Legislator Case Law & Legislation
2-06-11991/3 AI generated

2-06-11991/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-06-11991/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Legislator headnote

AI generated

2-06-11991/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Keywords

AI generated
insufficient documentation inadequate administrative records denial of case file access banking documents absence of official instruments substantive deficiencies
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-06-11991

Tsiviilasi Aktsiaseltsi xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja aktsiaselts xxx(registrikood xxx; asukoht xxx); hageja esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS; Hobujaama 4, Tallinn 10151); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista xxx võlgnevus summas 5 999.69 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa krooni ja 69 senti) krooni aktsiaseltsi xxx kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses xxx kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata.

Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

2-06-11991

2

Asjaolud

Aktsiaselts xxx on esitanud 16.05.2006 Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 5 999.69 krooni nõudes.

Hagimaterjalid on kostja vennale 23.05.2006 kostjale edasiandmiseks kätte antud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 22.06.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooled on 12.12.2003 ja 13.12.2003 sõlminud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Samal kuupäeval on xxx AS ja kostja sõlminud ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel xxx AS müüs kostjale mobiiltelefonid NOKIA 1100 ja NOKIA 1100, vastavad IMEI koodid 351539002176925 ja 351539002178640. Kostja kohustus teleteenuse ja mobiiltelefonide eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas kostjale arveid, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2 999.85 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingutest on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena kokku 3 123 krooni. Kuna viivis ületab põhivõla, vähendab hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas ka Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, viivise nõuet alla põhivõla suuruse, s.o. 2 999.84 kroonini. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 5 999.69 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 2 999.85 krooni ning viivis 2 999.84 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

2-06-11991

3 menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik