2-06-23806/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-23806

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Määruse tegemise aeg ja koht 23.oktoober 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-23806 Tsiviilasi OSAÜHINGU N… /likvideerimisel/ avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: OSAÜHING N… /likvideerimisel, registrikood …/ Likvideerija: T..K.. /…/ Ajutine haldur: T… V… /isikukood …/ Asja läbivaatamise kuupäev 13.10.2006.a Sekretär Liina Päiel Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Lõpetada OSAÜHINGU N… /likvideerimisel, registrikood … 2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3. Vabastada ajutine haldur T… V… halduri kohustustest. 4. Määrata OSAÜHINGU N… /likvideerimisel/ dokumentide hoidjaks T.. K….

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Viru Maakohtu 21. septembri 2006.a määrusega on algatatud OSAÜHING N… /likvideerimisel/ suhtes pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks on nimetatud T… V...

Pankrotiavaldus

Esitatud pankrotiavalduse kohaselt Viru Maakohtu määrusega 03.04.2006.a tsiviilasjas nr. 2-05- 16398 sundlõpetati OSAÜHING N… /likvideerimisel/. Sama määrusega määrati äriühingu likvideerijaks T… K... Sundlõpetamise menetluse aluseks oli asjaolu, et OSAÜHING N… /likvideerimisel/ ei esitanud registriosakonnale 2003 majandusaasta aruannet. 24.03.2005 tehti äriühingule kustutamishoiatus. 2003.majandusaasta aruande viimaseks esitamise tähtajaks oli 24.07.2005.a. OSAÜHING N… /likvideerimisel/ kohustust ei täitnud.

OSAÜHINGU N… /likvideerimisel/ juhatuse liikmed sundlõpetamist arutavale kohtuistungile ei ilmunud. Kohtumäärusega määrati OSAÜHINGU N… /likvideerimisel/ likvideerijaks T… K... Ametlikes Teadaannetes ilmus teade OSAÜHINGU N…/likvideerimisel/ sundlõpetamise kohta 04.04.2006.a.

Likvideerija esitas järelpärimised võlgniku vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks registritele, krediidiasutustele ja juhatuse liikmetele. Juhatuse liikmed esitasid likvideerijale posti teel äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni. Dokumentide juurde pole lisatud juhatuse liikmete

2-06-23806

2 seletuskirja äriühingu hetkeseisu kohta. Samuti pole lisatud muid kontaktandmeid. Likvideerija on teinud tema valduses olevate raamatupidamisdokumentide põhjal kindlaks võlgniku varad ja kohustused. Raamatupidamisdokumentides antud saldod on seisuga 01.10.2005.a. Maksuhalduri andmetel ei ole äriühing peale nimetatud aega deklareerinud makse. Seega, lähtudes likvideerijale esitatud materjalidest on ilmne, et äriühingu tegevus on peatunud alates 01.10.2005.a.

Vara ja kohustused on kindlaks tehtud vastavalt registritelt, krediidiasutustelt ja kolmandatelt isikutelt saadud andmetele ning võlgniku poolt likvideerijale edastatud dokumentide alusel. Likvideerimismenetluses on kindlaks tehtud, et võlgnikule ei kuulu käesoleval ajal kinnistuid ega ehitisi või muid rajatisi vallasasjadena. Põhivara inventuuri põhjal seisuga aprill 2005.a on võlgniku andmetel põhivara puudub. Kassajääk seisuga 01.10.2005.a on 0,00 krooni. OSAÜHING N… /likvideerimisel/ omab kontot Hansapangas nr …, mille saldo on negatiivne (- 83,28 krooni). Ülejäänud krediidiasutustes võlgnikul arvelduskontosid avatud ei ole, samuti ei kuulu võlgnikule teadaolevalt väärtpabereid. ARK andmetel sõidukeid ei ole võlgniku nimele registreeritud olnud ega ole ka käesoleval ajal. Võlgniku dokumentide põhjal on osaühingul debitoorset võlgnevust summas 66 249,30 krooni. Likvideerijale teadaolevalt on üks võlgnikest (OÜ Zarbin) äriregistrist kustutatud. Seega, võimalikke sissenõutavaid võlgnevusi summas 37 031,95 krooni. Seega, likvideerimismenetluses ei ole tuvastatud võlgnikul vara olemasolu ainult sissenõudena kolmandate isikute vastu summas 37 031,95 krooni.

Likvideerijale on teatanud võlgniku kohustustest järgmised võlausaldajad: 1) seisuga 24.04.2006.a Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus, kellele on osaühingul võlgnevus tasumata riigimaksude osas koos intressidega 5 094 krooni, millest 3 936 krooni moodustab põhivõlg; 2) muud kreeditorid (hankijad), kellele võlgniku dokumentide andmetel on võlgnevus 254 863,03 krooni (likvideerija poolt on maha arvatud võlgnevus OÜ-le Z…, mis on kustutatud äriregistrist 11.11.2005.a.). Vastavalt võlgniku andmetele on suurim võlgnevus AS-le G…-N... Viimane vastas likvideerijale, et on püüdnud kõikide vahenditega võlgnikult võlga kätte saada, kuid tulutult, mistõttu pole nad esitanud ka nõuet likvideerijale.

Likvideerimismenetluses välja selgitatud äriühingu vara suhtes on likvideerija seisukohal, et sellest pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Võlgniku tegevus on lõpetatud, mistõttu pole loota tulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Likvideerija leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevus on lõppenud ja tulu oodata ei ole. Seega palub likvideerija algatada OSAÜHINGU N… /likvideerimisel/ pankrotimenetlus.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nõudis ajutine pankrotihaldur võlgniku likvideerijalt andmed võlgniku viimase 3 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgniku likvideerija esitas andmed, mis olid esitatud võlgniku juhatuse liikme poolt. Ettekandes tuginetud võlgnikult saadud andmetele ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsioonile.

Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et: 1) võlgnik omab AS-s H… pangaarvet, rahalised vahendeid 0 krooni (võlg teenustasult); 2) maksuameti andmetel on võlgnikul 10.05.2006.a seisuga maksuvõlgasid 5 124 krooni; 3) vararegistrite andmetel varad puuduvad; 4) Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad; 5) kohtutäituritel täitmised maksuameti nõue.

Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 07.11.2002.a. Osakapital 40 000 krooni. Asutajateks osanikeks juhatuse liikmeteks S… N…, N… T…. Viru Maakohtu 03.04.2006.a otsusega

2-06-23806

3 sundlõpetatud, määratud likvideerija. Majandusaasta algus on 01.jaanuaril ja lõpp 31.detsembril. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles Narva linnas akende uste tootmise ja paigaldamisega. Tegevus lõppes 3.kv. 2005.a. Töösuhted lõpetatud (äriühingu juhid ise olid töötajateks). Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut.

Halduri kogutud andmetest tuleneb, et võlgnikul materiaalne vara puudub. Võlgnikul puudub raha. Nõudeõigusi bilansi andmete järgi 66 249,30 krooni. Ajutise halduri hinnangul nõuded ei ole sissenõutavad, kohustatud isikuks olev OÜ Z… registrist kustutatud (nõue ca 30 000 krooni) ja muud nõuded puudub kohtukõlblik tõenduslik baas. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt konservatiivselt hinnatuna varasid 0 krooni. Ajutine haldur kogunud andmeid võlgnevustest. Maksuja Tolliamet, 10.05.2006.a seisuga maksuvõlgasid 5 124 krooni (põhivõlg 3 927 krooni + intressid 1 197 krooni). Võlad hankijatele 254 863,03 krooni. Äriühingu likvideerimismenetluses ei tundnud keegi huvi nõude esitamise või siis raha saamise osas, mistõttu on alust eeldada, et võlausaldajad on faktiliselt loobunud nõuetest. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt kohustusi vähemalt 259 987 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub realiseerimiskõlblik vara, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi.

Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, millede tagasivõitmine oleks majanduslikult otstarbekas. Võlgniku juhatuse liikme poolt ühe viimase tehinguna tehtud väljamaks iseendale töötasu osas, kuid seda summas ca 10 000 krooni. Võlgniku viimased tehingud toimusid üle 1 aastat tagasi pankrotimenetluse algusest. Võlgniku mittelähikondsetega tehtud tehingute osas tagasivõitmisnõuete esitamise korral on võimalik esitada aegumise vastuväide. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad majanduslikult põhjendatud pankrotivarasse vara tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmete suhtes oleks võimalik esitada etteheiteid pankrotiavalduse esitamata jätmise osas olukorras, kus äriühing maksejõuetu. Kuid esialgse analüüsi põhjal sellest ei ole tulnud otsest kahju võlgnikule ega võlausaldajatele, puudub ka põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse esitamata jätmise vahel.

Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.

Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse

2-06-23806

4 mõistes. Võlgnik tegeles akende-uste tootmise-paigaldamisega. Maksejõuetuse põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Sektoris, kus tegutseti on tihe konkurents. Võlgnik ei suutnud ka sõlmida juriidiliselt korrektseid lepingud ning selle seoses teha töid ning tagada rahade laekumise võimalused deebitoride maksekohustuste täitmata jätmise korral. Tekkisid sellest likviidsuse ja makseraskused, mis lõppesid püsiva maksejõuetusega. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada selliste vara tagasivõitmise aluste ja tagasinõudmise võimaluste olemasolu, mille osas nõuete esitamine oleks majanduslikult otstarbekas.

Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Tulenevalt TsÜS § 46 lg-st 1 jääks äriühingu dokumentatsioon 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine haldur: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks võlgniku likvideerija; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; 5) vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankrotiseaduse § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus.

Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb OSAÜHINGU N… /likvideerimisel/ pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest.

Kohus leiab, et OSAÜHINGU N…/likvideerimisel/ olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata likvideerija Tiia Kalaus.

Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 27, 29, 157 p 2, 165 lg 3.

2-06-23806

5

Kohtunik

Iris Kangur