2-06-21030/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1 1

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number 2 – 06 – 21030

Otsuse kuupäev 26.oktoober 2006

Kohtunik Silvi Maiste

Istungisekretär Riina Eelmäe

Kohtuasi A.K. hagi A.K. vastu elatise nõudes

Hageja A.K. Kostja A.K.

Asja läbivaatamise kuupäev 24.oktoober 2006

Istungil osalenud isikud hageja A.K. kostja A.K.

Resolutsioon Välja mõista A.K.lt A.K. kasuks elatis K.K. ülalpidamiseks 1300 (üks tuhat kolmsada ) krooni kuus alates 01.oktoobrist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi nõue ja poolte seletused Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille järgi pooltel on sündinud xxx poeg K.K.. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja ei osale lapse ülalpidamises. Hageja palub lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1500 krooni kuus alates 4.05.2005.a.

Kostja on esitanud vastuväite, kuna üks laps K.K. elas ja elab ka praegu teatud mõttes kostja juures ja kostja on teda 2006.a. veebruarini koolitanud ja ülal pidanud. Ta on toetanud ka K.K. taskuraha, kooli töövihikute raha, sporditarvete ja muude jooksvate kuludega, kuna K. on peaaegu iga päev peale kooli käinud tema juures, kus on teda hoitud ja söödetud. Hageja ei ole teist last K.K. peaaegu üldse mitte toetanud. Kostjal on veel teine laps K. K., sünd. xxxx.

Kohtuistungil jääb hageja kirjalikus hagis esitatud nõude juurde 1500 krooni kuus eelmise aasta maikuust. Kostja on osa võtnud mõningal määral laste kasvatamisest. Sügisel andis 100 krooni ulatuses trenniraha, töövihikute raha. Tema jääb ikka nõude juurde 1 aasta tagasiulatuvalt maikuust. Nad toetasid tütart mõlemad. Suuremad summad nagu kooli lõpetamine, toetas kostja.

2 2 Üldjuhul ikka mõlemad. Kostja poolt antavad summad on olnud hüppelised, mitte korrapärased. Viimase kahe aasta jooksul ei ole küll mingit abi olnud. Hageja sissetulek on 5000 ja natuke peale. On õige, et kostja on asju toonud. Kaltsukaup ei ole alati kvaliteetne. Riidel ja riidel on vahe, kas ta on 100 kroonine või kvaliteetsem. Varem leppisid kokku, et saaks osta parema asja. Paljud asjad on olnud kasutatud. Asju, mis kostja on ostnud, poeg kasutab.

Kohtuistungil kostja vaidles vastu elatise summale. Ta oleks nõus sellist elatist tasuma, kui ta palk seda võimaldab, tal on palk 6000 krooni ja kodus veel 2 aastane laps. Temapoolne pakkumine on 1000 krooni. Siis kui ta pojale riideid ostis, siis kulutas rohkem raha. Nõue on eelmisest aastast, siis elas tütar minu juures. Nüüd on tütar täisealine, 5.juunil sai täisealiseks. Veebruarikuuni käis tehnikumis. Tütar on kogu aeg tema juures olnud ja oli tema ülalpidamisel. Tagantjärgi aasta ulatuses elatise nõudmine ei ole põhjendatud. Ta on ikka riideid pojale ostnud 90 % summa ulatuses. Eelmise aasta sügisel ostis jope, püksid, tossud. Viimasel kuul ostis jalgpallivarustuse 270 krooni särk, trenni maks 100 krooni, botased 169 krooni, 200 krooni viigipükste jaoks. Ta on vahel kasutatud riiete kauplustest ka ostnud ja on viinud 2 kilekoti täit riideid. Seal olid dressid, T- särgid. Kevadel ostis ka riideid. Tagasiulatuvat raha ei ole tal kusagilt võtta. Kõik varustus, mis on poisil seljas, s.h. eelmise aasta suusavarustus, on tema muretsetud. On nõus 1200 krooniga. On nõus 1300 krooniga sellest kuust, kui hageja loobub tagasiulatuvast nõudest. Ta on K. aidanud pidevalt. Tal endal läks vahepeal raskemaks. Algul maksis korrapäraselt, siis tekkis endal väike laps majapidamisse ja oli raskem. On aidanud mõlemaid lapsi. Kui ta tuli pere juurest ära, jättis kõik naisele arvestusega, et tema lapsed on seal.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et kostjal on kohustus oma lapsi ülal pidada ja elatis tuleb välja mõista. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates maist 2005 ei ole põhjendatud. Kohtuistungil ei ole tõendatud, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust. Poolte seletuste järgi on kostja osa võtnud oma poja ülalpidamisest. Kohtuistungil ei ole esitatud tõendeid, kui suures ulatuses kostja on osavõtnud poja ülalpidamisest. Kostja seletuse järgi on ta ostnud pojale riideid, jalatseid, jalgpallivarustust, maksnud treeningutest osavõtu maksu, ostnud töövihikud. Hageja ei eita, et kostja poega selliselt toetanud on. Hageja ütluste järgi kõike, mida kostja on ostnud, poeg ka kasutab.

Kohus leiab, et tuleb arvestada ka asjaoluga, et kuni täiealiseks saamiseni 05.juunil 2005 elas poolte tütar kostja juures ja oli tema ülalpidamisel. Kostja seletuse järgi oli tütar tema ülalpidamisel kuni õppis tehnikumis s.o. 2006.a. veebruarini.

Kohus leiab, et tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on veel üks laps K. K., kes on sündinud 18.07.2004.

3 3 Kohus leiab, et kuna kohtuistungil on tõendatud, et kostja on osa võtnud poja K. ülalpidamisest, siis tuleb elatis välja mõista alates oktoobrist 2006. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 ja 2 sätteid kohaldab kohus siis, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.

Kohtukulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Riigilõiv 1000 krooni tuleb kanda kostjal riigituludesse.

Tsiviilasjas on kohtukulud asja läbivaatamise kulud ( postikulud ) 84 krooni.

Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik