2-06-14048/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-14048

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasi E.M. avaldus OÜ X pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad • võlausaldaja E.M. • volitatud esindaja Leonid Tolstov; • võlgnik OÜ X esindajad juhatuse liikmed K.S. ja A.E., • volitatud esindaja Meelis Leis Kohtuistungi toimumise aeg 11. oktoober 2006 Protokollija istungisekretär Margit Mägi RESOLUTSIOON 1. Taotlus rahuldada. 2. Lõpetada menetlus E.M. avalduses OÜ X pankroti väljakuulutamiseks.

Toimetada määrus võlausaldajale ja võlgnikule kätte. Määrus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus 1. Tagastada pool E.M. poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud riigilõivust summas 800 (kaheksasada) krooni E.M. arveldusarvele nr 1103967780 Hansapangas. 2. Välja mõista OÜ-lt X E.M. kasuks teine pool avaldaja poolt tasutud riigilõivust summas 800 (kaheksasada) krooni ja osa avaldaja õigusabikuludest summas 20 661,80 krooni (kakskümmend tuhat kuussada kuuskümmend üks krooni ja kaheksakümmend senti). 3. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebuse esitamise kord ning tähtaeg Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul hagita asjas on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa enam määruse peale edasi kaevata.

2 ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 2. juunil 2006 esitas E.M. avalduse OÜ X pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt leppisid avaldaja ja OÜ X seaduslik esindaja A.E. 2001. aasta lõpus kokku, et avaldaja saab OÜ X kaasosanikuks 50% ulatuses ning annab osaühingule ettevõtte arendamiseks sihtotstarbelist laenu. Selleks kandis E. M 6. detsembril 2001 osaühingule laenuna üle 190 000 krooni. Kuigi A.-E lubas sõlmida E. M vajaliku notariaalse osa ostu-müügilepingu ja laenulepingu, ta ei teinud seda, keeldudes ka saadud rahasummade tagastamisest. Kuigi E. M on üritanud oma raha tagasi saada, kasutades selleks nii isiklikku suhtlust kui ka inkassofirmat ja advokaati, on OÜ X E. M võlgu veel 107 000 krooni – ta on tasunud alates 2002. aastast ebaregulaarselt 1 000—9 000krooniste summadena kokku 83 000 krooni. Vaatamata mitmele pankrotihoiatusele ei olnud OÜ X oma kohustust pankrotiavalduse esitamiseni täitnud. Kohtumenetluse käigus jõudsid võlausaldaja ja võlgnik kokkuleppele ning 12. juulil 2006 tegi OÜ X E.M. le pangaülekande, tasudes võla jäägi summas 107 000 krooni. 17. juulil 2006 esitas E.M. Tartu Maakohtule avalduse pankrotiavaldusest loobumise kohta. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus on hagita menetlus. TsMS-s puuduvad eraldi sätted hagita menetluse lõpetamise kohta, kuid TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 157 p-st 7, TsMS § 428 lg 1 p-st 3, § 429 lg-st 1 ja § 477 lg-st 1 tulenevalt otsustab kohus pankrotiavaldusest loobumise korral pankrotiasja menetluse lõpetamise määrusega. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu hagist loobumist, kui sellega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus ei näe, et antud asjas menetluse lõpetamisel oleks tegemist olulise avaliku huvi rikkumisega. Seega lõpetab kohus pankrotimenetluse. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv tasunud isiku nõudel määruse alusel. Sättes on juttu küll hagist loobumisest, kuid TsMS § 477 lg 1 alusel ja et avaldaja on esitanud ka vastava taotluse, leiab kohus, et pool tasutud riigilõivust tuleb avaldajale tagastada seoses pankrotiavaldusest loobumisega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. § 174 lg 4 kohaselt võib asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Et TsMS hagita menetluse kohta eraldi sätteid menetluskulude kindlaksmääramise osas ei sisalda, leiab kohus, et TsMS § 477 lg 1 alusel tuleb kohaldada hagist loobumise kohta käivat. § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus peab siin põhjendatuks analoogia kohaldamist – kui pankrotiavalduse esitab võlausaldaja PankrS § 9 lg 1 alt 2 ja § 10 alusel, siis seetõttu, et võlgnik ei suuda oma võlga talle ära maksta. Seega kui võlgnik pankrotimenetluse käigus siiski oma võla tasub, on tegemist sarnase olukorraga nagu kirjeldatud TsMS § 168 lg-s 4 – võlgnik on võlausaldaja nõude pärast kohtusse pöördumist rahuldanud.

3 Avaldaja antud asjas on esitanud menetluskulude võlgnikult väljamõistmise taotluse, kus nõudis võlgniku poolt võlausaldaja menetluskulude hüvitamist kokku summas 25 070,20 krooni (tasutud riigilõiv 1 600 krooni ja õigusabikulud 23 470,20 krooni). Eelistungil palus avaldaja esindaja riigil tagastada poole riigilõivust (800 krooni) ja vähendas selle võrra OÜ-lt X nõutavate menetluskulude summat. Võlgniku esindaja nõustus 800 krooni (tagastamata jääva riigilõivu) maksmisega, kuid vaidlustas avaldaja õigusabikulude nõude. Võlgniku arvates oleks kulude hüvitamine OÜ X poolt ebaõiglane, sest võlgnik nõustus juba enne pankrotimenetluse algatamist nõudega ja maksis selle kohe ka ära. Asjaoludest nähtub, et võlausaldaja on juba aastaid erinevate vahenditega püüdnud võlgnikult laenuks antud summat tagasi saada, kuid suhteliselt edutult – tagasimaksed on võrreldes võlasummaga olnud väikesed. Enne pankrotiavalduse esitamist on avaldaja esitanud mitu pankrotihoiatust ja andnud tähtaegu, kuid OÜ X ei ole oma kohustust nende tähtaegade jooksul täitnud. Samas suutis võlgnik tagastada nõutud summa praktiliselt kohe pärast kohtusse avalduse esitamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et avalduse kohtusse esitamine oli põhjendatud. Oleks ebaõiglane, kui avaldaja peaks kohtukulud ise kandma, sest kui võlgnik oleks oma võla eelnevatele hoiatustele reageerides tagasi maksnud, oleks E.M. l puudunud vajadus kohtusse pöörduda. Siiski ei pea kohus kõiki avaldaja õigusabikulusid põhjendatuks. Tl 71 ja tl 88 esitatud kulude aruanded on toimikut ja menetluse käiku vaadates põhjendatud ja arusaadavad. Toimikust ei nähtu aga, kuidas on antud menetlusega seotud tl 89 esitatud kulude aruandes toodud tegevused – järelpärimised kinnistusametisse ja ARK-le. Toimikus ei ole ühtegi väljavõtet kinnistusraamatust või autoregistrist, ka üheski kohtule esitatud dokumendis ei ole viiteid nimetatud registritele. Kohus ei näe, kuidas on antud järelpärimised seotud käesoleva kohtumenetlusega. Seega peab OÜ X E.M. le hüvitama õigusabikulud summas 20 661,80 krooni ja poole tasutud riigilõivust summas 800 krooni. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtunik