3-06-1654/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-1654 Haldusasi A.T.i kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti 10.08.2006.a. otsuse nr 20061198 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD 13.02.2006.a. esitas A.T.(sünd. Xx xx xxxx.a. Armeenias) Kodakondsusja Migratsiooniametile(KMA) tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse(VMS) § 12 lg 1 p 5 alusel. Samal kuupäeval vormistas KMA A.T.ile ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt 19.02.2006.a., kuid A.T. ettekirjutust ei täitnud. 10.08.2006.a. otsusega nr 20061198 keeldus KMA A.T.ile tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 12 lg 9 p 1 ja p 3 ja lg 4 p 1 järgi, kuna puudub elamisloa andmise alus, taotlus on põhjendamata - puuduvad asjaolud, mis tingiksid ja põhjendaksid elamisloa andmist - ning isik on esitanud elamisloa taotlemisel valeandmeid. 12.10.1999.a. pidas Politseiamet taotleja kinni kui ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase.

A.T.il puudus kehtiv isikut tõendav dokument, endise NSVL passi nr xxxxxxxxxx kehtivus oli 30.03.1999.a. Lõppenud. 20.10. 1999.a. Tallinna Halduskohtu otsusega karistati A.T.i 10-päevase haldusarestiga, mille lõppedes paigutati ta väljasaatmislaagrisse ning saadeti 28.03.2000.a. Armeeniasse, kuid A.T. on ebaseaduslikult Eestisse tagasi pöördunud. Oma sõnul elab taotleja Eestis alates 1990.a., mil ema ta peale isa surma Eestisse onupoja juurde saatis; ema ja õde on Armeenias surnud, lähedasi sugulasi seal ei ole; maja, kus elas, on põlenud;

Eestis elab kolmandat aastat koos T. G.ga, kes on Eesti kodanik; sissetulekuallikat ei ole, materiaalselt toetavad onupoja lesk ja tema sõbrad. Elamisloa taotluses märkis A.T., et on määratlemata kodakondsusega isik, KMA andmetel on tal aga Armeenia kodakondsus. A.T.ile on väljastatud NSVL pass Xxxxx nr xxxxxxx kehtivusega 30.03.1994.a. - 30.03. 1999.a., mille järgi ta kuulub Armeenia kodakondsusesse. 2000.a. väljastas Armeenia Vabariigi Suursaatkond A.T.ile tagasipöördumistunnistuse, mille kohaselt on A.T. Armeenia kodanik. A.T.i enda poolt 1999.a. esitatud andmetel omab ta sissekirjutust Armeenias Gori linnas.

Vastavalt VMS §-le 12 lg 4 p 1 ei anta elamisluba välismaalasele, kes on selle taotlemisel esitanud valeandmeid. A.T. on esitanud valeandmeid oma kodakondsuse kohta. A.T. taotleb tähtajalist elamisluba VMS § 12 lg 1 p 5 järgi, kus üheks elamisloa andmise aluseks on välisleping, kuid pole sellist välislepingut, mille põhjal saaks A.T.i taotluse rahuldada. Vastavalt VMS §-le 12 lg 9 p 3 on KMA kohustatud keelduma elamisloa andmisest, kui taotlus ei ole põhjendatud. Esitatud andmeid hinnates pole A.T.i taotlus põhjendatud. A.T. on tulnud ja jäänud ebaseaduslikult Eestisse, tal puudub Eestis legaalne sissetulek.

KMA ei ole tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid A.T.i Armeeniasse tagasi pöördumast. Asjaolu, et tema elukaaslane elab Eestis, ei ole erandlik asjaolu, mille tõttu tuleks A.T.i taotluse menetlemisel kohaldada erisusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. Tähtajalisest elamisloa andmisest keeldumine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne, KMA on rikkunud diskretsioonireegleid. Vastustaja rakendas ekslikult VMS § 12 lg 4 p 1. Kaebaja ei ole esitanud elamisloa taotlemisel valeandmeid. Kaebaja Armeenia kodakondsust ei tõenda NSV Liidu pass, kus puudub märge Armeenia kodakondsuse kohta, ega ka Armeenia Vabariigi Suursaatkonna poolt 2000.a. väljastatud tagasipöördumistunnistus. Asjaolu, et kaebajal oli 2000.a. väidetavalt Armeenia kodakondsus, ei tõenda, et tal oli kodakondsus ka 2006.a.

Armeenia politsei passi ja viisa talituse 9.12.2005.a. kirja nr 25/ 01-16042 kohaselt puuduvad andmed, et kaebajal oleks mingi riigi kodakondsus, mistõttu kaebaja märkis tähtajalise elamisloa taotlusesse, et on määratlemata kodakondsusega isik. KMA ei ole seda kirja otsuse tegemisel arvestanud. Kaebaja on olnud neli aastat vabaabielus Eesti alalise elanikuga. Põhiseaduse(PS) §-de 26 ja 27 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni(edaspidi “konventsioon”) art 8 valguses võib perekonnana olla käsitatav ka abieluna registreerimata kooselu.

Kaebaja ja tema elukaaslase vahel on tihe majanduslik ja psühholoogiline side. KMA väide, et perekond saab elada Armeenias, ei ole leidnud kinnitust. Ümberasumine on võimatu, kui see toob perekonnale või tema liikmele kaasa ebaproportsionaalselt raske tagajärje. KMA hindas valesti kaebaja Eestis elamise faktilist kestust. Isegi Armeenia kodakondsus ei tagaks kaebajale võimalust Armeeniasse elama asumiseks. Konventsioon ongi see välisleping, mille art 8 alusel saab KMA kaebaja taotluse rahuldada. KMA palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses toodule järgmised seisukohad.

VMS § 12 lg 6 kohaselt käsitatakse valeandmete esitamist ohuna Eesti riigi julgeolekule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.05.2000.a. otsuse kohaselt võib piirangu põhjusena arvesse võtta teiste isikute põhiõigusi või PS-i norme, mis kaitsevad kollektiivseid hüvesid. Kaebaja väide kodakondsuse puudumise kohta ei ole tõendatud. Vastustaja andmetel on kaebaja Armeenia kodanik, mis tähendab, et ta on esitanud KMA-le valeandmeid. Eestist lahkumine ei raskenda kaebaja majanduslikku olukorda, kuna Eestis puudub tal legaalne sissetulek.

Armeenia kodanikuna on tal võimalik tööd leida oma kodakondsusjärgses riigis. Elamisloa andmisest keeldumisega ei ole kaebajalt võetud võimalust suhelda sugulaste ja tuttavatega. Sõbrad ja tuttavad saavad kaebajat abistada ka siis, kui ta elab Armeenias. VMS ja rahvusvaheline õigus ei anna isikule õigust valida endale meelepärast kodumaad ja sinna riigi nõusolekuta elama jääda. Teise riiki asumisega põhjustatav riive perekonnaelule ei ole sedavõrd intensiivne, mis õigustaks elamisloa andmist. Kaebaja on ennast tahtlikult asetanud olukorda, kus tal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, tema õigusvastasest käitumisest ei saa talle tuleneda täiendavaid õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt VMS §-le 12 lg 1 ja 2 võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele: 1)töötamiseks; 11)ettevõtluseks; 2)õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele; 3)elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde; 4)kelle püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis; 5)kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul; 6)kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga. Kaebaja poolt esitatud tähtajalise elamisloa taotlus ei vasta ühelegi loetletud alusele. Ekslik on kaebaja arvamus, et konventsioon on see välisleping, mis annab talle VMS §

12 lg 1 p 5 alusel õiguse taotleda elamisluba. Konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe poliitiliste, majanduslike või muude vahekordade korraldamiseks, millega ühinenud riik ei võta endale mingeid konkreetseid kohustusi mingi kindla isikute grupi suhtes. VMS § 12 lg 1 p 5 tähendatud välislepinguga võtavad lepinguosalised riigid endale mingeid kohustusi mingi kindla isikute grupi suhtes. Selliseks välislepinguks on näiteks VMS §-s 12 lg 21 märgitud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja varjas elamisloa taotlust esitades oma Armeenia kodakondsust. Kaebajale 30.03.1994.a. Armeenias väljastatud NSV Liidu välispassis, mis kehtis kuni 30.03.1999.a., on kaebaja kodakondsuseks märgitud Armeenia(tl 59). Fakt, et Armeenia Vabariigi Suursaatkond väljastas 2000.a. kaebajale tagasipöördumistunnistuse, kinnitab samuti, et kaebaja on Armeenia riigi kodanik. Kaebaja ei ole esitanud KMA-le ega kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks Armeenia kodakondsusest loobunud või et see oleks temalt ära võetud.

Vaidlustatud otsus ei riku PS-i ega konventsiooni. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 5.03.2001.a. otsuses nr 3-4-1- 2-01 sedastanud, et PS ei anna välismaalasele põhiõigust elada ja jääda elama Eestisse. Kaebaja saadeti 28.03.2000.a. Eestist Armeeniasse, kuid tuli ebaseaduslikult Eestisse tagasi, pannes sellega ise ennast tahtlikult olukorda, kus tal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja õigusvastasest käitumisest ei saa talle tuleneda täiendavaid õigusi. Vastupidisel juhul peaks KMA andma elamisload kõigile, kes vaevuvad seda taotlema, mis oleks vastuolus rahvusvahelise õiguse ja PS põhimõtetega ning VMS-s sätestatud seadusandja tahtega. PS § 26 sätestab igaühe õiguse perekonnaja eraelu puutumatusele, PS § 27 kinnitab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Vaidlustatud otsus küll riivab kaebaja õigust perekonnaelule, kuid see pole Eestis elava välismaalase piiramatu põhiõigus. VMS-st tulenevalt on väärtuseks, mis õigustab piirangute tegemist välismaalase õigusele elada Eestis perekonnaelu, riigi julgeolek(PS § 12 lg 6). Riigi julgeolek on PS-i sätte ja vaimu kohaselt väärtus, mida saab tunnustada kui põhiõiguse piiramise legitiimset eesmärki. VMS § 12 lg 6 kohaselt käsitatakse valeandmete esitamist ohuna Eesti riigi julgeolekule. Kaebaja võib elada perekonnaelu oma elukaaslasega oma kodakondsusjärgses riigis Armeenias. Käskkiri on motiveeritud nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning selle andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

Kohtunik: D.Maastik