kaebaja vaidlustas OÜ A pakkumise edukaks tunnistamise eelkõige põhjendusega, et vastustaja on pakkuja kvalifitseerimisel ja pakkumise vastavaks tunnistamisel eksinud EhS ja RHS nõuete vastu. Kaebaja väitel on mängurajatiste paigaldamine ja püstitamine ehitamine ehitusseaduse § 2 lg 6 tähenduses ning OÜ-d A ei oleks saanud tulenevalt RHS § 35 lg 2 punktist 6 kvalifitseerida, kuna ta ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele – puudub EhS § 41 lg 1 p 1 ettenähtud majandustegevuse registreering. Seega väidab kaebaja sisuliselt, et ostja ei võinud kvalifitseerida pakkujat, kes ei omanud MTR registreeringut ning et ostja pole pakkujate kvalifikatsiooni tegelikult kontrollinud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga ning leiab, et käesolevas vaidluses ei ole asjaolul, kas mängurajatiste paigaldamine ja püstitamine on ehitamine või mitte, õiguslikku tähendust. RHS § 31 lg 1 nimetab, mida peab ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel kindlasti kontrollima (majanduslikku seisundit ja tehnilist kompetentsi); § 24 lg 1 p 15 sätestab, et avatud pakkumismenetluse korral peavad PKD-s sisalduma pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks; § 32 annab ostjale õiguse nõuda pakkujalt tõendust registreerituse kohta ärivõi erialases registris. Eeltoodust järeldub, et ostja peab pakkujate kvalifitseerimisel juhinduma pakkujate kvalifitseerimiseks pakkumise kutses ja pakkumise kutse dokumentides sätestatud majanduslikule seisundile ja tehnilisele kompetentsusele püstitatud nõuetest ega saa kontrollida nende tingimuste täitmist, mida pakkumise kutses või PKD-s ei sisaldu. Vaidlusaluses riigihankes on pakkuja majanduslikule seisundile esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid sätestatud PKD punktides 5.1-5.7, pakkuja registreerituse kontrollimiseks esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid punktis 5.8 ning pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid punktides 5.9-5.10. Nimetatud punktides nõutavad tingimused ja dokumendid ei sisalda pakkuja MTR registreeringu nõuet ning seda põhjusel, et vastustaja väitel ei käsitlenud ostja riigihanke objektiks olevat tegevust (3000 m2 suurusele mänguväljakule laste mänguvahendite ostmist ja paigaldamist) ehitustööna. Seega ei olnud ostjal võimalik pakkujate kvalifitseerimisel kontrollida nende registreeringut MTR-s. Väitega, et MTR registreeringu puudumine välistab pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavaks tunnistamise, on apellant sisuliselt vaidlustanud pakkumise kutse dokumente. Õige on kohtu seisukoht, et pärast pakkumiste avamist ei saa enam pakkumise kutse dokumente vaidlustada. Kui kaebaja leidis, et riigihanke objektiks on ehitustöö, siis oleks pidanud taotlema ostjalt ehitusettevõtjaks olemise nõude sisseviimist pakkumise kutse dokumentidesse ning esitama vaidlustuse PKD kohta enne ostja poolt pakkumiste avamist (RHS § 62 lg 2). Et vastustaja on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollinud, tõendab muuhulgas ka asjaolu, et pakkuja K jäeti kvalifitseerimata PKD punktides 5.9 ja 6.1.6 nõutud dokumentide puudumise tõttu. PKD-st ei tulene samuti, et ostja oleks pakkujatelt soovinud ja pakkujatel oleks olnud kohustus esitada ehitusprojekt. Selliseks ehitusprojektiks ei ole PKD punktis 6.1.2 nõutud eskiisjoonis, nagu ekslikult leiab apellant. Vastustaja selgituse kohaselt eskiisjoonise nõue PKD punktis 6.1.2 pidi näitama pakkuja nägemust, kuidas ta mänguvahendid ettenähtud territooriumile

3-05-1200 8(9) paigaldab, kuid mingil juhul ei pidanud ostja silmas ehitusprojekti koostamise vajadust. Eeltoodu alusel märgib ringkonnakohus, et kui kaebajale jäi mõni PKD säte ebaselgeks, oli tal vastavalt RHS § 50 lõikele 1 ja PKD punktile 10.1 õigus saada ostjalt selgitusi pakkumise kutse ja PKD sisu kohta. Apellant väidab ebaõige olevat kohtuotsuse motiveeriva osa lause: “Samuti vaatamata eelpoolvõetud seisukohtadele ei saaks lugeda riigihanke tulemusi ebaseaduslikuks, kuna kaebaja jättis pakkumist tehes endale võimaluse kasutada allhanget pakkumise kutse dokumentides p.-st 6.6.1 (tlk 145 kinnitus)“. Nimetatud lausest tuleb aru saada selliselt, et kohtu järelduste kohaselt isegi juhul, kui ostetavate mänguvahendite paigaldamine on käsitatav ehitustööna, nagu väidab kaebaja, ei ole vaidlusalused haldusaktid õigusvastased ja seda põhjusel, et PKD võimaldab pakkujal kasutada tööde teostamisel allhanget ning kolmas isik ongi sellise võimaluse kasutamisest teada andnud. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et kohtuotsuse nimetatud lauses on kolmanda isiku asemel ekslikult märgitud kaebaja, ei ole selline menetlusnormide rikkumine, mis tooks kaasa kohtuotsuse muutmise või tühistamise. Apellandi väitel rikkus kohus menetlusnorme sellega, et ei rahuldanud tema taotlust vastustajalt täiendavate dokumentide nõudes. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga ja leiab, et halduskohtus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kolmanda isiku pakkumise kõigi dokumentide asja juurde võtmiseks. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsus. HKMS § 15 lg 3 sätestab, et kaebaja on kohustatud oma väiteid vastavate tõenditega põhjendama ning samast sättest tuleneb, et kohus kogub tõendeid, mis menetlusosalise väiteid või vastuväiteid kinnitavad või ümber lükkavad. Käesoleval juhul nähtub kohtuistungi protokollist, et kaebaja, esitades halduskohtule taotluse nõuda vastustajalt välja OÜ A pakkumise dokumendid terves ulatuses, ei selgitanud, millise konkreetse dokumendi olemasolus ta kahtleb ja mida soovib puuduoleva dokumendiga tõendada. Halduskohtule omase uurimisprintsiibi rakendamine ei tähenda, et halduskohus peaks koguma ja võtma asja juurde ka asjasse puutumatud tõendid. Apellant märgib õigesti, et pakkuja kvalifitseerimiseks pidi ostja muuhulgas kontrollima, kas pakkuja on täitnud kõik kohustused riigija kohalike maksude osas. PKD punktid 5.2 ja 5.3 nägid ette, et maksuvõlgade puudumise tõendamiseks tuleb esitada maksuameti tõendi, mis ei ole vanem kui 14 kalendripäeva enne pakkumise esitamise tähtpäeva. Vaidlust ei ole selle üle, et kolmanda isiku pakkumine sisaldas Maksuja Tolliameti Lääne Maksuja tollikeskuse Rapla maksuja tollibüroo poolt 31.10.2005 antud tõendit, mille kohaselt puudus OÜ-l A maksuvõlg. Seega puudus ostjal alus jätta kolmas isik kvalifitseerimata maksuvõla olemasolu põhjendusega. Vastuseks apellandi väitele, et vastavalt maksuameti 13.01.2006 tõendile oli kolmandal isikul 02.11.2005.a 49 kr suurune intressivõlg, märgib ringkonnakohus, et vastavalt maksukorralduse seaduse § 14 lg-le väljastab maksuhaldur tõendi maksuvõlgade puudumise kohta ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 kr. Eeltoodu alusel on kohus õigesti leidnud, et kolmandal isikul 03.11.2005 maksuvõla olemasolu ei ole tõendamist leidnud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on vastustajal HKMS § 92 lg 1 alusel õigus menetluskulude hüvitamisele. Esitatud kuludokumentide kohaselt seisneb vastustaja menetluskulu õigusabikulus summas 15 418, 70 kr. Õigusabikulude eest tasumist kinnitab AS Advokaadibüroo A. P 10.10.2006 õiend. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga ning kaebajal tuleb see vastustajale hüvitada.

3-05-1200 9(9)

Kohtunikud Viive Ligi Ruth Virkus Silvia Truman

3-05-1200 10(9)