2-05-22124/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI 2-05-22124

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

26.oktoober 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-22124 (end. 2-1195/05)

Tsiviilasi Tapa Valla ( end. -Linna) hagi J O vastu lapse äravõtmise nõudes vanema õiguste äravõtmiseta ja elatise nõudes.

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA Tapa Vald, reg.kood 75033477, asukoht Tapa, Pikk 15, 45106.

KOSTJA J O , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega

Võtta J O ära laps J N , isikukood xxxx, vanema õiguste äravõtmiseta. Jätta lapse edaspidine elu eestkoste asutuse korraldada.

Välja mõista alates 12.12.2005.a. J O elatis xxxx.a. sündinud J N ülalpidamiseks 750 /seitsesada viiskümmend/ krooni kuus selle riikliku asutuse kasuks, kus laps viibib, kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Hageja nõuded

2 12.12.2005 esitatud hagis soovis hageja võtta J O ära vanema õigused lapse J N suhtes ning mõista temalt välja elatis seaduses ettenähtud miinimumsuuruses. 29.06.2006 esitatud hagi muutmise avalduses soovis hageja võtta kostjalt ära laps J N vanema õiguste äravõtmiseta ning mõista välja elatise katteks 750 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

Kostja esitas esialgse haginõude suhtes algul õigeksvõtu avalduse, kuid loobus sellest menetluse käigus, esitades hagile sisulised vastuväited nii kirjalikult kui suuliselt. Kostja poolt hagi muutmise avaldusele esitatud vastuses on tal veel pretensioone hagi tõendatuse osas, kuid samas märgib kostja, et arvestades vanema ja lapse ning kostja abikaasa ja lapse vahelisi suhteid, on lapse jaoks parim variant see, et ta jääb lastekodusse. Ka laps ise ei ole valmis koju tulema, vaatamata sellele, et ema on teda kutsunud.. Koju võib laps endiselt tulla ja seal teda oodatakse. Kostja esitas 24.10.2006 istungil hagi õigeksvõtu avalduse, mille kohaselt ta tunnistab tema vastu esitatud lapse äravõtmise ja elatise väljamõistmise nõuet.

Õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt muudetud hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega.

TsMS § 440 lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuisutngil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 440 lg.3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

TsMS § 442 lg.4 kohaselt hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse puhul tuleb sissejuhatuses seda märkida.

TsMS § 444 lg.1 kohaselt otsuse kirjeldava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse § 50 lg.1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

PerekS § 50 lg.4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

PerekS § 53 lg. 1 kohaselt eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde.

PerekS § 53 lg.3 kohaselt, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

PerekS § 70 lg.1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

PerekS § 60 lg.1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alealist last.

3 PerekS § 61 lg.1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt elatise välja lapsele nõude esitanud eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

PerekS § 61 lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PerekS § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS eelmise red. § 60 lg.1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt pooltel selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Hageja ei ole esitanud kohtukulude väljamõistmise taotlust.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

Kohtukulude katteks kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 280 krooni ja õigusabikulude katteks 181.35 krooni.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann

Kohtuotsus jõustus:04.detsembril 2006.a. Nooremreferent I.Opmann