2-06-18196/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. september 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18196 Tsiviilasi EK hagi TK vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EK Kostja TK Kohtuistungi toimumise aeg

18. september 2006 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista TK elatis 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus EK kasuks R K ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates kuni RK täisealiseks saamiseni ., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista TK elatis 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus EK kasuks M K ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates a. kuni MK täisealiseks saamiseni .a., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud jätta Tanel Klementi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

Asjaolud

1. EK esitas hagi TK vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud kaks RK ja MK Hagiavaldusest tulenevalt on kostja lastele maksnud ülapidamisraha ebaregulaarselt. Hageja töötab käesoleval ajal AS-is klienditeenindajana, tema töötasu on keskmiselt 5 000 krooni kuus. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis 1 500 krooni kuus poeg Risto Klementi ülalpidamiseks ja 1 500 krooni kuus MK ülalpidamiseks. esitas hageja hagiavaldusele täienduse, milles palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates abielu lahutamise päevast .

2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 31.07.2006. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja hagile vastanud ei ole.

3. Kostja .a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on kutse kätte toimetatud ja ta oli istungi toimumise ajast teadlik. Vastavalt TsMS § 307 lg-le 1 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte toimetatud. Kostjat on hoiatatud, et eelja kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

4. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja palus alates kostjalt välja mõista 1 500 krooni KK ja 1 500 krooni MK ülalpidamiseks. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS §

61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool V V kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates .

7. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus määrab elatise suuruseks

1 500 krooni, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale.

8. Vastavalt PKS § 70 lg-le 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt on kostja maksnud lastele ülalpidamisraha ebaregulaarselt. Tulenevalt eeltoodust, tuleb kostjal maksta elatist järgnevalt:
1 500 krooni kuus RK ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates kuni täisealiseks saamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
1 500 krooni kuus MK ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates kuni täisealiseks saamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

10. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

11. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik