2-05-21859/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2006.,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-21859 (endine nr.2/29-26821/05) Tsiviilasi VG hagi AGi ja RG vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VG(ik XXX,eluk.XXX) Kostja AG (ik XXXeluk.XXX) Kostja RG(ik XXX,eluk.XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 26.10.2006 a. avalik istung Kohtuistungil osalesid Hageja VG Hageja volitatud esindaja VK

Kostja AG Kostja RG RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista AGilt (ik XXX,elukoht XXX) igakuine elatis 1100 (üks tuhat ükssada ) krooni tema XXX sündinud poja RG ülalpidamiseks alates XXX kuni tema täisealiseks saamiseni VG(ik XXX,elukoht XXX) kasuks.

Jätta hagi RGosas rahuldamata. Otsus kuulub viivitamata täitmisele 500 (viissada) krooni ulatuses.

Kohtukulude jaotus

Välja mõista AGilt riigituludesse 1050 krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.XXX SEB Eesti Ühispangas ,viitenumber XXX. Välja mõista AGilt riigituludesse Eesti Vabariigi kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu summas 213.40 ja kanda see Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas ,viitenumber XXX.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest arvates,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud XXX Abielust on XXX. sündinud poeg R G ,kes elab koos hagejaga.Kostja lapse ülalpidamises ei osale.Kostja on invaliidsuspensionär.Hageja arvates ei võimalda AGi varaline seisund maksta lapsele elatist hageja poolt soovitud 1600 krooni ulatuses,mistõttu palub AGilt välja mõista 1100 krooni ja lapse vanaemalt RGlt Perekonnaseaduse § 65 alusel 500 krooni. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist s.o.alates XXX.

Kostja AG on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1100 krooni.Kostja selgituse kohaselt oli ta invaliid juba enne abiellumist.Hetkel elatub ta töövõimetuspensionist.Kostjal on ülalpidamisel veel XXX sündinud poeg AG . Kostja RG hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu.Lapsel on mõlemad vanemad,kelle kohustus on oma last ülal pidada.Kostja, vanaemana, on XXX-XXX a abistanud hagejat rahaliselt korteri ostmisel,võimaldanud hagejat koos lapsega elada tasuta oma korteris,ajal,mil hageja oma korterit välja üüris.Kokku on ta hagejale andnud AGi eest lapsele elatusraha katteks 129 080 krooni. Kostja palub jätta hagi tema suhtes rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi on põhjendatud ja tõendatud AGi osas.Elatis lapse ülalpidamiseks tuleb välja mõista lapse isalt AGilt.

Hageja nõue lapse vanaema RGlt elatise saamiseks Perekonnaseaduse § 65 alusel on põhjendamatu ning ei vasta seaduse mõttele,mistõttu tuleb jätta rahuldamata.

Perekonnaseaduse § 65 sätestab,et vanavanemad,kellel varaline seisund seda võimaldab,on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast,samuti abi vajavat töövõimetut täisealist lapselast,kui lapselapsel ei ole vanemaid,abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada.

Antud juhul on alaealisel RG mõlemad vanemad,kes Perekonnaseaduse § 60 lg.1 kohaselt on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kui vanem lapse ülalpidamiskohustust ei täida ,mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

Hageja arvestuse kohaselt kulub poja ülalpidamiseks 3200 krooni kuus,millest 1500 krooni toidule,560 krooni inglise keele õppimise eest,250 krooni spordile,400 krooni ravimitele,500 krooni riietele.Hageja leiab,et poole sellest peaks hüvitama kostja.

Hageja oma sissetulekut tõendavat dokumenti ei ole esitanud,kinnitab,et töötasu on 4000 krooni kuus.

AG on esitanud arstliku ekspertiisi otsuse nr.XXX millest nähtuvalt esineb tal pidev töövõime kaotus 100 % ulatuses alates XXX kuni XXX,korduvekspertiis toimub XXX-XXX a. Kostja ülalpidamisel on vastavalt Tallinna Perekonnaseisuameti poolt 15.04.2002 a. väljastatud sünnitunnistusele nr.XXX XXX XXX sündinud poeg AG. T P XXX väljastatud tõendist nähtuvalt on kostja arvel töövõimetuspensioni saajana ja tema pensioni suurus alates XXX. on 2457 krooni. Äriregistri andmetel on kostja OÜ juhatuse liige.Kostja seletuse kohaselt on äriühing tegutsenud aastaid kahjumiga või selle piiril ,mistõttu töötasu ega dividende ei ole saanud.Kostja on esitanud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete ,kinnipidamiste ja arvutuste tõendi ajavahemiku XXX a-XXX a. kohta,kust nähtub,et väljamakseid ja kinnipeetud tulumaksu ei ole.

Elatise määramisel lähtub kohus kummagi vanema varalisest seisust ja lapse vajadusest.

Perekonnaseaduse § 61 lg.4 tulenevalt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.Samas sätestab sama paragrahvi

5 lõige,et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse ,kui vanemal on teine laps,kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Eeltoodut arvestades, asus kohus seisukohale,et AGilt tuleb poja RG ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1100 krooni tagasiulatuvalt alates XXX kuni poja täisealiseks saamiseni.

Perekonnaseaduse § 70 lg.2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist,kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab,et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise välistamist takistavaid asjaolusid ei esinenud.Kostja töövõimetus on tekkinud XXX Hagi kohtusse on esitatud XXX.

TsMS § 468 lg.3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks 500 krooni ulatuses.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni XXX. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 64 lg.1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse riigilõivu,mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud. Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista 1050 krooni.

TsMS § 46 p.2 ,§ 52 p.5,§ 60 lg.1 tulenevalt, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista Eesti Vabariigi kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud 213.40 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik