2-06-20473/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2006.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, Tsiviilasja number 2-06-20473 Tsiviilasi S.T. hagi Ergo Kindlustuse Aktsiaseltsi vastu 20 374,60 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja S.T. (isikukood xxx; elukoht xxx) hageja lepinguline esindaja I.T. (xxx) kostja Ergo Kindlustuse Aktsiaselts (registrikood xxx, Narva mnt 59, 10152 Tallinn) kostja lepinguline esindaja Olavi-Jüri Luik (elektronpost xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

9. oktoober 2006.a RESOLUTSIOON JättaS.T. hagi Ergo Kindlustuse Aktsiaseltsi vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta S.T. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (30. oktoober 2006.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 01.08.2006 esitas S.T. kohtule hagi Ergo Kindlustuse Aktsiaseltsi vastu 15 787 krooni nõudes. 29.09.2006 hageja täpsustas ja suurendas nõuet ning palus kostjalt välja mõista 20 374,60 krooni. Hagiavalduse kohaselt toimus 15.01.2004 Lääne-Virumaal Tallinn-Narva mnt 116 km-l liiklusõnnetus, kus hageja, juhtides sõidukit Toyota Camry, kaotas auto üle juhitavuse, sõitis teelt välja ning rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi – lülisamba kaelaosa kahjustus, mille tagajärjel on hagejal nelja jäseme halvatus. Hageja on tunnistatud püsivalt töövõimetuks ning tal on tuvastatud alates 13.05.2004 kuni 30.04.2007 sügav puue.

Avarii toimumise ajal oli hageja kindlustatud Ergo Kindlustuse AS-i poolt. Hageja esitas kostjale raviteenuse osutamise eest väljastatud arved nii ravimite kui ka meditsiiniliste abivahendite eest, kostja tasus need kuni 2005.a septembrini. Alates 2005.a septembrist keeldus kostja meditsiiniliste abivahendite eest tasumast. Kostja väidab, et liiklusõnnetuse toimumises oli hageja süüdi. Hageja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine ning ei olnud süüdi selles, et auto libedal teel juhitavuse kaotas. Hageja esindaja leiab, et hageja tervise taastumine on otseselt seotud trenažööride ning ratastooli, ühekordse kasutusega linade ja muude hügieenivahendite kasutamisega. Rehabilitatsiooniprogrammidega on hagejale ette nähtud teatud meditsiiniliste vahendite kasutamine, mis soodustavad hageja tervise taastumist. Hageja esindaja oli sunnitud hageja tervise taastamiseks sõlmima ajutiseks kasutamiseks: 31.10.2005 lepingu OÜ-ga Invaru, 01.01.2006 lepingu pedaaltrenažööri kasutamiseks, 01.01.2006 lepingu OÜ-ga Invaru ratastooli kasutamiseks ning velotrenažööri käsi/jalg kasutamiseks. Hageja esindaja on seisukohal, et nimetatud meditsiinilised abivahendid võimaldavad hagejal arendada käte ja jalgade liikumistehnikat. Ajavahemikul 2005.a septembrist 2006.a aprillini on kostja keeldunud tasumast meditsiiniliste vahendite eest 14 276,40 krooni ulatuses, renditud trenažööri ja ratastooli eest

1 510,60 krooni, kokku 15 787 krooni. Perioodil 2006.a mai kuni september on kostja jätnud tasumata 5 240,80 krooni, ning kuna kostja tasus 653,20 krooni, selles osas hageja vähendab nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 374,60 krooni liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 30 ja 31 alusel.

Kostja vastus 07.09.2006 esitas kostja kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, valides ebaõige sõidukiiruse. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 27 lg 2 hüvitatakse liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi ravikulud tema vastutusele vaatamata. Ravikulu hulka ei arvestata seaduse kohaselt toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks tehtud kulutusi. 15.09.2005 esitas hageja kostjale taotluse funktsionaalvoodi laenutuse, hooldusesmaabivahendite soetamiseks ja taastusravile sõiduga seotud transpordikulutuste hüvitamiseks. Kostja hüvitas hagejale transpordikulud vastavalt LKindlS § 31 lg 2 p 3. Kuna funktsionaalvoodi ning hooldusesmaabivahendite puhul on tegemist toimetulekuks vajalike abivahenditega, mitte otseste kuludega ravile, siis ei ole selliste kulude puhul tegemist ravikuludega LKindlS § 27 lg 2 ja § 31 lg 2 mõttes. LKindlS § 30 lg 10 kohaselt kuuluvad toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemise kulud hüvitamisele püsiva töövõime kaotuse korral. Hageja esindaja leiab, et LKindlS § 30 ja 31 on seadusandjal selge tahe välistada liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi oleva juhi ravikulud hüvitamisel nende kulutuste hüvitamine, mis on tehtud toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks seoses tekkinud invaliidsusega, samuti eluaseme kohandamiseks liikumispuude korral.

15.09.2006 keeldus kostja hagejale tasumast 1 745,10 krooni, millest hooldusesmaabivahendid 342,60 krooni vastavalt Invaru OÜ arvele nr D05-3300, 480 krooni Patrika OÜ arvele nr 8291- M1928 ning 269,30 krooni Tallinna Mustamäe Apteek AS-i arvele 26510-H1203 ning funktsionaalvoodi laenutus 220,10 krooni vastavalt OÜ Itak arvele nr 1-8690 ning 433,10 krooni OÜ Itak arve nr 1-8806 kohaselt. See on kostja esindaja sõnade kohaselt ka ainuke summa, mille tasumisest kostja on keeldunud. Kostja lisab, et on hagejale tänaseks hüvitanud ravikulusid summas 412 012,54 krooni vastavalt hageja ja Haapsalu Neuroloogia Rehabilitatsioonikeskuse arvetele. Hageja väide, et kostja on keeldunud 15 787 krooni hüvitamisest ei vasta tõele, sest hageja ei ole sellises summas nõuet kostjale hüvitise väljamaksmise või hüvitamisest keeldumise otsustamiseks esitanud. Kostja palub hagihinnast maha arvestada 653,20 krooni, mille eest hageja on juba hüvitist saanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde. Hageja esindaja selgituste kohaselt peab hageja jätkama rehabilitatsiooniprogrammi ka kodus ja abivahendid on seotud hageja ravimise ja tervise taastamisega. Hagejal on lootus terveneda. Kostja esindaja ei vaielnud vastu, et hageja on hagiavalduses toodud summas kulutusi kandnud. Kostja esindaja leiab, et tegemist ei ole ravikuluga ja ravikulu on sätestatud LKindlS § 31 lg 2. Hageja esindaja leiab, et kulutuste näol ei ole tegemist ka LKindlS § 31 lg 2 p 4 sätestatud muude otseste kuludega, kuna abivahendite muretsemise kulutuste hüvitamine on eraldi sätestatud LKindlS § 30 lg 10 ja see kuulub hüvitamisele vaid vastutuskindlustuse puhul. Kui seadusandja tahe oli abivahendite muretsemise kulutuste hüvitamine ka õnnetusjuhtumi puhul, oleks see eraldi LKindlS § 31 lg 2 loetelus välja toodud.

Puudub vaidlus selles, et 15.01.2004 toimus liiklusõnnetus, milles hageja sai kannatada ning kostjal lasub liikluskindlustuse lepingust tulenevalt kahju hüvitamise kohustus. Samuti ei vaidle kostja vastu, et hageja on hagiavalduses toodud summas kulutusi teinud. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Eesti Liikluskindlustuse Fondi teate ja 15.01.2004 liiklusõnnetuse aktiga loeb kohus tõendatuks, et hageja põhjustas liikluskahju (t lk 88-90). Puudub vaidlus, et kuni 2005.a septembrini hüvitas kostja kõik hageja tervise taastamisega seotud arved (t lk 63, 64). Kostja selgituste kohaselt oli tegemist kahjukäsitleja eksitusega (t lk 65-66).

Hagejale on koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan (t lk 3-30). Rehabilitatsiooniplaanis on soovitatud abija treeningvahendeid ja regulaarset taastusravi. Hageja leiab, et trenažöörid on vajalikud hageja raviks ning nende kasutamisel on hageja tervis paranemas (t lk 120).

LKindlS § 27 lg 2 (15.01.2004 kehtinud redaktsioon) alusel liikluskahju tekitanud sõidukijuhi ravikulu hüvitatakse, vaatamata tema vastutusele. Tegemist on õnnetusjuhtumite kindlustusega (LKindlS § 2). Sellest tulenevalt ei oma sõidukijuhi ravikulu hüvitamisel tähtsust hageja süü liikluskahju põhjustamisel.

LKindlS § 31 lg 1 kohaselt hüvitatakse ravikulud raviasutusele või muule pädevale isikule, kes on: 1) ravinud liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustusi; 2) osutanud teenust traumajärgsete tüsistuste kergendamisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitatakse kannatanule järgmised ravikulud: 1) tervisekahjustuse ravimise kulud; 2) ravimite soetamise kulud; 3) raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulud; 4) muud otsesed kulud, mis ei sisaldu käesoleva lõike punktis 1.

Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas hageja poolt kantud kulutused on ravikulud, mis tuleb kostjal hüvitada tulenevalt LKindlS § 27 lg 2. Kulud koosnevad: trenažööri rent (OÜ Invaru), funktsionaalvoodi rent (OÜ Itak), voodipiire rent (OÜ Itak), ratastooli rent (OÜ Invaru), uriinikottide, pesukreemide, mähkmete, pesukinnaste, uriinikogujate, ühekordsete linade ostmise kulud (t lk 31-62, 96-119).

Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kulutuste näol ei ole tegemist ravimite soetamise kulude ega raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikuludega (LKindlS § 31 lg 2 p 2, 3). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas tegemist võib olla tervisekahjustuse ravimise kulude või muu otseste kuludega, mis ei sisaldu tervisekahjustuse ravimise kuludes (LKindlS § 31 lg 2 p 1, 4). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 kohaselt seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.

Kohus leiab, et liikluskindlustuse seaduse eesmärk ei ole hüvitada ravikuludena hagiavalduses toodud kulusid. Nimetatud seisukohta toetab alates 25.03.2004 jõustunud LKindlS § 27 lg 5 säte, mille kohaselt LKindlS § 27 lg 2 nimetatud kahju puhul hüvitatakse ravikulu üksnes liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustusi ravinud raviasutusele. Sellest tulenevalt on seaduse mõte, et ravikulud on kulud, mida on kandnud raviasutus ning need kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes raviasutusele. Samuti on seaduses eraldi välja toodud toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemise kulude hüvitamise kord. LKindlS § 30 lg 10 p 2 kohaselt püsiva töövõime kaotuse korral hüvitatakse põhjendatud kulutused ühekordselt sotsiaalministri poolt kehtestatud piirides toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks. Nimetatud kulu ei hüvitata sõidukijuhi enda põhjustatud isikukahju hüvitamiseks. Asjaolu, et nimetatud abivahendite kasutamine on ette nähtud rehabilitatsiooniplaanis, et anna alust lugeda nimetatud kulutused ravikuludeks ning LKindlS § 27 lg 5 välistab igasuguse ravikulu hüvitamise isikule endale. Kuna hagejal on sügav puue, saab hageja sotsiaaltoetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 7 lg 1).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik