2-06-3698/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-3698

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoobril 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3698 Tsiviilasi RR hagiavaldus AR’i vastu abielulahutuse, lapsele elatise ja lapse elukoha määramise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RR Kostja: AR Kohtuistungi toimumise aeg

04. oktoober 2006. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada RR ja AR’i abielu, mis on sõlmitud . a (abieluakti kanne nr ).

3. Välja mõista AR’ilt (IK ) elatis RR (IK ) kasuks igakuise elatusrahana summas 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni JR (IK ) ülalpidamiseks alates . a kuni J täisealisuseni s.o. kuni . a või kuni varalise seisundi või laste vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

4. Määrata RR ja AR’i ühise alaealise lapse JR elukohaks RR elukoht.

Kohtukulude jaotus 5. Välja mõista AR’ilt hagimenetluse kulud (riigilõiv elatise nõudelt ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) täies ulatuses EV kasuks. Riigilõiv kuulub kostjal tasumisele . Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja . a. . a sündis J. Hageja ei soovi kostjaga koooselu jätkata, kuna kostja kuritarvitab alkohoolseid jooke. Lapse ülalpidamisest kostja osa ei võta. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis lapsele 1 600 krooni kuus ning määrata lapse elukohaks hageja elukoht.

Kostja vastus Kostja kohtule ei vastanud.

Kohtuistung Kohtuistungil . a jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja palub elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Kostja on abielu lahutamisega, elatise suurusega ja lapse elukohaks hageja elukoha määramisega nõus.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et nende abielulised suhted on faktiliselt lõppenud. Hageja ja kostja peavad perekondlike suhete jätkumist võimatuks ega soovi aega leppimiseks.

Hageja palub hagis kostjalt välja mõista igakuine elatis lapsele 1 600 krooni. Vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PkS) §-st 60. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida alaealise lapse ülalpidamise kohustust, siis vastavalt PkS § 61 lg 1 mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja on nõus last ülal pidama igakuiselt 1

600 krooni ulatuses.

PkS § 61 lg 2 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse ülalpidamine peab katma lapse vajadused. PkS § 49 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatise igakuise elatusrahana summas 1

600 krooni väljamõistmise, alates . a kuni lapse täisealisuseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

Hageja palub kohtul määrata alaealise lapse elukoht. PkS § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kostja on nõus, et lapse elukohaks on hageja elukoht.

Kohtukulud Kooskõlas TsMS §-ga 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudelt. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub riigilõiv elatise nõudelt täies ulatuses välja mõistmisele kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 143 lg 4 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele ka hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulud.
Karin Sonntak Kohtunik