3-05-317/4 · Tallinna Ringkonnakohus

3-05-317 1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-317 Haldusasi

A. J.i kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti Läänemaa regionaalosakonna Pärnu migratsioonibüroo 04.05.2005 ettekirjutuse nr 1008480566 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 04.08.2005 otsus nr 3-82/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus

A. J.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A. J., esindaja adv. Paul Järve Vastustaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindajad Romes Saard ja Tatjana Rand RESOLUTSIOON Jätta A. J.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 04.08.2005 otsus haldusasjas nr 3-82/2005 muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus Riigikohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte postitempli kuupäevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

3-05-317 2(4) 1. Kodakondsusja Migratsiooniameti Läänemaa regionaalosakonna Pärnu migratsioonibüroo 04.05.2005 ettekirjutusega nr 1008480566 kohustati A. J.it lahkuma Eestist 6 päeva jooksul kuid mitte hiljem kui 10.05.2005.

Ettekirjutuses tuvastati järgmised asjaolud. Venemaa kodanik A. J. saabus Eestisse 22.07.1998 30-päevase viisa alusel kehtivusega perioodiks 23.06.1998-23.12.1998. Viisaga Eestis viibimise tähtaeg lõppes 18.08.1998. A. J.i sõnul ei lahkunud ta Eesti Vabariigist vaatamata passis olevatele sellekohastele templijäljenditele. Sellest ajast alates viibib ta Eestis ebaseaduslikult. Ettekirjutuses märgiti ka, et 13.01.1998 tehti A. J.ile lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt 27.01.1998, sel päeval A. J. Eestist ka lahkus, kuid 06.02.1998 tuli taas Eestisse. A. J.i 20.05.1998 tähtajalise elamisja tööloa taotlus on 14.05.1999 otsusega nr 200/900091-8 jäänud rahuldamata.

2. A. J.i kaebuses taotleti ettekirjutuse nr 1008480566 tühistamist. Kaebaja väitel ei ole ettekirjutuse tegemisel arvestatud ja kontrollitud kõiki olulisi asjaolusid. A. J.i Vene kodakondsus määratleti kehtivuse kaotanud passi alusel. Venemaale sõitmine oleks kaebuse esitaja elule ohtlik, kuna tema kaks venda langesid Tšetšeenia sõjas tšetšeenide poolel ja kolmas tapeti Moskvas. Kaebuse esitaja on Eestis olles tegelenud heategevusega, korraldanud pidevalt kunstinäitusi ja andnud sellega panuse Pärnu kultuuriellu. Avaldaja soovib esitada taotluse Eestis varjupaiga saamiseks, kuid seni on see olnud takistatud tema tervisliku seisundi tõttu.

3. Pärnu Halduskohtu 04.08.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 ja lg 3 põhjal saab järeldada, et lahkumisettekirjutus riigist lahkumise faktiliste võimalustega otseselt ei seostu, sest välismaalasest sõltumatute mõjuvate põhjuste olemasolul ei kohaldata lahkumisettekirjutuse sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Lahkumisettekirjutus fikseerib olukorra, kus riigis viibimine on ebaseaduslik, ja juhib ühtlasi tähelepanu vajadusele lahkuda või siis püüda riigis viibimist seadustada. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitajal ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kodakondsusja Migratsiooniamet on 11.07.2005 otsusega jätnud rahuldamata ka kaebuse esitaja taotluse lubada tal erandina taotleda tähtajalist elamisluba vahetult Kodakondsusja Migratsiooniametist. Ettekirjutus on kooskõlas VSS § 7 lg-ga 1, mille kohaselt tehakse viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutus riigist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuse vaidlustamine ei loo alust riigis viibimiseks.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. J.i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuses leiti, et ettekirjutus ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-dega 9, 11 ja 16, sest selle sundtäitmine seaks ohtu kaebuse esitaja elu ja tervise. A. J.i välimus, mille järgi võib eksimatult väita, et ta on mägilane, tõmbaks tema Venemaale väljasaatmise korral koheselt sealse miilitsa tähelepanu. Teda ongi varem Venemaal miilitsa poolt kinni peetud ning tal on tulnud näha palju vaeva, et tõendada, et ta tegeleb maalimise, mitte terrorismiga. Kaebuse esitaja koheseks väljasaatmiseks puudub akuutne vajadus. Kuigi lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramine sõltub seaduse kohaselt mõjuvatest põhjustest, ei ole selge, millised need põhjused võivad vastustaja hinnangul olla ning kas selliseks põhjuseks võib olla ka kaebuse esitaja elu ohtu seadmine.

3-05-317 3(4)

5. Kodakondsusja Migratsiooniameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata.

VSS § 7 lg 1, mis oli lahkumisettekirjutuse tegemise aluseks, on rangelt siduv norm, mis ei näe ette kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse puudumine on põhjendatud asjaoluga, et lahkumisettekirjutuse tegemata jätmine ei anna iseenesest Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Seadusandja on lahkumisettekirjutuse tegemise aluste reguleerimisel lähtunud sellest, et riigis elamisloata või muust õigusaktist konkreetselt tuleneva õigusliku aluseta viibiva välismaalase puhul pole põhjust eeldada, et tal oleks õiguslik alus Eestis viibida. Ainuüksi väitest, et isiku elu ja tervis on kodakondsusjärgses riigis ohustatud, ei saa veel järeldada, et tema elamisloa taotlus osutuks ilmselt põhjendatuks. Kui isikul on temast sõltumatuid mõjuvaid põhjusi Eestist lahkumise edasilükkamiseks, saab haldusorgan neid VSS § 7 lg 3 alusel isiku taotlusel arvestada lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramisel. Apellant ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema elu ja tervis võiksid saada kodakondsusjärgses riigis kahjustatud. Venemaa-Tšetšeenia sõda algas 1994. aastal, kuid sellele järgneval perioodil on apellant mitmeid kordi Venemaal viibinud, ilma, et tema elu ja tervis oleks ohtu sattunud. Lähisugulastest elavad temal Venemaal õde ja vend, järelikult on tal kodakondsusjärgse riigiga side olemas. Kuna apellant pidi Eestisse saabudes olema teadlik sellest, et viisaga määratud viibimisaja lõppedes peab ta Eestist lahkuma, on ta ise tinginud sellise elukorralduse, kus temal käesoleval hetkel puudub elukoht väljaspool Eesti Vabariiki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Nimetatud norm näeb kaalutlusõiguseta ette kohustuse teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kellel puudub välismaalaste seaduse (VS) §-s 51 sätestatud viibimisalus või kellele ei tule VSS § 9 lg 1 kohaselt teha ettekirjutust Eestis viibimise seadustamiseks.

Apellandil puudub VS §-s 51 näidatud alus Eestis viibimiseks. Apellant ei kuulu ka nende Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste hulka, kellele näeb VSS § 9 lg 1 ette seadustamisettekirjutuse tegemise. Kuigi A. J. on Kodakondsusja Migratsiooniametile väitnud, et ta saabus Eestisse 1989. aastal, ei saa lugeda tõendatuks, et ta on sellest ajast alates Eestis elanud, lahkumata siit vahepeal mõnda teise riiki. Vaidlustatud ettekirjutuses on tuvastatud, et juba 1992. aastal on temale keeldutud Eestis tähtajalise elamisloa andmisest. 1996 saabus ta Eestisse viisa alusel. 19.11.1996 kuni 06.04.1998 oli ta kantud sissesõidukeeluga isikute registrisse. 27.01.1998 on ta Eestist lahkumisettekirjutuse kohaselt lahkunud ning sama aasta mais Eesti välisesinduses taotlenud tähtajalist elamisja tööluba. Seega ei ole tõendatud A. J.i kuulumine VSS § 9 lg 1 p-s 3 nimetatud isikute hulka.

Seetõttu tuli apellandile VSS § 7 lg 1 kohaselt teha lahkumisettekirjutus, mistõttu on vaidlustatud ettekirjutus seadusega kooskõlas.

7. Ettekirjutus ei ole vastuolus põhiseadusega, sest ettekirjutuse tegemise tinginud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. Viibimisaluseta Eestis viibiv isik on Eestist kohustatud lahkuma juba seadusest (VSS § 3) tulenevalt. Põhiseadusest ei tulene välismaalasele õigust riiki siseneda ja selles viibida. Ka asjaolust, et välismaalasele võib mõne põhiseaduses sätestatud õiguse tagamiseks olla põhjendatud viibimisaluse andmine, ei tulene tema õigust siseneda riiki ja riigis viibida

3-05-317 4(4) selleks õigusaktidega sätestatud korda, sealhulgas seadusliku viibimisaluse nõuet, eirates. Apellandi väiteid, et tema kodakondsusjärgsesse riiki naasmisel satuksid ohtu tema elu ja tervis, tuleb hinnata ennekõike tema elamisloa taotluse läbivaatamisel. Lahkumisettekirjutuse tegemise aluste sätestamisel on seadusandja lähtunud sellest, et riigis viibimisaluseta viibiva välismaalase puhul pole põhjendatud eeldada, et tema viibimisaluse saamise taotlus kuulub rahuldamisele. Selleks, et haldusmenetlus oleks võimalik läbi viia mõistliku aja jooksul, on põhjendatud regulatsioon, mille kohaselt ei pea üksteisele järgnevate haldusotsuste tegemisel korduvalt kaaluma ühtesid ja samu asjaolusid. Kui isiku väljasaatmine lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseks eelneb elamisloa taotluse lahendamisele, on isikul VSS § 16 lg 1 ja VSS § 171 alusel võimalik väljasaatmise lahkumisettekirjutusest eraldi vaidlustamisel tugineda väidetele tema elu ja tervise ohtu sattumise kohta väljasaatmisel.

8. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman