2-06-10195/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-10195

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-10195 Tsiviilasi AP hagi OP vastu elatise nõudes. Menetlusosalised Hageja: AP Hageja esindaja: AP Kostja: OP Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad

10. oktoober 2006. a

Hageja: AP Hageja esindaja: AP Kostja: OP

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. 1.Välja mõista OP alates .a. igakuine elatis N (V ) P (sünd .a.) ülalpidamiseks 2 000,00 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. ., lapse ema AP kasuks.

2. Riigilõiv summas 1 250,00 krooni jätta kostja OP kanda.

3. Riigilõiv kanda kostjal , maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr , kohtukulu.

Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja vahel oli registreeritud abielu .a. Abielu on lahutatud .a. Abielust on sündinud N

(V ) .a. Laps elab hageja juures ja tema kasvatamisega tegeleb hageja. Vastavalt Perekonnaseaduse § 60 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Arvestades asjaolu, et laps elab hageja juures ja tema kasvatamisega tegeleb hageja, taotleb hageja lapsele elatise määramist. Hageja praegu ei tööta – kasvatab last N . Kostja on autojuht – veab ja teenib hästi raha välismaal komandeeringus ( hagejal on teave, et kostja teenib u. 30000 krooni kuus). Võimalus saada kostja palgatõendit tema töökohast, hagejal ei ole. Hageja leiab, et asjaolu, et autojuhid, kes veavad veoseid Euroopas, teenivad hästi (keskmiselt 2000 eurot kuus), see tõendamist ei vaja. Hageja arvab, et kostja esitatud palgatõend ei kajasta kostja tegelikku tulu. N õpib koolis, lisaks sellele kulub käimiseks 25 000.- krooni aastas. Hageja elab koos kahe lapsega ja uue abikaasaga kolmetoalises korteris aadressiga ja peab maksma kommunaalteenuste eest. Aasta kestel keskmiselt maksab 2000 krooni kuus. Järelikult lapse eest 2000:4=500 krooni kuus. Koos muude kuludega kokku 6500 krooni. Kostja varaline seisund on parem kui hagejal. Hageja suudab lapse ülalpidamiseks anda ainult 500 krooni kuus (abistab uus abikaasa). Hageja taotleb hagiavalduses lapsele N elatise määramist igakuiselt ülalpidamiseks 6000 (6500.- - 500.-) krooni kostjalt hageja kasuks ja mõista elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Kohtuistungil hageja lõplikuks nõudeks jääb elatis summas 2500.- krooni.

Kostja seisukoht Kostja ei võta hagi õigeks. Hageja ja kostja leppisid kokku, et peale lahutamist N elab , AP, juures, kes tegeleb t kasvatamisega. Kostja annab regulaarselt iga kuu ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) krooni. Hageja arvamus, et kostja sissetulek on kuus umbes 30000 krooni, on ekslik. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud keskmiste kulutuste arvestusega. Kostja arvamusel on neid põhjendamatult kõrgendatud. Ülalpidamise kulude arvestamisel tuleks lähtuda reaalsest van te varalisest seisust ning lapse vajadustest. Kuna hageja saab riiklikku lastetoetust 300 krooni kuus, tuleb kummagil van l kostja arvutuste kohaselt ülalpidamiseks kulutada 1500 krooni kuus. Kohus peaks pöörama tähelepanu sellele, et hageja ei luba kostjal kohtuda ja suhelda V ga, et kostja ei saaks mõjutada suhteid hageja uue perega. Peale lahutust muudeti ka nimi N´st – V ´ks. Hageja väide, et t võimalus ülalpidamiseks on ainult 500 krooni kuus seoses sellega, et ta ei tööta, ei ole põhjendatud ja seda ei peaks võtma arvesse. Hageja teise lapse ol solu ei saa võtta põhjendusena ülalpidamise suuruse määramisel ja mitte tööl käimisega. Meie ühine laps ei takista hagejal tööle minemist. Kostjal on samuti uus pere. Ta võtab osa uue abikaasa 4. a astase kasvatamisest ja ülalpidamisest. Kohtuistungil kostja tunnistab hagi summas 1500.- krooni kuus.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab ol seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise van nõudel t lt välja elatise lapsele nõude esitanud van kasuks; elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi van varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt. PKS § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus hageja enda võimalusi elatise osas mitte 500.- krooni ulatuses, kuna hagiavaldusest lähtuvalt on hageja ise kinnitanud enda varalist seisundit, tal on võimalik maksta lisaks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks veel kunstikoolis õppimise tasuna

25 000.- krooni aastas. Kostja on kinnitanud enda võimalusi maksta elatist 1500.- krooni kuna käesoleval ajal ei tööta, mida kinnitab tööraamatu väljavõte, tööleping on lõpetatud .a. Kuna kostja sissetulekuks on t juhutöödest saav töötasu, mille suurust tõendavaid materjale kostja ei ole kohtule esitanud, lähtub kohus otsuse tegemisel van te varalisest seisundist ja 12 aastase lapse vajadustest ning seaduses sätestatud mõl van lapse ülalpidamise kohustusest, peab kohus põhjendatuks elatise 2000.- krooni väljamõistmist igakuuliselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et ühel van l on parem varanduslik seis kui teisel. Seda asjaolu ei ole pooled ka tõendanud kohtuistungil. Hageja väited kostja sissetulekute kohta 30 000.- krooni kuus, on paljasõnalised, millegagi kinnitamata. Kohus, lähtudes lapse vajadustest, leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus kuni N(V ) P täisealiseks saamiseni .a. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest so. .a.

Kohtukulude jaotus TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa so 9 x

2 000 = 18 000. TsMS § 190 lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1 250,00 krooni tasuda kostjal OP.

Lukiina Vismann Kohtunik