2-06-8819/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-8819 Tsiviilasi AF (AF) hagi BA vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AF Kostja BA Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Välja mõista BA 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni AF (AF) kasuks. Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud sh EV kantud asja läbivaatamise kulud BA kanda. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist esitada taotlus kohtukulude summaliseks kindaksmääramiseks. Eesti Vabariigi kasuks tuleb menetluskulud välja mõista pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja laenas kostjale 8300 USD ja 26 000 krooni. Laenusumma on kokku 131 176 krooni, arvestades Eesti Panga a dollari kurssi 1USD=12,67191EEK. Laenu andmise kohta on koostatud võlakiri. Laenu tagastamise tähtajaks on märgitud . Kostja kinnitas võlakirjas, et on raha kätte saanud. Pooled on korduvalt pidanud läbirääkimisi võla tagastamiseks, kuid kostja seda teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja seaduses sätestatud viivis, mille suuruseks on 26 329,50 krooni 811 päeva eest. Hageja palub välja mõista viivis 18 824 krooni ja kokku 150 000 krooni.

2-06-8819

2 (2)

KOSTJA VASTUVÄITED kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab põhivõlga, kuid vaidleb vastu viiviste arvestamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhivõla osas tuleb hagi rahuldada, sest kostja on hagi põhivõla osas õigeks võtnud. Seetõttu ei analüüsi kohus ka võlatunnistuse väljaandmise ja põhivõla suuruse kohta esitatud asjaolusid. Pooled vaidlevad viivise suuruse ja väljamõistmise üle. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja saab kasutada juhul, kui võlgnik kokkulepitud kohustust ei täida. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on selliseks õiguskaitsevahendiks viivise nõudmise rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Poolte puhul puudub vaidlus selle üle, et kostjal oli hageja ees rahaline kohustus. Võlatunnistuses on märgitud rahasumma tagastamise tähtaeg. Käesoleval ajal on see tähtaeg saabunud. Kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu, järelikult ei ole ta oma rahalist kohustust nõuetekohaselt täitnud ning on selle täitmisega viivitanud. Seadusliku õiguskaitsevahendi kasutamise õigust ei saa kohus hagejalt ära võtta. VÕS § 113 lg 1 järgi saab võlausaldaja nõuda võlgnikult seaduses sätestatud suurusega viivist, kui viivise suurus ei ole kokku lepitud. Kohtule esitatud võlatunnistuses ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud viivise suuruses, järelikult tuleb rakendada VÕS § 94 lg 1 sätestatud viivise suurust. Kohus leiab, et hageja on õiguseti arvestanud viivise suuruse. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis perioodi eest määras 9% aastas ja perioodi eest . määras 9,25% aastas. Hageja on vähendanud viivist ja palub välja mõista viivis 18 824 krooni. TsMS § 162 alusel jäävad kõik kohtukulud kostja kanda.

Kohtunik