2-06-5630/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-06-5630

Tsiviilasi Lindorff Eesti aktsiaseltsi hagi T.P. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Lindorff Eesti aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht Hobujaama 4, Tallinn 10151); hageja esindaja Anneli Rillo; kostja T.P. (isikukood xxx; elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T.P. võlgnevus summas 19 825.40 (üheksateist tuhat kaheksasada kakskümmend viis krooni ja 40 senti) krooni Lindorff Eesti aktsiaseltsi kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses T.P. kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata.

Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema

2-06-5630

poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 550 (viissada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Lindorff Eesti aktsiaseltsi hagi T.P. vastu põhivõlgnevuse

15 513.94 krooni, viivise 3 484.28 krooni ja intressi 827.18 krooni, kokku 19 825.40 krooni nõudes.

Hagimaterjalid toimetati kostjale 10.04.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte ja kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 10.05.2006. Nimetatud tähtpäevaks kostja ei vastanud. Kohus andis 06.07.2006 kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks ja kohustas kostjat 30 päeva jooksul teate kättesaamisest kohtule vastama. Kostja sai nimetatud teate isiklikult kätte 08.07.2006. Seega oli tal aega hagile vastata kuni 07.08.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2-06-5630

Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2).

AS Sampo Pank ja kostja sõlmisid 02.12.2003 järelmaksulimiidilepingu nr 476JM0320177, mille alusel avati kostjale järelmaksukonto ning võimaldati kasutada krediiti summas 15 000 krooni intressimääraga 19% aastas. Kostja kohustus järelmaksulimiidi kasutamisel tegema igakuised makseid summas 550 krooni ning järelmaksulimiidi kasutatud, kuid kuumaksetega tasumata osa tagastama hiljemalt 03.12.2006. Kostja jättis ajavahemikul 03.12.2004 kuni 09.02.2005 maksmata kuumaksed, mistõttu AS Sampo Pank lõpetas kostjaga lepingu ennetähtaegselt saates 18.02.2005 kostja lepingulisele aadressile teate lepingu ülesütlemise kohta. Teates informeeriti kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 05.03.2005. Tasumiseks antud tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud. Lepingu ülesütlemise päeval oli kostja võlg AS Sampo Pank ees 16 341.12 krooni, millest võlgnevuse põhiosa 15 513.94 krooni ja intress 827.18 krooni. AS Sampo Pank loovutas 28.03.2005 sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga kostja vastu tekkinud nõude hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjaliku teatega. Tulenevalt järelmaksulimiidilepingust on hagejal õigus kasutatud järelmaksulimiidi tasumisega viivitamise eest arvestada kostjale viivist. Seisuga 24.01.2006 võlgneb kostja hagejale viivistena 3 484.28 krooni. Kostja koguvõlgnevus hageja ees kokku on 19 825.40 krooni, sellest 15 513.94 krooni on võlgnevuse põhiosa, 3 484.28 krooni on viivis ning 827.18 krooni intress. Hageja on saatnud kostjale võlgnevuse tasumist meeldetuletava kirja ning püüdnud saada kostjaga ühendust helistades 09.06.2005 kostja poolt lepingu sõlmimisel antud telefoninumbril. Antud numbril ühenduse saamine ei õnnestunud, kirjale kostja vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus 19 825.40 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik