2-06-24548/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2006, Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24548 Kohtuasi OÜ hagi AS vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – OÜ Hageja esindaja – AS

Kostja – AS Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista OÜ võlgnevus ja viivis kokku summas 10619,00 (kümme tuhat kuussada üheksateist krooni ja 00 senti) krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus OÜ välja mõista OÜ kasuks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja pool hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest. OÜ välja mõista EV kasuks postikulud. Hageja nõue esitas OÜ hagi vastu 10619,00 krooni nõudes.

Kostja vastus ja selle põhjendused 2-06-24548

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja esitas kohtule vastuse, milles nõustub hageja nõudega ja on nõus tasuma 50 % hageja õigusabikulust. Kostja on teadlik hagi õigeksvõtmise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 404 lgle 1 kohus võib määrata varaliselt hinnatava hagi asjas kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa

50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Poolte vahel sõlmitud lepingust nr ning teatisest AS ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 10619,00 krooni, millest põhivõlg moodustab 5310,00 krooni ja viivised 5309,00 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu õigusabi eest ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 ja Tsiviilkoodeksi (TsK) § 162. VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsK§ 162 kohaselt kohustise tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (kreeditori) kasuks teatava teo, kreeditoril aga on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud.

TsMS § 173 lg 1 lause 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jookul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 175 lg 1 kogaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja tasu väljamõistmine hagis märgitud ulatuses ei ole põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sellest summast pool.

Maie Seppo kohtunik