2-05-22472/11 · 2-05-22472/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22472 Tsiviilasi T.Thagi U.Tvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.T, nõustaja Ü.V Kostja U.T Kohtuistungi toimumise aeg 04.09.2006 RESOLUTSIOON Lahutada U.Tja T.Tabielu, mis on sõlmitud Tallinna perekonnaseisuametis, kanne nr all. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: Jätta U.Tainuomandisse korteriomand asukohaga Tallinnas, registriosa, väärtusega 850 000 krooni ja teha selle kohta kanne Harju maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse. Mõista U.Tvälja 425 000 (nelisada kakskümmend viis tuhat) krooni T.Tkasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista U.T2900 (kaks tuhat üheksasada) krooni T.Tkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, kui kaebuses ei ole esitatud taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abiellusid Tallinnas. Abielust on sündinud kaks last, kellest üks on hagiavalduse esitamisel alaealine. Poolte abielulised suhted lõppesid 2000 aastal. Hageja palub poolte abielu lahutada. Abielu ajal on poolde soetanud ühisvarana korteriomandi asukohaga . Hageja hindab korteri väärtuseks 700 000 krooni. Hagejal ei ole olnud võimalust korterit kasutada. Hageja palub jätta korter kostjale ja välja mõista kostjalt rahaline kompensatsioon.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-05-22472

2 (3)

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus poolte abielu lahutamisega ning ka ühisvara jagamisega, kuid palub ühisvara jagamisel kõrvale kalduda poolt võrdsuse põhimõttest, samuti palub kostja arvestada asjaolu, et hagejal on elatise võlgnevus kostja ees. Kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte suhted lõppesid 2000 aastal. Kostja leiab, et korteriomand asukohaga on poolte ühisvara, selle väärtuseks on 200 000 krooni. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada asjaolu, et hageja ei ole abielu ajal enamasti töötanud, on kuritarvitanud alkoholi. Kostja on kandunud korteri kommunaalkulud ja teinud korteris pärast hageja lahkumist remonti.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära pooled ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning ekspertiisiakti, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et poolte abielulised suhted lõppesid juba 2000 aastal ning abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Seega tuleb abielu perekonnaseaduse § 29 lg 2 alusel lahutada. Pooled soovivad jagada abielu ajal soetatud ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga Tallinnas. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on ühisvaraga ning selle jagamise viisi üle. Vaidlus on poolte vahel korteriomandi väärtuse üle ja selle üle, kas tuleks kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi ning OÜ Kinnisvara hindaja Ü.T koostatud ekspertiisiakti järgi on korteriomandi turuväärtus 850 000 krooni. Kohus asub seisukohale, et kostja esindaja väited selle kohta, et vara väärtuse hindamisel kasutatud metoodika on puudulik, on paljasõnalised. Asja väärtuseks saab TsÜS § 65 järgi lugeda asja kohalikku keskmist müügihinda e turuhinda. Turuhinna kujunemisel on määrava tähtsusega reaalselt turul tehtud tehingud. Ekspert on turuhinna määramisel võrrelnud hinnatava varaga samas piirkonnas asuvate, sama suuruse ja heakorrastatuse tasemega korteriomandite müügihindu ning selle alusel jõudnud järeldusele korteriomandi väärtuses. Kohus asub seisukohale, et korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda 850 000 krooni. Perekonnaseaduse § 18 lg 2 järgi määratakse ühisvara jagamisel vara koosseis kindlaks abielu suhete lõppemise ajaga. Ühisvara väärtust tuleb arvestada ühisvara jagamise aja seisuga. Poolte võrdsuse põhimõttest saab kõrvale kalduda perekonnaseaduse § 19 lg 2 sätete alusel. Asjakohatud on kostja esindaja väited selle kohta, et õigusteoorias ja kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et pelgalt selle tõttu, et üks abikaasadest tarbib väidetavalt liigselt alkoholi, tuleb kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 sätestab ammendavalt poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumise võimalused. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 1 järgi võib kohus kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale lapse või abikaasa tähelepanuvääriva huvi tõttu. Kostja on tähelepanu vääriva huvina välja toonus asjaolu, et kostja aj poolte lapsed elavad vaidlusaluses korteris. Kohus leiab, et korteris elamise fakt ei ole poole või lapse tähelepanu vääriv huvi. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud muid asjaolusid, mida saaks käsitleda tähelepanu vääriva huvina. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 2 ja 3 järgi võib kohus kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale vaid siis, kui abikaasa ei ole ühisvara omandamisest mõjuva põhjuseta osa võtnud või ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Korteriomand on poolte poolt erastatud ja kohtule esitatud rahvakapitaliobligatsioonide väljavõttest nähtub, et mõlemal poolele oli arvestatud rahvakapitaliobligatsiooni osakuid, järelikult võtsid pooled osa ühisvara omandamisest. Omanikul on kohustus hoida oma vara korras. Pooled on korteriomandi ühisomanikud, seega on neil ka võrdsed õigused ja kohustused ühisvara haldamisel tekkivate kulude kandmisel ja korteriomandi korrashoiukulude kandmisel. Kui üks ühisomanikest neid kulutusi kandnud ei ole, siis on teisel ühisomanikul võimalus esitada teise omaniku vastu rahalisi

2-05-22472

3 (3)

nõudeid, kuid sellise rahalise nõude olemasolu ei saa olla aluseks abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks. Korteri hoolduskulude tasumine pärast abielusuhete lõppu ei ole käsitletav ühisvara omandamisena abikaasa lahusvara arvelt. Samuti ei oma ühisvara jagamisel tähtsust asjaolu, et hageja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust. See asjaolu võib tähtsust omada vaid kohtuotsuse täitmisel.. Kohus leiab, et ühisvaraks olev korteriomand tuleb jätta kostja ainuomandisse ja hagejale tuleb välja mõista rahaline kompensatsioon 425 000 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud summas 2900 krooni TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg 1 alusel.

Kohtunik