2-05-5416/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-5416

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. oktoober 2006. a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-5416 (endine nr 2/27-15280/05) Tsiviilasi OÜ hagi vastu 5 038,56 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja SE Kostja RI Asja läbivaatamine Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista RI`lt võlgnevus 5 038,56 (viis tuhat kolmkümmend kaheksa krooni ja 56 senti) krooni OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus 3. Välja mõista RI`lt menetluskulud 866,16 (kaheksasada kuuskümmend kuus krooni ja 16 senti) krooni OÜ kasuks. 4. Välja mõista RI`lt menetluskulu 65,20 (kuuskümmend viis krooni ja 20 senti) krooni riigituludesse ning kanda see arvelduskontole nr , märkides viitenumbriks ja selgitusse kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ning nõude liigina „kohtukulu“.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

2 kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD . a esitas OÜ hagi RI vastu 5 038,56 krooni väljamõistmiseks. Ühtlasi on hageja kohtule .a esitanud täiendava hagi selgituse ja täiendavad tõendid. Hagiavalduse ja täiendava hagi selgituse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga .a tähtajalise (kehtivusega kuni .a) lepingu nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja valis teenuspaketiks , mille kuutasu oli 200,00 krooni. Lepingu sõlmimise päeval tasus kostja vastavalt ettemaksu arvele nr liitumistasu, esimese kuumaksu ja mobiiltelefoni soodushinna eest kokku summa 499,00 krooni. Kostjale müüdud mobiiltelefoni Ericsson A1018 maksumus oli 299,00 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitudes ehk subsideeritud hind. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni Ericsson A1018 ja asus temale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. AS (AS õigusjärglane) saatis teenuste eest kostjale lepingujärgsele aadressile vald järgmised arved: nr , nr , nr , nr , nr . Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda saadud teenuse eest esitatud arveid. Seisuga .a oli kostja põhivõlgnevuseks AS-i ees 2 519,28 krooni (sh tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest 2 019,28 krooni ja mobiiltelefoni maksumus summas 500,00 krooni).

Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks oleva -i mobiiltelefonisideteenuste Kasutamise Tingimustele (edaspidi nimetatud üldtingimused) kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli lepingu sõlmimise perioodil kehtinud üldtingimuste peatüki VII alusel kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil .a kuni .a on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0,5% päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15% päev. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimuste punktist 9.2 lõpetas AS ühepoolselt ennetähtaegselt lepingu. AS`il oli tulenevalt üldtingimuste punktist 7.12 õigus nõuda kostjalt kuutasude maksmist kuni lepingu tähtaja lõpuni, s.o .a. Hageja nõuab kostjalt kuutasude maksmist kuni .a ning on käitunud seetõttu kostjat soodustavalt. Kuutasud kajastuvad saldo kinnitusel märksõna „t “ all. Kuna kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt, enne lepingu tähtaja saabumist ja kostja mobiiltelefoni ei tagastanud, kohustus kostja tasuma mobiiltelefoni maksumuse, s.t hüvitama mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja mobiiltelefoni ostuväärtuse vahe summas 500,00 krooni. Telefoni hüvitis sisaldub lõpparvel nr leppetrahvina summas 500,00 krooni. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 2 519,28 krooni, millele lisanduvad viivised. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja põhivõlgnevuselt arvestas hageja viivist 0,15% päevas alates .a kuni .a kokku 4 691,80 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 2 519,28 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 2 519,28 krooni, viivised 2 519,28 krooni ja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud

3 riigilõivust summas 420,00 krooni, 295,00 krooni kohtutäituri tasust menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 251,93 krooni.

Kostja ei ole hagiavaldusele ega täiendavale hagi selgitusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kohtule esitatud lepinguga nr , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma; -i mobiiltelefonside teenuste kasutamise tingimuste (kehtinud kuni ); arvete nr.-d , , , , , saldokinnituse; .a teatega lepingu lõpetamisest ja nõude loovutamise teatisega on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 2 519,28 krooni (sh telefonimaksed 1 321,71 krooni, kõneteenused 697,57 krooni, leppetrahv - mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja väljaostu hinna vahe hüvitus - 500,00 krooni). Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks oleva -i mobiiltelefonsideteenuste Kasutamise Tingimuste (üldtingimused) punktile 7.4 on kostja kohustatud tasuma kostjale osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Kohtule esitatud arvete koopiatega on tõendatud, et kostjale saadeti arved lepingus märgitud aadressile , Harju maakond, aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Lepingu juurde kuuluvate üldtingimuste punkti 12.6 kohaselt saadetakse kõik -i lepingust tulenevad arved ja teated aadressil, mille kostja on märkinud lepingus, välja arvatud juhul, kui kostja on kirjalikult AS`i informeerinud oma aadressi muutusest.

Lepingu üldtingimuste punkti 9.2.2 kohaselt on AS`il õigus leping täielikult ühepoolselt lõpetada sellest kostjale kirjalikult ette teatades, kui kostja ei ole õigeaegselt tasunud -i lepingu või muul alusel tasumisele kuuluvaid summasid. Kehtinud üldtingimuste p.9.4 kohaselt ei vabasta lepingu ühepoolne lõpetamine Tingimuste punktis 9.2 nimetatud alustel kostjat kohustusest tasuda tasumata arved. Tulenevalt üldtingimuste punktist 7.12, juhul, kui

4 -i leping lõpetatakse -i Tingimuste punktide 9.2.1, 9.2.2 ja 9.2.4 alusel, kuuluvad kuutasud maksmisele lepingu lõpetamisest etteteatamise perioodi või -i lepingu tähtaja järelejäänud osa eest, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Üldtingimuste punkti 4.1.11 kohaselt on kostja kohustatud tagastama AS`ile l teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni või tasuma selle väärtuse AS poolt esitatava lõpparve alusel tähtajalise -i lepingu lõpetamisel enne ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Hageja on subsideeritud hinnaga soetatud mobiiltelefoni väljaostu hinna vahe, milline tuli kostjal teenuse osutajale kostjapoolsete lepingutingimuste rikkumise korral lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitada kui telefoni ei ole tagastatud, märkinud saldoteatisele leppetrahvina 500,00 krooni. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 sätestab rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on hagiavalduses toodud viivisearvestuse kohaselt arvestanud kostjale perioodil 20.03.2001.a - 17.06.2005.a (s.o 1549 päeva eest) viivist 0,15% päevas, kokku 4 691,80 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses, s.o summas 2 519,28 krooni.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5 038,56 krooni (sh põhivõlg 2 519,28 krooni, viivis 2 519,28 krooni).

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 420,00 krooni TsMS § 60 lg 1 alusel. Arvestades lihtmenetlust ning asja raskusastet, peab kohus piisavaks õigusabi kuluna kostjalt välja mõista 3 % hagi rahuldatud osast, s.o 151,16 krooni. Ühtlasi tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kohtukuluna välja mõista 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 675,00 krooni, kuna hagiavaldus rahuldati.

Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 65,20 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

5

Epp Haabsaar Kohtunik