2-05-17196/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17196 (endine nr. 2/228-24075/05) Tsiviilasi NG’i hagi PG’i vastu abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks ning PG’i vastuhagi NG’i vastu elatise mõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja NG hageja lepinguline esindaja JN kostja PG kostja esindaja (määratud korras) vandeadvokaat TMH Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2006. a Istungil osalenud isikud Hageja NG Hageja esindaja JN Kostja PG Kostja esindaja (määratud korras) vandeadvokaat TMH RESOLUTSIOON

Lahutada NG’i ja PG’i abielu, mis on registreeritud .a. ja mille kohta on koostatud abieluakt nr.

Poolte abielust .a sündinud K-VG jätta elama PG’i juurde.

Välja mõista NG’ilt PG’i kasuks igakuine elatusraha 2 000,00 (kaks tuhat) krooni K-VG (sünd. .a) ülalpidamiseks alates .a. kuni tütre täisealiseks saamiseni .a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

Välja mõista NG’i kohtukulud, milleks on elatise hagi riigilõiv 1750,00 krooni (üks tuhat seitsesada viiskümmendkrooni) riigituludesse ( AS või AS , viitenumber mõl ).

Välja mõista NG’i menetluskuluna postikulu 99,90 krooni (üheksakümmend üheksa krooni ja 90 senti) riigituludesse kontole nr AS või AS , mõl l viitenumber , maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus tsiviilasjas nr , menetluskulu“.

Jätta NG’i kanda abielu lahutuse hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 (kolmsada) krooni

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud .a esitas hageja NG hagi kostja PG’i vastu abielu lahutuse, lapse elukoha määramise ja ühisvara jagamise nõuetes. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud .a Poolte abielust on .a. sündinud K- VG. Poolte vahel tekkisid erimeelsused, mille tulemusena lõppesid abielulised suhted 2004.a suvel. Käesoleval ajal elab K-VG koos kostjaga hagejast lahus ja kostja on seisukohal, et poolte ühine laps peab jääma elama kostja juurde. Hageja leiab, et poolte perekondlikud suhted on lõplikult katkenud ning ei ole reaalne abieluliste suhete taastamine. Abielu kestel soetatud ühisvara hindab hageja summale 5800 krooni ja palub jagatava ühisvara jätta täies ulatuses kostjale. Hüvituseks palub hageja kostjalt välja mõista rahaline hüvitis poole ühisvara väärtuses, s.o 2900 krooni.

Kostja vastuväited ja vastuhagi. Kostja on nõus abielu lahutusega. Pooled elavad lahus alates .a. suvest, kui hageja lahkus perekonna juurest ja sellest ajast kasvatab kostja üksinda poolte ühist ning soovib, et jääb elama juurde Poolte abielusuhted on lõppenud ja neid taastada ega jätkata ei ole võimalik.

.a. esitas PG vastuhagi NG’i vastu elatise nõudes K-VG’i ülalpidamiseks ja palus tuginedes perekonnaseaduse §§-le 60, 61 lg.1 ja 2 ning 70 lg. 2 sätestatule mõista NG’ilt tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist välja igakuuline elatis PG’i kasuks 3000 krooni K-VG’i (sünd. .a.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni .a. Esitatud vastuhagi kohaselt NG’i ei osale lapse ülalpidamisel peale perekonna juurest lahkumist a. suvest, mistõttu on tõsiselt saanud kannatada lapse elukvaliteet. Laps vajab erilist hoolt, kuna on sündinud , mis põhjustab lapselel liikumispuude. Laps vajab ravimassaaži, ravikehakultuuri ja erihoolitsust. Lisaks vajab laps tervislikku toitu, riideid, mänguasju, huvialaringides arendamist ja vahendeid vaba aja veetmiseks. PG esitas kohtule lapse ülalpidamiskulutuste arvestused kuu lõikes, mille järgi lapse ülalpidamiseks kulub kuus umbes 4 300 krooni. PG õpib täiskoormusega riigieelarvelisel õppekohal ja töötab samal ajal töötasuga 2160 krooni kuus. PG leiab, et van te võimalused lapse ülalpidamisel, arvestades kummagi van elukorraldust ning töövõimet, ei ole võrdsed ning ta palub NG’i kanda jätta lapse ülalpidamisel suurem rahaline kohustus ning arvestades van te võimalusi ja lapse vajadusi, välja mõista NG’ilt igakuine elatis 3000 krooni tütre ülapidamiseks tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni. .a. toimunud kohtu eelistungil PG vähendas elatise nõuet 1000 (üks tuhat) krooni võrra.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, samuti kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks käesoleva seaduse §-is 28 lg. 4 nimetatud vaidlus, seega lapsesse puutuv vaidlus ja mõistetakse välja elatis. PKS § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu NG’i ja PV’i vahel on registreeritud .a. , mille kohta on koostatud abieluakt nr. . Kuna nii NG kui ka PG peavad abielu jätkamist võimatuks ja soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et NG’i nõue on põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada.

PKS § 29 lg. 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui van d elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma van juures laps elab. PG palus jätta poolte ühine K-VG (sünd. .a.) juurde elama, millele NG’i vastu ei vaielnud. Seega puudub poolte vahel vaidlus lapse elukoha suhtes. Kohus leiab, et vastavalt PG’i soovile ja NG’i nõusolekule tuleb K-VG jätta PG juurde elama.

PKS § 49 kohaselt on van tel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg. 1 kohaselt on van l õigus ja kohustus last kasvatada ja t eest hoolitseda ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vanem ei või van õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Van l on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad van d oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel van l PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud van lt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval van l õigus nõuda teiselt van lt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PG esitas vastuhagina NG’i vastu elatisehagi, milles palus mõista NG’ilt tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist välja igakuuline elatis 3000 krooni PG’i kasuks K-VG’i (sünd. .a.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni .a..

Samuti esitas arvestused lapse igakuuliste ülalpidamiskulutuste kohta, mis kuus on umbes 4 300 krooni. PG õpib kõrgkoolis täiskoormusega riigieelarvelisel õppekohal ja töötab samal ajal alla miinimum töötasuga kuus. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi van varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. VV .a määrusega nr on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni.

Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. PG palus vastuhagina esitatud elatishagis NG’ilt välja mõista igakuine elatis 3000 krooni lapse ülalpidamiseks ning tulenevalt PKS § 70 lg. 2 sätestatu kohaselt mõista see välja tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist. PKS § 70 lg. 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esineneud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohtu eelistungil PG vähendas .a. toimunud kohtu eelistungil PG vähendas elatise nõuet 1000 (üks tuhat) krooni võrra ja palus välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatise 2000 krooni ja seda tagasiulatuvalt ühe aasta eest. NG nõustus maksma lapse ülalpidamiseks igakuist elatist 2000 krooni, kuid palus elatis välja mõista poole aasta eest tagasiulatuvalt. Vaidlust ei ole elatusraha summa suuruses. Pooled on nõus, et et elatusraha suuruseks on 2000 krooni kuus. PG, kaitstes lapse seaduslikku õigust saada mõl lt van lt ülalpidamist, esitas .a. elatisehagi, milles palus elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kuna kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

NG ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust 2004.a. suvest, kui ta lahkus perekonna juurest, seega peaaegu 2 aastat enne elatisehagi esitamist. Samuti ei ole ta esitanud kohtule tõendeid PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolude kohta. Kohus, tuginedes lapse õigusele saada oma van telt ülalpidamist, ei pea kohus põhjendatuks lapse lahus elavalt van lt, NG’ilt kui kohustatud isikult, elatise väljamõistmise aega tagasiulatuvas osas vähendada poole aasta võrra.

Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks NG’ilt välja mõista PG’i kasuks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni K-VG’i (sünd. .a.) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatushagi esitamist, seega, alates .a. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus van varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise summat muuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne

.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud , tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS), mille § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1750,00 krooni. Abielu lahutuse hagilt tasutud riigilõivu 300,00 krooni soovis hageja menetluse käigus jätta enda kanda. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale hagimaterjalide ja hagejale kohtukutsete kättetoimetamise postikulud summas 99,90 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik