3-05-935/5 · Tallinna Ringkonnakohus

3-05-935 1(7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-935 Haldusasi J.Li kaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 08.07.2005 korralduse nr 13-2.1/6499 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 30.11.2005 otsus nr 3-192/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus J.Li apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – J.L Vastustaja – Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta J.Li apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 30.11.2005 otsus haldusasjas nr 3-192/2005 muutmata.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Halduskohtumenetluse seadustiku § 54 alates 01.09.2006 kehtiva redaktsiooni kohaselt esitatakse kassatsioonkaebus Riigikohtule otse, mitte otsuse teinud ringkonnakohtu kaudu, nagu seadus nägi ette varem.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 08.07.2005 korraldusega nr 13- 2.1/6499 kohustati J. L tasuma riigieelarvesse füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu võlg summas 9802 krooni, millest põhivõlg moodustas 6006 krooni ja intress 3796 krooni.

3-05-935 2(7) Korralduse põhjendustes märgiti, viidetega maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-dele 105 lg 1, 46, 128, 129 lg 1 ja 3, 115 lg 1 ja 3, 117 lg 1 ja 163 lg 21, et maksukohustuslane ei ole täitnud MKS § 105 lg 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad selleks määratud pangakontole maksuseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud tähtpäevaks. Maksuvõla kujunemise kohta lubas maksuhaldur anda teavet maksukohustuslase sellekohasel pöördumisel. Intresse arvestati korralduse kohaselt perioodi eest 01.07.2002-06.07.2005.

Maksuja Tolliameti 15.09.2005 vaideotsusega nr 182-1 rahuldati osaliselt J. Li vaie, tunnistati korraldus kehtetuks intressinõude osas 2002. ja 2003. a perioodi eest (p 1) ning kohustati Lääne maksuja Tollikeskust 2004. ja 2005. a. intresside osas andma uue korralduse (p 2).

2. Pärnu Halduskohtule esitatud kaebuses taotles J.L Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 08.07.2005 korralduse nr 13-2.1/6499 tühistamist.

Kaebuse põhjendustes leiti, et korraldus on täielikult motiveerimata ja sellest pole võimalik aru saada, millised avansilised maksed on kaebajal jäänud tasumata. Kaebuse esitajale pole kunagi mingit maksunõuet esitatud ning juba see tõendab, et tal maksuvõlgnevusi pole. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 6 kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslase registri andmete alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma.

Kaebaja viitas, et MKS § 128 lg 2 p 4 kohaselt on sundtäitmine lubatud, kui maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud. Maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta (MKS § 98 lg 2). Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt avansiliste maksete jaoks deklaratsiooni ei esitata.

MKS § 115 lg-st 3 tulenevalt tuli korralduses intressinõude osas näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Korralduses pole ka märgitud, millistelt avansilistelt maksetelt on intress arvestatud.

Kaebaja pidas maksunõuet lõppenuks ka põhjusel, et füüsilisest isikust ettevõtjana kustutati kaebuse esitaja 28.02.2003 maksuregistrist.

Kohtuistungil osundas kaebaja maksuhalduri tegevusetusele maksuvõla sissenõudmisel ca kahe ja poole aasta kestel, väites et selle aja jooksul maksuvõla olemasolu ununes. Kaebaja pidas nii pikka menetlust ebamõistlikuks ja leidis, et MKS § 132 esimene lõige, mis sätestab, et maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat, võib olla vastuolus põhiseaduse §- ga 14.

3. Pärnu Halduskohtu 30.11.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised:

1) Maksuhalduri selgituste põhjal tuvastas kohus maksuvõla tekkimise asjaolud järgnevalt.

01.01.1999-01.01.2001 kehtinud SMS § 2 lg 4 kohaselt pidi ettevõtlusega tegelev füüsiline isik maksma sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summalt. Maksumääraks SMS § 7 lg 2 kohaselt oli 33% maksustatavalt

3-05-935 3(7) summalt. Kuna 2000. aasta kuupalga alammääraks kehtestati Vabariigi Valitsuse 23.11.1999 määrusega nr 360 1400 krooni, pidi füüsilisest isikust ettevõtja 2000. aastal tasuma sotsiaalmaksu mitte vähem kui 5544 krooni. Selle kohustuse J. L täitis.

01.01.2001 jõustunud SMS § 2 lg 1 p 5 ja lg 5 ning § 9 lg 3 järgi pidi J. L perioodil 01.01.2001-01.01.2003 tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas. SMS § 7 lg 1 alusel on sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt ja § 8 lg 2 järgi maksustamisperioodiks üks aasta. Seaduse ,,2001. aasta riigieelarve" § 3 ja seaduse ,,2002. aasta riigieelarve“ § 3 järgi on sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaksu arvutuslikuks aluseks kuumäär 700 krooni. Seega kujunes J. L kvartaalse avansilise sotsiaalmaksu suuruseks 2001. ja 2002. aastal 693 krooni (700 kr x 33% x 3 kuud). Kuna J. L jättis sotsiaalmaksu avansilised maksed tasumata, oli tema sotsiaalmaksu võlg 1. jaanuariks 2002 2722 krooni ja 1. jaanuariks 2003 5544 krooni.

J. L teatas maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest 28.02.2003. SMS § 9 lg 5 alusel tuleb avansilisi makseid maksta proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja oli kvartali kestel teatanud maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest. Kuna J. L teatas maksuhaldurile oma ettevõtluse lõpetamisest 28.02.2003, kujunes tema 2003. aasta I kvartali avansilise sotsiaalmaksu kohustuseks 462 krooni (700 krooni x 33% x 2 kuud), mille tasumise tähtaeg oli 17.03.2003. Seega oli J. L sotsiaalmaksuvõlg pärast 17.03.2003 maksu tasumise tähtpäeva möödumist 6006 krooni.

2) Kaebaja väide, et talle pole kunagi esitatud maksunõuet, ei välista korralduses toodud sotsiaalmaksu tasumise kohustust. Kuna MKS § 31 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt tekib maksukohustus (ja kõrvalkohustus) seadusest, ei ole maksukohustuse tekkimiseks vajalik sellekohase haldusakti andmine, kui seadus ei näe ette teisiti. Välja arvatud maamaksu puhul, on maksusumma arvutamise kohustus samuti maksukohustuslasel endal. Kui maksukohustuslane jätab tähtpäevaks maksusumma tasumata, tekib tal maksuvõlg, mille koosseisu kuulub ka tasumata summalt arvestatud intress (MKS § 32). Kaebaja maksukohustus tekkis vahetult sotsiaalmaksuseaduse alusel. MKS § 129 alusel on maksuhalduril õigus anda korraldus tasumata maksuvõla sissenõudmiseks.

3) Kaebaja väite kohta maksusumma määramise tähtaja möödumisest leidis kohus, et vaidlustatud korraldusega ei olegi maksusummat määratud. Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma MKS § 92 lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui maksudeklaratsiooni andmed osutuvad ebaõigeks ning maksukohustuslane ise ei parandanud deklaratsiooni. Maksusumma määratakse maksuotsusega vastavalt MKS §-le 95. Antud juhul pidi kaebaja ise arvutama avansiliste maksete suuruse ja avansilised maksed tähtpäevaks tasuma. Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu puhul on tegemist mitte määratava vaid tähtajalise maksuga. Kuna kaebaja avansilisi makseid ei teinud, tekkis tal maksuvõlg. Vaidlustatud korraldus ongi antud maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuvõla sissenõudmine aegub 7 aastaga, arvates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aasta järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132).

4) Põhjendamatud on kaebaja väited, et MKS § 132 lg 1 võib olla põhiseadusevastane seetõttu, et seitsmeaastane sundtäitmise aegumise tähtaeg ei arvesta maksumaksja ootust õiglasele ja seaduslikule menetlusele, ning maksuhalduri viivitamine sotsiaalmaksuvõla sissenõudmisega kaks ja poolt aastat on põhiseaduse § 14 valguses ebamõistlikult pikk.

3-05-935 4(7) Sundtäitmise aegumistähtaeg ei välista kuidagi isiku õigust korraldusele ja menetlusele ning ei piira hea haldustava rakendamise võimalusi. Menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul saab haldusorganilt nõuda siis, kui tähtaega pole määratud. Kui tähtaeg on seadusandja poolt kehtestatud, siis on haldusorgani tegevus talle antud tähtaja piires õiguspärane. Aegumistähtaja funktsiooniks on ühelt poolt kaitsta isikut võimaluse eest esitada tema tegudest põhjustatud nõudeid talle ajaliselt piiramatult, teisalt peab aegumistähtaeg stimuleerima riigivõimu tegutsema operatiivselt, vabastamata samas kohustusi mittetäitnud isikut vastutusest pelgalt seetõttu, et tal on õnnestunud täitmisest mõnd aega kõrvale hoiduda. Seitsmeaastane sundtäitmise aegumistähtaeg rahuldab mõlemat kriteeriumi - tagab täitmise ajalise piiritlemise ning teisalt on piisavalt pikk võimaldamaks maksuhalduril kohustused täitmata jätnud isikutelt maksuvõlad ühiskonna hüvanguks sisse nõuda.

5) Maksukohustuslase kustutamine maksuregistrist vastavalt tema avaldusele ei sisaldu MKS § 31 lg-s 3 toodud maksukohustuse lõppemise aluste loetelus. Samuti pole kaebaja kui maksukohustuslasest füüsiline isik lõppenud.

6) Pärast vaideotsuse tegemist kehtivas korralduse osas ei esine selliseid vormilisi puudusi, mis tingiksid selle tühistamise. Kaebaja oli omakäeliselt füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise avaldusele märkinud, et ta on sotsiaalmaksu võlast teadlik, lisaks olid talle saadetud ka vastavad saldoteatised.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. J.Li apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) MKS § 98 lg 2 kohaselt oli maksusumma määramine aegunud ja MKS § 128 lg 2 p 4 kohaselt ei ole aegunud maksuvõla sundtäitmine lubatud. Halduskohus on MKS § 98 lg-s 2 sisalduvat mõistet „maksusumma määramine“ tõlgendanud liiga kitsalt. Sätte mõtteks on aegumise kohaldamine maksukohustusele, millega seoses ei pea esitama deklaratsiooni.

2) MKS § 132 lg-s 1 toodud seitsmeaastane sundtäitmise tähtaeg on liialt pikk ja seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 14.

5. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited on järgmised:

1) Õige on, et MKS § 128 lg 2 p 4 kohaselt on lubatud vaid aegumata maksuvõla sundtäitmine, kuid maksuvõla sundtäitmise aegumist reguleerib MKS § 132, mitte MKS § 98. Maksusumma määramise tähendus selgub MKS § 98 lg-st 1, mis sätestab, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma maksuotsusega MKS § 92 lg 1 p-des 1-4 loetletud juhtudel, eelkõige siis, kui maksukohustuslane ei ole deklaratsiooni esitanud või kui deklaratsioonis on esitatud valeandmeid. Maksuotsuse tegemine tuleb kõne alla ainult deklareeritavate maksude puhul ja selle tegemisele eelneb alati revisjon või üksikjuhtumi kontroll. Kaebuse esitaja maksuvõlg tekkis vahetult sotsiaalmaksuseaduse alusel selles seaduses sätestatud avansiliste maksete tasumatajätmisest. Vaidlustatud haldusakt on antud MKS § 128 ja § 129 lg 1 ja lg 3 alusel sundtäitmise hoiatusena varem tekkinud maksuvõla tasumiseks.

3-05-935 5(7) 2) Lühem maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaeg võimaldaks maksuvõlglastel maksude tasumise kohustusest liiga kergesti vabaneda näiteks oma elukohta või sissetulekuid varjates. See seaks ohtu ka riigi huvid ning vastuolus võrdsuspõhimõttega ebasoodsamasse seisundisse maksukohustuse õigeaegselt täitnud maksumaksjad. J.Li elukoht on ajavahemikul 2003-2005 olnud maksuhalduri kolme erineva piirkondliku keskuse tegevuspiirkonnas, mis on tinginud ca 2 ja poole aastase vahe maksuvõla tekkimise ja sundtäitmishoiatuse väljastamise vahel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 129 lg 1 alusel, mille kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Seega on antud juhul tegemist maksuvõla sundtäitmisele asumisega MKS 13. peatüki mõttes.

Vaidlus puudub J.Lil sotsiaalmaksuseaduse alusel maksuvõla tekkimise faktilistes asjaoludes. Korraldust vaidlustab apellant põhjusel, et tema hinnangul on maksuvõla aegumise tõttu MKS § 98 lg 2 kohaselt maksuvõla sundtäitmine käesoleval juhul MKS § 128 lg 2 p 4 kohaselt välistatud.

7. MKS § 132 lg 7 sätestab, et maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud pärast selles paragrahvis sätestatud tähtaja möödumist. MKS § 128 lg 4 p 2 sätestab, et maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud. Seega on maksuvõla sundtäitmine tulenevalt MKS § 128 lg 4 p-st 2 seatud sõltuvusse ka maksuvõla määramise aegumisest, mida reguleerib MKS § 98.

Kuigi MKS § 129 lg-s 1 nimetatud korralduse näol pole tegemist MKS §-s 130 sätestatud maksuvõla sundtäitmise toiminguga, on ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane ka sellise korralduse andmine, kui juba selle korralduse andmise ajal ei ole sundtäitmine MKS § 128 lg 4 kohaselt lubatav. MKS § 128 lg 3 kohaselt on sellise korralduse andmine sundtäitmise kohustuslikuks eeltingimuseks.

8. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Maksuhaldur leiab sisuliselt, et kuna MKS § 98 sätestab maksusumma määramise aegumistähtajad, on need tähtajad kohaldatavad üksnes juhtumil, kui maksuhalduril on maksu määramise kohustus MKS § 92 lg 1 p-des 1-4 loetletud juhtudel maksuotsusega või vastutusotsusega, samuti maksuteate esitamise kohustus (MKS § 88 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et MKS § 98 reguleerib otseselt maksuhalduri õigusi maksu määramisel MKS 8. ptk. kohaselt, mitte maksuvõla sundtäitmisel MKS 13. ptk. kohaselt.

3-05-935 6(7) 9. MKS § 92 lg 1 sätestab, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma: 1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; 2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; 3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; 4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.

Järgnevalt tuleb selgitada, kas kaebuse esitaja aastatel 2001-2003 tasumata sotsiaalmaksu avansilised maksed pidi määrama maksuhaldur.

10. Maksuamet oli alates 2001. aastast kehtiva SMS § 9 lg 6 p 1 kohaselt kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta vähemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Väljastatud maksuteate alusel oli füüsilisest isikust ettevõtja sama paragrahvi lg 3 p 2 alusel kohustatud tasuma selle juurdemaksmisele kuuluva maksusumma 1. oktoobriks Maksuameti pangakontole.

Kuigi füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi kohaselt pidi füüsilisest isikust ettevõtja selles näitama ka sotsiaalmaksu tasutud avansilised maksed (vt rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 114 kehtestatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vorm „E“ rida 2.7 ja märkus nr 21 selle deklaratsioonivormi juurde), ei olnud füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiliste maksete näol tegemist maksuhalduri arvutatavate ja määratavate maksetega. SMS § 9 lg 3 p 1 kohaselt pidi füüsilisest isikust ettevõtja tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksuameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas. Seega arvutas Maksuamet, lähtudes SMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu objektiks olevast ettevõtlusest saadud tulust, füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni andmete alusel maksuteates välja ja määras avansiliste maksetele lisaks tasumisele kuuluva sotsiaalmaksusumma. Kuid sotsiaalmaksu avansilisi makseid ei tulnud füüsilisest isikust ettevõtjal tasuda maksuteate alusel, vaid need pidi ta arvutama ise ja tasuma SMS § 9 lg 3 p 1 alusel selles sättes näidatud tähtaegadel Maksuameti pangakontole sõltumata maksuteatest.

Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiliste maksete määramisele ei laienenud MKS §-s 98, sh selle paragrahvi lg-s 2 sätestatud aegumistähtajad. Sellise maksu tasumata jätmisest tekkinud maksuvõla sissenõudmine on MKS § 132 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võimalik seitsme aasta jooksul kohustuse täitmatajätmise aastale järgneva aasta esimesest jaanuarist. Juhul, kui aegumistähtaeg algas enne kehtiva MKS jõustumist 01.07.2002, möödub see aegumistähtaeg seitsme aasta möödumisel päevast, mil maksusumma tuli maksuseaduse kohaselt tasuda, sest kuni 01.07.2002 kehtinud MKS § 24 lg 2 kohaselt hakkas maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaeg kulgema arvates päevast, mil maksusumma oleks maksuseaduse kohaselt tulnud tasuda.

3-05-935 7(7) Vaidlusaluses 08.07.2005 korralduses märgitud sotsiaalmaksu avansiliste maksete osas ei ole need tähtajad käesolevaks ajaks möödunud. Seega on vaidlustatud korraldus sotsiaalmaksu avansiliste maksete osas antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

11. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mida arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt selle paragrahvi lg-s 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse kohta käivaid sätteid. MKS § 118 lg 2 sätestab, et tasumata või tasaarvestamata maksusummalt intressi arvestamise aegumisele kohaldatakse selle seaduse §-des 88 ja 89 sätestatut. Seega sõltub intressivõla sundtäitmise lubatavus MKS § 128 lg 4 p 2 kohaselt selle maksuvõla määramise aegumisest MKS § 98 kohaselt.

Ringkonnakohus saab Maksuja Tolliameti 15.09.2005 vaideotsuse resolutsioonist koosmõjus korralduses tehtud viitega MKS § 115 lg-le 3 aru selliselt, et vaideotsusega on Lääne maksuja tollikeskuse vaidlusalune 08.07.2005 korraldus tunnistatud kehtetuks kõigi intresside osas, samas on 2004. ja 2005. aasta intresside osas kohustatud piirkondlikku maksuja tollikeskust esitama MKS § 115 lg 3 nõuetele vastava intressinõude. Õige on 15.09.2005 vaideotsuse seisukoht selles, et MKS § 118 lg 2 ja § 98 lg 2 kohaselt oli maksuhalduril õigus sel ajal MKS § 115 lg 3 alusel esitada intressinõue 2004. ja 2005. aasta intresside osas.

12. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on vaidlustatud korraldusega asutud maksuvõlga sisse nõudma vähem kui 4 aastat ja 4 kuud peale esimese kaebuse esitaja poolt tasumata jäetud sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtaja (15.03.2001) möödumist. Seega on käesolevas vaidluses asjakohatud kaebuse esitaja väited, et MKS § 132 lg-s 1 sätestatud maksuvõla sissenõudmise seitsmeaastane aegumistähtaeg on vastuolus põhiseaduse §-ga 14. Maksete puhul, mille arvestamise kohustus on maksumaksjal, ei tekita vähemalt käesoleva korralduse andmiseni maksuvõla tekkimisest möödunud tähtaja põhjendatus ja kooskõla põhiseaduse §-ga 14 ringkonnakohtus kahtlust.

13. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus, et Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 08.07.2005 korralduse pärast vaideotsuse tegemist kehtivas osas tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb J.Li apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.

Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe