Legislator Case Law & Legislation
2-06-13230/5 AI generated

2-06-13230/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-06-13230/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-06-13230

Legislator headnote

AI generated

2-06-13230/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 2-06-13230

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-06-13230

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-13230 Tsiviilasi AS X hagi AS Y vastu 4663,67 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS X - hageja lepinguline esindaja Raul Feldman (AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe tn 4, 10151 Tallinn); - kostja AS Y - kostja seaduslik esindaja S.M. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS X hagi ASi Y vastu 4663,67 krooni nõudes. 2. Välja mõista ASilt Y 4663 (neli tuhat kuussada kuuskümmend kolm) krooni ja 67 (kuuskümmend seitse) senti ASi X kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud ASi Y kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

2 kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 23. mail 2006.a esitas AS X Tartu Maakohtusse hagi AS Y vastu 19. aprilli 2001.a aktsiate registreerimise taotluse alusel hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 3565,06 krooni ja viiviste 1098,61 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 4663,67 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohtu kordniku 20. septembri 2006.a õiendist nähtub, et AS Y juhatuse liige S.M. keeldus 20. septembril 2006.a hagimaterjale vastu võtmast, selgitusega, et ta ei ole ASi Y juhatuse liige juba 2 aastat. ASi Y äriregistri väljavõtte kohaselt on S.M. ASi Y juhatuse liige. Tulenevalt TsMS § 325 kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. TsMS § 325 alusel loeb kohus kostjale hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega kättetoimetatuks. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuste täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega ASi X hagi ASi Y vastu 4663,67 krooni nõudes.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

3 Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik