2-06-4528/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-4528

TARTU MAAKOHUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoober 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4528 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X vastu 2 540,05 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja AS Hansapank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), volitatud esindaja Toomas Tuuling • Kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista X 2 540,05 krooni (kaks tuhat viissada nelikümmend krooni ja viis senti) AS Hansapank kasuks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord AS Hansapank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kättetoimetamine Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Hageja nõue ja põhjendused

2 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14. detsembril 2001 AS Hansapank, AS Hansa Liising Eesti ja X vahel Ego järelmaksukaardi kasutamise leping, mille kohaselt võimaldas AS Hansa Liising Eesti kostjale krediidilimiiti summas 5 000 Eesti krooni nimetatud lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma AS-le Hansa Liising Eesti intressi 16% aastas ja kord kuus püsimakseid summas 250 krooni. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2 272,41 Eesti krooni väärtuses, kuid jättis intressi ja püsimakse tähtaegselt tagastamata. 23. detsembril 2003 sõlmisid AS Hansapank ja AS Hansa Liising Eesti lepingu, mille kohaselt andis AS Hansa Liising Eesti Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle AS-le Hansapank. Hageja teavitas kostjat 20. septembril 2006 kirjalikult lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis selle tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul peale eelnimetatud kirjaliku teate kättesaamist. Samas hoiatas hageja kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb ta Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu üles. Kostja ei tasunud võlgnevust ja hageja ütles lepingu üles. 15. veebruari 2006 seisuga moodustas kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 540,05 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 2 272,41 krooni, intressivõlgnevus 17,64 krooni ja leppetrahv 250 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on nõus lahendama asja kompromissiga. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Nimetatud määrus, kirjaliku vastuse nõue ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 15. mail 2006. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. § 407 lg 5 p 2 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjat nende tagajärgede eest hoiatatud. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Neil asjaoludel lahendab kohus asja tagaseljaotsusega. Leping on sõlmitud 14. detsembril 2001, seega enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja VÕS-s sätestatut. Kestvuslepingu mõiste sisaldub VÕS § 195 lg-s 3 – kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Ego järelmaksukaardi kasutamise leping on seega kestvusleping. Lepingu kohane maksepäev, mil kostja kohustus tasuma teatud summa, oli iga kuu 10. kuupäev. Seega oli kostja esimene maksetähtpäev 10. jaanuar 2002. VÕS jõustus 1. juulil 2002. Seega kehtib osale lepingu alusel tehtust tsiviilkoodeks (TsK) ja alates

3 1. juulist 2002 tehtule VÕS. Et hagiavalduses pole kirjas, millistel aegadel kostja krediitkaardiga antud summas tehinguid tegi, peab kohus vajalikuks analüüsida nii TsK kui ka VÕS sätteid. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). TsK § 224 alusel ei vabasta viivituse või kohustise muu mitte nõuetekohase täitmise juhtudeks kindlaksmääratud leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmine võlgnikku kohustise täitmisest natuuras. TsK § 216 lg 1 kohaselt on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Lg 3 järgi lähevad nõude omandajale üle ka kohustise täitmist tagavad õigused. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. VÕSRS § 14 kohaselt loetakse kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus tagaseljaotsusega hagi ja mõistab X AS Hansapank kasuks välja 2 540,05 krooni.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik