2-06-1488/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10. 2006.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-1488 Tsiviilasi JS-R hagi SR vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JS-R, Hageja esindaja : A A Kostja: SR, Eelistungi toimumise aeg 25.09.2006.a. Eelistungil osalejad hageja JS-R hageja esindaja A A kostja SR Resolutsioon

Hagi rahulda. Välja mõista SRlt igakuine elatis D ülalpidamiseks 2000 krooni kuus ja M ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 25.01.2006.a.kuni laste täisealiseks saamiseni laste ema JS-R kasuks Välja mõista SRlt riigilõiv 2100 krooni riigituludesse

Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul .

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Poolte abielu registreeriti .a. ning lahutati .a. Abielust on pooltel sündinud ,.a. D ja .a. M , kes elavad koos emaga aadressil . .a. sõlmisid pooled Tallinna notari S O büroos ühisvara jagamise lepingu ning sama lepinguga võttis kostja enda peale kohustuse maksta tütre M ülalpidamiseks elatusraha 1000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Poja ülalpidamise osas ei ole pooled kokku leppinud ning peale perekonna purunemist ei ole kostja poja ülalpidamiseks hagejale materiaalset abi osutanud. vabatahtlikult makstud hüvitis 1000 krooni ei kata aga ühe lapse minimaalsed vajadused käesoleval ajal. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ta on oma laste ülalpidamisest osa võtnud kogu aeg ka pärast abielu lahutamist.

2 Vastavalt ühisvara jagamise lepingule, mis oli sõlmitud .a., jättis kostja hageja ainuomandisse korteriomandi asukohaga . Kuna hageja sai ainuomandisse nimetatud korteriomandi, siis oli hageja nõus, et kostja ei tasu elatist poja D ülalpidamiseks. Kostja majanduslik olukord ei võimalda maksta nõutavat elatisraha. Kostjas ülalpidamisel on ka teisest abielust sündinud A R . Kohtuistungil on kostja nõus elatise suurusega 2000 krooni ja 1000 krooni kuus.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaelisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Seega kostja poolt vabatahtlikult makstav elatis tütrele on minimaalsest väiksem. Kuidas pooled jagasid oma ühisvara, ei oma elatisraha maksmisel tähendust. Kui ka hageja on kunagi elatise nõudest pojale loobunud, on tal õigus igal ajal pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Kostja on esitanud kulutused lastele ühes kuus (toimiku lk.55).Kohus loeb kõik hageja poolt väljatoodud kulutused põhjendatuks ja mõistlikuks. Lähtudes kulutustest lastele on põhjendatud kostjalt väljamõistetav elatis pojale 2000 krooni ja tütrele täiendavalt vabatahtlikult makstavale elatisele 1000 krooni. Kohus leiab, et kostja igakuulised väljaminekud näitavad, et tema tegelik tulu ületab tunduvalt miinimumtasu. Kolme lapse olemasolu korral on kostja kohustatud leidma endale töö, kust saadav töötasu võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita või praegusel töökohal töötades on kostjal kohustus otsida lisatööd kuni laste täisealiseks saamiseni. Lastel peab olema tagatud õigus eakohasele arengule, sealhulgas võimalus tegelda huvitegevusega, samuti peab olema lastele tagatud esmaste vajaduste ( toit ja riided ) rahuldamine.

Maie Seppo kohtunik