2-04-620/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-620 Tsiviilasi M.S. hagi T.T. vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.S. (isikukood xxxx) Hageja esindaja adv A.Lusmägi Kostja T.T. (isikukood xxxx) Kostja esindaja adv Andres Veski Kohtuistungi toimumise aeg 05. oktoober 2006. a RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Mõista välja T.T.’ilt alaealise lapse G.S. (isikukood xxxx) ülalpidamiseks M.S. kasuks elatis 2500,00 kr (kaks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus, kuid mitte vähem kui elatise maksmise ajal kehtiv elatise miinimummäär, alates hagi esitamisest st 07.06.2004.a. kuni xxxx.a. Elatise osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Lugeda elatise maksmise kohustus osaliselt täidetuks seisuga 05.10.2006.a. T.T.i poolt summas 33 500,00 krooni ulatuses. Kohtukulude jaotus Mõista välja T.T.’ilt riigi tuludesse riigilõiv 1750,00 kr (üks tuhat seitsesada viiskümmend krooni ja 00 senti). Riigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072123) 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätte saamisest.

VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD

Poolte vahelisest abielust sündis xxx.a. tütar G.S. (isikukood xxxx). Poolte vaheline abielu lahutati 03.06.2005.a. kohtuotsusega. 08.10.2005.a. kostja abiellus xxxx. Kostjal on uuest abielust samuti üks alaealine laps xxxx (sünd xxx), kelle ema (kostja abikaasa) on lapsehoolduspuhkusel.

Kostja on tasunud elatisena mais 2005.a. 1500,00 kr ja sealt edasi kuni kohtuliku arutamiseni 2000,00 kr kuus. Oktoobrikuu eest ei ole elatist tasutud.

Hageja sissetulekuks on palk Tollija maksuametis ca 9000,00 kr kuus (neto ca 7000,00 kr). Kostjal on ta enda väidetel netosissetulek keskmiselt ca 7000 kr kuus (bruto ca 9000).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja taotleb esitatud hagiga välja mõista kostjalt G.S.’i ülalpidamiseks 3966,22 kr kuus alates hagi esitamisest, kuid mitte vähem, kui kehtiv elatise miinimummäär.

Hageja väidete kohaselt on lapse vajadused keskmiselt 5870,00 kr kuus, millest palub hageja välja mõista kostjalt pool st 2935,00 kr, millele lisandub elatiselt kinnipeetav tulumaks 1031,22 kr, seega kooku 3966,22 kr. Hageja väidete kohaselt on kostjal sissetulekud regulaarsed. Seega on kostja varaline seis selline, mis võimaldab tal tasuda elatist taotletavas suuruses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidlustab osaliselt hageja poolt esitatud elatise suuruse arvestust ja nõustub elatise väljamõistmisega, kuid vaidleb vastu elatise suurusele. Kostja nõustub elatise suurusega 1500,00 kr kuus.

Kostja vastuväited tuginevad sellele, et ta majanduslik seis ei võimalda maksta elatist hageja poolt taotletavas suuruses. Samuti leiab kostja, et hageja on suurendanud lapse vajadusi ülemäära. Kostjalt hageja taotletavas suuruses elatise väljamõistmisel jääks kostjaga elav laps halvemasse seisu, kui hageja juures elav laps.

Lisaks sellele on ta ülalpidamisel veel üks alaealine laps ja tema ema (kostja abikaasa), kes viibib lapse hoolduspuhkusel. Lähtuvalt sellest leiab kostja, et tal on võimalik maksta elatist vaid 1500,00 kr kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimikumaterjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja vanemalt, kes ei täida laste ülalpidamise kohustust, teise vanema avalduse põhjal.

PKS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud oma kohustust ülal pidada oma last. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis tema alaealise lapse ülalpidamiseks hageja kasuks.

PerekS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PerekS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Vastavalt hageja väidetele on kulutused lapsele kokku 5870,00 kr, mida kostja osaliselt on vaidlustanud. Kostja arvates on lapse kulutused hageja poolt suurendatud.

Kohus leiab, et hageja poolt toodud kulutused lapsele on üldjoontes mõistlikud. Samas leiab kohus, et ei ole osaliselt põhjendatud kulutused seoses mööbliga, kuna aastane vajadus lapsel 6000,00 kr eest mööblit saada (st 500 kr kuus) on ilmselt liialdatud. Ka kommunaalkulud 1750,00 kr kuus on suurendatud, kuna hageja selgituste kohaselt on selles suurusjärgus kõik tema kommunaalkulud. Seega tuleks need vähendada vähemalt poole võrra, kuna hageja enda ülalpidamist kostja ei pea toetama. Mähkmete osas on antud kulud oma tähtsuse kaotanud, kuid seoses asja menetluse ajaga. Samas on osad kulutused lapsel suurenenud nagu lasteaia maks.

Kostja vastuväited puudutavad seda, et ta majanduslik olukord ei võimalda maksta rohkem kui 1500,00 kr. Hageja sellega ei nõustu ja väidab, et kostja sissetulekud on piisavad, et maksta lapsele elatist hageja taotletud mahus.

Kohus, hinnates poolte poolt välja toodud asjaolusid kogumis, leiab, et kostjalt tuleb elatis välja mõista suuruses 2500,00 kr kuus.

Kohus lähtub sellest, et lapsevanemate sissetulekud on keskmiste põhjal enam-vähem võrdsed. Seejuures on kostjal ülal pidada lisaks oma alaealisele lapsele ka oma lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa. Selline kohustus tuleneb kostjale PkS § 21. Vastavalt PKS § 21 on teise abikaasa kohustus ülal pidada abikaasat raseduse ajal ja kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Nagu kohus on eelpool osundanud, on hageja poolt esitatud lapse vajadused osaliselt küll veidi suurendatud, kuid üldjoontes mõistlikud.

Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud hagejale elatisena kokku 33 500,00 kr (1500 + 16 x 2000). Antud summa osas tuleb lugeda kostja poolt oma kohustus elatise tasumise osas täidetuks kohtuistungi päeva seisuga.

KOHTUKULUD

TsKMS § 60 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1750,00 krooni

Kohtunik

Harju Maakohtu 25.10.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-620 jõustub 03.04.2007.a Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2006 otsuse jõustumisega järgmiste muudatustega: 1. Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2006 otsus elatise suuruse väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. 2. Välja mõista T.T.´ilt M.S.´i kasuks lapse G.S. (ik xxxx) ülalpidamiseks elatis 2000,00 (kaks tuhat) krooni kuus, kuid mitte vähem kui elatise maksmise ajal kehtiv elatise miinimummäär, alates hagi esitamisest 07.06.2004 kuni 20.03.2021. 3. Muus osas jätta otsus muutmata. 4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.