2-06-1912/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-1912 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi I… L… hagi … L… vastu abielulahutuses ja elatise nõudes

Hageja: I… L…, isikukood … Kostja: A…L…, isikukood …

Kohtuistungi toimumise aeg 03.oktoober 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: I… L… Kostja: A… L… Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

Resolutsioon Lahutada abielu, mis on sõlmitud 14.06.2003.a Narva Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 97, I… L… (abielueelne perekonnanimi S…) ja A… L… vahel.

Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

Mõista A… L…, isikukood … välja I… L…a, isikukood …, kasuks alates 01.10.2005.a igakuise elatisrahana Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses poja L.. L…, sünd. … ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni ja alates 01.10.2005.a igakuise elatisrahana Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses tütre M… L…, sünd. …., ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni. Menetluskulud

Jätta menetluskulud ülalpidamisnõudes täielikult kostja kanda. Mõista kostjalt A…L… välja raha summas 500 krooni hageja … L… kasuks riigilõivu tasumise eest hagiavalduse abielulahutuses esitamisel.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 12. oktoobril 2006.a kell 16.00 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu poolte vahel registreeritud 14.06.2003 aastal. Hageja palub abielu lahutada. Alates 2005.a. juunist lõpetasid pooled abielusuhted. Abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub jätta perekonnanimi L…. Hageja märgib, et pooled elasid koos ühe perega alates 01.09.1997.a. ….a on sündinud poeg … L…, … tütar M… L…. Alates 2005.a juunist elavad pooled eraldi, kuna nende suhted muutusid halvaks ja kostja nõudis hageja koos lastega korterist aadressil …, lahkumist. Alates oktoobrist 2005.a kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Seoses sellega, et leppimine ei ole võimalik, palub hageja abielu lahutada ja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks raha. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 61 palub hageja abielu lahutada, mõista kostjalt igakuise elatisraha Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses igale lapsele alates 2005.a oktoobrist. Hageja palub mõista kostjalt välja raha summas 500 krooni hageja kasuks riigilõivu tasumise eest. Hageja palub jätta temale peale lahutust perekonnanimi Lobina.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja haginõuded täielikult ning palub abielu lahutada, mõista temalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis summas 1500 krooni igakuiselt iga lapse peale alates abielulahutamisest. Kostja on ka nõus maksma hagejale osa riigilõivust summas 500 krooni ulatuses.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos juunist 2005.a. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Alates oktoobrist 2005.a. kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Hageja palub abielu lahutada, mõista kostjalt igakuise elatisraha Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses igale lapsele alates 2005.a oktoobrist. Hageja palub mõista kostjalt välja raha summas 500 krooni hageja kasuks riigilõivu tasumise eest. Hageja palub jätta temale peale lahutust perekonnanimi Lobina.

Kohtuistungil tunnistas kostja hagi täies ulatuses. Ta on nõus abielu lahutamisega ja temalt elatise väljamõistmisega laste ülalpidamiseks. Kostja selgitas, et pooled elavad alates juunist 2005.a eraldi. Perekonda säilitada on võimatu. Palub abielu lahutada.

Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil on protokollitud.

Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud juunist 2005.a. ja neid taastada kumbki ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Narva Perekonnaseisuosakonnas 14.06.2003.a. väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli I… L… abielueelne perekonnanimi „ S… “. Hageja palub jätta temale perekonnanimi „L…“.

Kohus leiab, et lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi alates 01.oktoobrist 2005.a. Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Lapsed elavad hageja juures.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kõike eeltoodut arvestades. Kostjal on kohustus laste eest hoolitseda ja ülal pidama oma alaealist last. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja iga lapse peale ülalpidamiseks elatise suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära igale lapsele.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb lähtuda elatise välja mõistmisel lapse huvidest.

Kohus teeb otsus, juhindudes Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2, § 30 p 3, § 49, § 50, § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2, lg 4, TsMS §§ 434-436, 440 lg lg 1 ja lg 2, 441-442, 452, 468 lg 1 p 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik