3-06-1432/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-1432 Otsuse kuupäev 24.oktoober 2006.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

V. S. kaebus Tartu Vangla direktori 7. juuli 2006.a käskkirja nr 1-4/927 ja Tartu Vangla toimingute peale Asja läbivaatamise kuupäev

4. oktoober 2006.a Istungil osalenud isikud Vastustaja Tartu Vangla esindaja J. R. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD

Tartu Vangla direktori 07.07.2006.a käskkirjaga nr 1-4/927 karistati V. S. kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks selle eest, et tema 06.07.2006.a kella 16.45 paiku S-hoone I korrusel sõimas ja ähvardas vanglaametnikku ning eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust minna tagasi oma elusektsiooni. Sellise tegevusega rikkus V.S. VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) punkte 7.1.1, 7.1.2; 7.1.6; 7.2.4 ja 13.4.

19.07.2006.a esitas V. S. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 07.07.2006.a käskkirja nr 1-4/927 ja Tartu Vangla toimingute peale.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja V. S. leiab, et Tartu Vangla on rikkunud tema õigusi. Kaebuse kohaselt oli V.

S. 06. juunil 2006.a kirikusse minejate nimekirjas kuid 1. korruse korrapidaja ei lubanud teda kirikusse. Alles peale 2. korruse korrapidaja sekkumist sai kaebaja kirikusse. Keset kirikus toimunud jumalateenistust viidi kaebaja lukustatud kambrisse. V. S. on seisukohal, et jumalateenistuse segamisega rikkus Tartu Vangla tema ja teiste kirikuliste õigusi.

07.07.2006 paigutati V. S. kartserisse ilma tervisekontrolli läbimata ja vastavasisulist käskkirja tutvustamata. Alles 10.07.2006 tutvustas kontaktisik kaebajale käskkirja, millega talle oli määratud 07.07.2006 kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Käskkirjas märgitud 6 distsiplinaarrikkumist ei ole tegelikult üldse seotud distsipliini rikkumisega vaid nimesildi kandmisega. Nimesilte ei kanna kaebaja seetõttu, et Kodukorra kohaselt peaks need olema vasakule rinnale kinnitatud aga tegelikkuses on sildid kaelaskantavad. Tartu Vangla Kodukorraga tutvumist kaebaja pole allkirjastanud.

Kaebaja leiab, et tema hoidmine vangla E-hoones rikub tema õigusi, kuna tema kui õpilane peaks viibima S- hoones. E- hoones hoidmine on omamoodi karistuseks muutunud.

Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla direktori 07.07.2006.a käskkiri nr 1-4/927 ja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingudjumalateenistuse segamine, kartserisse paigutamine ilma tervisekontrolli läbi viimata ja käskkirja tutvustamata, kaebaja E- hoones hoidmine.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja vaidleb V. S. kaebusele vastu.

Kinnipeetav V. S. oli ajavahemikul 29.06.-06.07.2006.a paigutatud S-hoone kambrisse nr 381, tema ümberpaigutamisel E-hoonest S-hoonesse jäi V. S ekslikult välja S-hoone kirikuskäijate nimekirjast. Kinnipeetavate kirikusse jumalateenistusele viimisele eelnenud nimekirja kontrollimise käigus 06.07.2006.a ütles vanemvalvur M. K. V. S, et ta ei ole kirikuskäijate nimekirjas, mille peale V. S. hakkas vanemvalvur M. K. sõimama ebatsensuursete sõnadega ning ähvardas talle „lauad muretseda“, vehkides seejuures ähvardavalt kätega. M. K. korraldusele minna tagasi oma elusektsiooni V. S. ei allunud.

Vanemvalvur M. K. informeeris juhtunust peakorrapidajat J. M, kes kõrgema kohalviibiva vanglaametnikuna andis korralduse paigutada kinnipeetav V. S. eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist vangistusseaduse § 63 lg 4 alusel, informeeris V. S. distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistati ning andis võimaluse anda kirjalik seletus juhtunu kohta. V. S. keeldus seletuse andmisest.

V. S. on tutvunud Tartu Vangla kodukorraga 05.11.2004.a ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest.

V. S. rikkus oma süülise käitumisega Vangla Kodukorra sätteid, mis on VangS § 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud Tartu Vangla vangistusosakonna vanemvalvur M. K. ja valvur E. V. 06.07.2006.a ettekandega ning 07.07.2006.a distsiplinaarmenetluse protokolliga. Oma süülist käitumist möönab V. S. ka Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses, märkides järgmist. „… kuigi pahameelt tema käitumise suhtes avaldasin küll, kuid ei avaldanud seda temale suunatud väljendusviisis“. Kaudselt tõendab V. S. süülist käitumist ka tema keeldumine omapoolse seletuse andmisest kahel korral: vahetult peale süüdistusest teadasaamist 06.07.06.a ja peale distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamist 07.07.2006.a .

Võttes arvesse, et füüsilise vägivallaga ähvardamise näol on tegemist raske õigusrikkumisega, samuti V. S. suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja õiguskorda, tegi inspektor-kontaktisik Aivo Põrk ettepaneku paigutada V. S. kartserisse 45 ööpäevaks. Kaebaja omab kuut kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm on määratud korraldustele mitteallumise eest. Kõnealune rikkumine ei ole üksnes vangla kodukorra nõuete jäme rikkumine, millega on häiritud vanglaametnike töö, vaid seab ohtu vangla üldise julgeoleku, kuna võib põhjustada ka teiste kinnipeetavate seas rahutusi ja meeleavaldusi. Et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole Vahur Sikku mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist ülemmääras, s.o 45 päeva.

V. S. on määratud karistuse ära kandnud: ta paigutati kartserisse 07.07.2006.a ja vabastati kartserist 21.08.2006.a. Seadus ei kohusta teostama kinnipeetava suhtes tervisekontrolli enne kartserisse paigutamist. Tartu Vanglas annab arst eelnevalt oma arvamuse selle tõttu, et kartserisse ei paigutataks isikut, kellel on selline tervisehäire, mis võib põhjustada tervise halvenemist. V. S. kartserisse paigutamiseks vastunäidustusi ei olnud.

Vastustaja palub kohtul jätta V. S. kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Tegemist on tähtaegse ja lubatava kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 9 lõike 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kuna kaebuse esitaja vaidlustab 2006.aasta toiminguid ja 07.07.2006.a haldusakti, siis on 19.07.2006.a Tartu Halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti tühistamist ja HKMS § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõuete lahendamine halduskohtu pädevuses. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult kaebuse esitaja õigusi rikkuvate õigusvastaste haldusaktide tühistamine ja toimingute õigusvastaseks tunnistamine. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist õigusvastase haldusakti ja õigusvastaste toimingutega.

Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla direktori asetäitja halduse alal direktori ülesannetes 07.07.2006.a käskkiri nr 1-4/927 (tl 6) on õiguspärane haldusakt. Võttes arvesse käskkirja motiveerivas osas ära toodud kaebuse esitaja poolt vanglaametniku suhtes kasutatud väljendeid ja kaebuse esitajal ühe aasta jooksul kuue kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu (tl 21), siis on vastustaja kasutanud temale VangS § 63 lõikes 1 antud kaalutlusõigust distsiplinaarkaristuse liigi ja karistuse kestuse osas asjakohaselt ja põhjendatult. Kuna vaidlusaluse käskkirja puhul ei ole tegemist kaalutlusveaga haldusaktiga, puudub kohtul alus käskkirja tühistamiseks.

VangS § 63 lõige 4 sätestab, et raske distsipliinirikkumise korral on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. VangS § 63 lõike 4 alusel oli vastustaja seega õigustatud kaebuse esitaja eraldi kambrisse paigutamiseks enne vaidlusaluse käskkirja kaebuse esitajale tutvustamist, mille tõttu on see kaebuse esitaja poolt vaidlustatud toiming õiguspärane. Vangistusseaduse sätted, mis reguleerivad kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist ja tervishoidu vanglas, ei kohusta vastustajat läbi viima kartserisse paigutatava isiku tervisekontrolli enne kinnipeetava kartserisse paigutamist, mille tõttu ei ole vastustaja olnud selle nõude osas õigusvastaselt tegevusetu nagu väidab ekslikult kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi E-hoones hoidmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mille tõttu jääb kaebus ka selle nõude osas rahuldamata, kuna HKMS § 7 lõike 1 teise lause kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kuna kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi S-hoones hoidmise suhtes, siis puudub kohtul faktiline alus ka selle toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 alusel kaebuse rahuldamata.

Roby Koik Kohtunik