2-04-1615/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-04-1615

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-04-1615 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Tiit Kollom, kohtu liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2006 Tallinnas Tsiviilasi OÜ B hagi M.L (L) vastu 1 450 000 krooni saamiseks ja M.L vastuhagi OÜ B vastu alusetult omandatud 7 632 krooni 18 sendi tagastamiseks ning kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja M.L hagi OÜ B vastu kinnistusraamatust keelumärke kustutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.03.2006 otsus M.L vastuhagis OÜ B vastu alusetult omandatud 7 632 krooni 18 sendi tagastamiseks ning kinnistusraamatust hüpoteegikannete ja keelumärke kustutamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ B apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2006, Tallinnas Istungile ilmusid Ei ilmunud kedagi RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 23.03.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

OÜ B esitas 18.11.2004 hagi M.Llt pooltevahelisest laenulepingust tuleneva võla 1 450 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja 11.08.2004 sõlmitud laenulepingu järgi tagastama laenatud 1 450 000 krooni hagejale 11.11.2004. Pooled leppisid kokku viivises 0,4 % tagastamata summalt päevas ja laenuintressis

2(4) 16 % aastas, mida tuli tasuda iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Kostja ei tasunud võlga tähtaegselt.

Kostja vaidles hagile vastu väitega, et kõnealune võlg on täies ulatuses tasutud 06.12.2004, kui hageja arvelduskontole laekus 1 770 526,30 krooni. Sellest 1 450 000 krooni oli laenuvõla põhiosa ja 161 950 krooni laenulepingust tulenevad viivised ajavahemiku 12.11.-06.12.2004 eest. Samuti hüvitas kostja hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 61 000 krooni ja hageja algatatud täitemenetluses nõutud summa (leppetrahv, intressivõlg, viivis intressi tasumata jätmise eest) 96 101,30 krooni koos täituritasu ettemaksuga summas 1 475 krooni − kokku 97 576,30 krooni. Täitemenetlus algatati 09.12.2004 ja 15.12.2004 tasus kostja täiturile täiendavalt kohtutäituri tasu 2 891 krooni vaatamata sellele, et täitemenetluse algatamise ajaks oli võlg tasutud. Täituritasu 4 366 krooni on täielikult hüvitatud.

M.L esitas 23.12.2004 vastuhagi OÜ B vastu, milles palus OÜ-lt B välja mõista alusetult saadud 7 632,18 krooni (täitemenetluses nõutud viivis intressi tasumata jätmise eest) ja kustutada kostja kinnistu (Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxx) neljandasse jakku hageja kasuks 1. järjekohale seatud hüpoteek summas 1 900 000 krooni ja 2. järjekohale seatud hüpoteek summas 100 000 krooni. Vastuhagi põhjendustel ei ole vastavalt VÕS § 113 lg-le 6 lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kostja poolt hagejale 06.12.2004 tasutud viivis laenuvõla intressi tasumata jätmise eest 7 632,18 krooni tuleb hagejalt VÕS § 1028 lg 1 järgi tagasi nõuda kui alusetult saadu, kuna täitmise hetkel kohustust ei olnud olemas.

08.09.2005 esitas M.L hagi OÜ B vastu keelumärke kustutamiseks, mis oli 22.12.2004 kantud kinnistusregistri registriossa nr xxx eelnimetatud kinnisasja käsutamise täielikuks keelamiseks OÜ B kasuks. Keelumärge seati kinnisasjale kohtutäituri kinnistamisavalduse alusel OÜ B laenuvõla sissenõudmiseks 09.12.2004 algatatud täitemenetluse nr 034/2004/1572 käigus. Hagi liideti Tallinna Linnakohtu 07.12.2005 määrusega käesolevas tsiviilasjas esitatud hagidega ühte menetlusse.

OÜ B vaidles M.L vastuhagile vastu.

16.03.2006 istungil loobus OÜ B hagist 1 450 000 krooni saamiseks, kuid palus kostjalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 62 lg 2 alusel välja mõista oma õigusabikulud 36 816 krooni. Kostja M.L jäi oma nõuete juurde ja vaidles vastu hageja õigusabikulude hüvitamisele. Kostja palus vastaspoolelt välja mõista oma kohtukulud summas 21 503,10 krooni, mis koosnevad riigilõivust 740 krooni ja õigusabikuludest.

Harju Maakohus võttis vastu OÜ B hagist loobumise ja lõpetas 23.03.2006 määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse OÜ B hagis M.L vastu 1 450 000 krooni saamiseks.

Maakohtu otsus

Harju Maakohus rahuldas 23.03.2006 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega M.L hagid OÜ B vastu ning mõistis OÜ-lt B M.L kasuks VÕS § 113 lg 6 ja § 1028 lg 1 alusel välja 7 632,18 krooni ja otsustas kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxx (endine nr xxx) neljandast jaost M. L kuuluvale

3(4) kinnisasjale asukohaga Tallinnas x tn OÜ B kasuks 1. järjekohale seatud hüpoteegi summas 1 900 000 krooni ja 2. järjekohale seatud hüpoteegi summas 100 000 krooni; samuti kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxx (endine nr xxx) kolmandast jaost M.. L kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tallinnas x tn OÜ B kasuks kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Sama otsusega mõistis Harju Maakohus OÜ-lt B M.L kasuks välja kohtukulud 21 503,10 krooni ning jättis OÜ B kohtukulud tema enda kanda.

Kohtukulude jaotamisel tugines maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 p-dele 1 ja 2.

Apellatsioonkaebus

OÜ B palub tühistada Harju Maakohtu 23.03.2006 otsuse temalt M.L kasuks 7 632,18 krooni alusetult saadu ja 21 503,10 krooni kohtukulude väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista OÜ B kasuks välja kohtukulud ja jätta kostja kohtukulud välja mõistmata. Samuti palub apellant mõista [vastaspoolelt] välja tema kohtukulud apellatsioonimenetluses.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus M.L hagi ebaõigesti. Kohus oleks pidanud hoopis hagis menetluse lõpetama, kuna kostja ei pidanud kohtusse pöördumisel kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (TsMS § 371 lg 1 p 3). Täituri otsust oleks pidanud vaidlustama kohtus, kuid antud juhul ei ole tegemist täituri peale kaebuse esitamisega.

Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 62 lg 1 kohaselt ei või kohus menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulusid. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Hageja esitas vastavasisulise taotluse.

Vastus apellatsioonkaebusele

M.L vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonkaebus on täiesti põhjendamatu ja selles toodud väited asjakohatud. Esimese astme kohus on kohtukulud jaotanud õigesti, kuna 16.03.2006 istungil võttis OÜ B M.L hagi ja vastuhagi õigeks ning M.L palus oma nõuded rahuldada, mistõttu kohtul puudus alus nendes nõuetes menetluse lõpetamiseks. Seega ei ole asjakohased apellandi väited tsiviilasja menetluse lõpetamisel kohtukulude jaotamise kohta. Apellant põhjustas vastustaja kohtukulud asjatu protsessimisega. Pärast hagiavalduse esitamist tasus vastustaja apellandile kogu võla; vaatamata sellele keeldus apellant laenu tasumise tagamiseks seatud hüpoteekide kustutamisest ja kinnistusraamatusse apellandi kasuks kantud keelumärke kustutamisest.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Kolleegium märgib, et kaebus määrati läbivaatamisele avalikul istungil lootusega, et

4(4) apellant täpsustaks oma kaebuse nõudeid. Apellandi esindajat kohtuistungile ei ilmunud.

Kaebuses palub apellant tühistada maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamises 7632,18 kr. alusetult saadu väljamõistmise osas. Kaebuse põhjendavast osast võib aru saada, et selle nõude osas taotleb apellant menetluse lõpetamist viitega TsMS §-le 371 lg.1 p.3. (kohustusliku kohtueelse korra järgimata jätmise tõttu).

TsMS § 371 sätestab mitte menetluse lõpetamise, vaid hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused. TsMS § 428 lg.1 p.1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega ettenähtud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada.

Seadusega ei ole ette nähtud, et isik, kes on tasunud kohtutäituri vahendusel võlausaldajale alusetult kohtutäituri nõutud summa, peaks enne alusetu rikastumisest tuleneva nõude esitamist esitama kaebuse täituri tegevuse peale.

Seega puudub kaebuse selle nõude rahuldamiseks alus.

Kaebuses palub apellant tühistada kaevatava kohtuotsuse kostja kasuks väljamõistetud kohtukulude osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt tema kasuks välja hageja kohtukulu ja jäetakse kostja kohtukulu tema enda kanda. Seda nõuet põhjendab apellant varem kehtinud TsMS §-ga 62 lg.1, millega ei või kohus menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulusid, ja sama paragrahvi lõikega 2, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega välja mõista hageja kohtukulud.

Apellandi selle nõude põhjendus on mitteasjakohane ja alusetu, sest hageja hagis menetluse lõpetamise lahendas maakohus oma 23.03.2006 määrusega, kusjuures määrusega mõisteti kostjalt hagejale 3000 kr. kohtukulu. Vastuväiteid maakohtu menetluse lõpetamise määrusele kohtukulu osas ei saa esitada kohtuotsusele vastuhagi rahuldamiseks.

Tiit Kollom Gaida Kivinurm Urmas Reinola