2-03-326/5 · 2-03-326/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-03-326 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav Tsiviilasi S.Si hagi L.Oi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.12.2004 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.Si apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 5. oktoober 2006. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad S.S, tema esindaa Aleksei Smelov, L.O, tema esindaja adv Silja Holsmer

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 10.12.2004 otsus läbivaadatavas osas (ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes) muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ülejäänud osas on kohtuotsus jõustunud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsusega nr 3-2-1-161-05.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. S.S esitas 17.06.2003 hagi L.Oi vastu, paludes mõista välja moraalse kahju hüvitise 15 000 krooni ja lükata ümber järgnevad tema kohta avaldatud ebaõiged solvavad väited, mis teotasid hageja au ja head nime: „S.S, tulles koosolekule hunniku volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundis meid tasuma osamaksu kaks miljonit krooni"; „S.Sil ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna S.Sil on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem"; „S.S asetas inimesi juurdeehitusega sõltuvasse olukorda, kuna nad praegu enam neid kortereid müüa ei saa, kuna juurdeehitused on ebaseaduslikud"; „S.Sil ei ole vara, seega kaitses ta end võimalike riskide eest". 2. Hagiavalduse kohaselt esines kostja nimetatud väidetega 06.06.2003 kell 21.00 ja 07.06.2003 kell 10.00 STV televisioonikanalil edastatud saates „x". Väited seondusid x

2 korteriühistu juhtimisega x. Hageja on x tuntud isik, kaheksa korteriühistu juhatuse liige ja talle tekkis ebaõigete andmete avaldamisega moraalne kahju, mis väljendus mainelanguses korteriühistu liikmete ja äripartnerite hulgas (hageja töötab * Tallinn OÜ-s raudteemänedžerina). Hageja pidi pärast telesaadet ennast õigustama ja vastama telefoni teel küsimustele.

Kostja vastuväited 3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei esinenud televisioonis omal initsiatiivil, vaid x korteriühistu revisjonikomisjoni esimehena revisjonikomisjoni ülesandel vastavalt komisjoni 04.06.2003 otsusele, et teavitada korteriühistu liikmeid tekkinud probleemidest. Kostja ei ole hagejale moraalset kahju tekitanud. Teleesinemises esitatud faktid on tõendatavad korteriühistu üldkoosolekute protokollide, asutamisdokumentide ja riiklike vararegistrite väljavõtetega (viimased asjaolu kohta, et hagejal tõepoolest ei ole vara). Kuivõrd hageja on omaks võtnud, et ta on x linnas avaliku elu tegelane, peab ta taluma ühistu liikmete avalikku kriitikat (Riigikohtu 30.10.1997 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97).

Maakohtu otsuse põhjendused 4. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja väljendas telesaates „x" seisukohti, mille ümberlükkamist hageja nõuab, kuid kostja öeldu hulgas sisaldub ainsa faktiväitena vaid see, et hagejal ei ole vara (kostja täpsustuse kohaselt korterit ega autot). Faktiväide, et S.Sile ei kuulunud 06.06.2003 ühtegi korterit ega autot, on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt õige. Ülejäänud väited on kostja väärtushinnangud hageja ja tema tegevuse kohta, mida ei saa ümber lükata.

5. Kostja avaldatud väärtushinnanguid ei saa lugeda ka hageja au ja head nime teotavaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 järgi. Kostja on piisavalt põhjendanud teleesinemises hageja ja korteriühistu juhtimist puudutava hageja tegevuse kohta väljendatud väärtushinnangute tuginemist teabele, mis tema seisukohti kinnitavad. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kohtule esitatud korteriühistu revisjonikomisjoni 04.06.2003 koosoleku protokollist nähtuvalt saadeti kostja revisjonikomisjoni otsusega esinema x linna kohalikku televisiooni eesmärgiga teavitada korteriühistu liikmeid ühistus tekkinud probleemidest. Asjas on tuvastatud, et enne teleesinemist ei olnud revisjonikomisjon saanud aasta jooksul korteriühistu üldkoosolekul probleemidest rääkimiseks sõna ja juhatus hageja isikus ei olnud vastanud revisjonikomisjoni korduvatele kirjalikele teabenõuetele, rikkudes sellega mittetulundusühingute seaduse § 28 lg-t 5. Hageja võttis omaks, et on avaliku elu tegelane x ja x. Kuna hageja on kaheksa korteriühistu juhatusse kuulumisega seadnud end avaliku tähelepanu alla, peab ta arvestama ühistu liikmete võimaliku rahulolematusega tema tegevuse suhtes. Avaliku elu tegelase au riivamine võib tuua kaasa moraalse kahju üksnes siis, kui tema kohta levitatud negatiivse sisuga informatsioon oleks tema au ja head nime eriti teotav. Et kostja väljendatud väärtushinnanguid ei saa lugeda hageja mainet teotavateks, tuleb hagi moraalse kahju hüvitamiseks jätta täielikult rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 6. Hageja palus apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Väited, mida hageja palus kohustada ümber lükkama, on kõik ebaõigeid andmeid sisaldavad faktiväited VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Nimetatud õigusnormi koosseisust tulenevalt pidi kostja tõendama, et need väited vastavad tõele, mida ta ei teinud. Faktiväide hagejal vara puudumise kohta, mille tõesuse esimese astme kohus tuvastas, ei ole esiteks õige ja teiseks teotab hageja au ja head nime, kuna hagejal on piisavalt vara, et kanda tsiviilvastutust. Täpsustuse, et vara all pidas kostja silmas autot ja korterit, tegi kostja alles

3 kohtuistungil, mitte telesaates. Samuti seletas hageja istungil, et 06.06.2003 kuulus talle korter elamus x.

7. Hageja ei võtnud omaks, et ta on avaliku elu tegelane, vaid väitis, et ta on x ja x tuntud isik. Ühe inimese õigus vabale eneseteostusele on alati seotud teise inimese õigusega aule ja heale nimele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (põhiseaduse § 19 lg 2). Kostja teotas hageja au ja head nime subjektiivse hinnangu ja ebaõigete andmete avaldamisega hageja kohta ning tekitas seeläbi hagejale moraalse kahju.

Apellatsioonkaebuse vastus 8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata.

Menetluse edasine käik 9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.07.2005 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjat ümber lükkama STV televisioonikanali kaudu hageja kohta esitatud ebaõiged andmed. Hageja nõude rahalise hüvituse saamiseks jättis kohus rahuldamata. Riigikohus tühistas 31.05.2006 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2005 otsuse osas, millega kohustati kostjat lükkama STV televisioonikanalil ümber ebaõiged andmed, ning saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht 10. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et kaevatav kohtuotsus on läbivaadatavas osas lõppjäreldustes õige ning tuleb seetõttu kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata.

11. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Viimatinimetatud sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväite avaldamine“. Ka väärtushinnangu mõiste osas ei tulene võlaõigusseadusest muudatusi. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga selle sisu tõesust või väärust tõendada. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Sellest tulenevalt peab faktiväite ümberlükkamise nõue olema konkreetne.

12. Vaidluses ebaõigete andmete üle peab kohus eelkõige selgitama, mis kostja avaldatust on faktiväited ja mis väärtushinnangud ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja nõuab. Alles seejärel saab kohus selgitada VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormust. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Nimetatud sättes sisalduvat asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb arvestada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. Kui hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust

4 VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.

13. Käesolevas asjas nõudis hageja televisioonisaates kostja avaldatud neljas lauses väidetu ümberlükkamist (täpsustatud nõue tl 75-76). Kohus käsitles hageja märgitud lausekatkeid teleesinemise tervikteksti (tõlge tl 53-55) kontekstis ning terviklausetena. Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata, leides, et ainuke kostja avaldatud fakt – hagejale ei kuulu ühtegi autot ega korterit – vastab tõele ning et kostja ülejäänud avaldused on väärtushinnangud. Viimatinimetatud seisukohaga kolleegium ei nõustu, kuid ei nõustu ka apellandiga, et kõigis neljas lauses sisalduvad faktiväited (hageja ei nõustunud Riigikohtu sellekohase käsitlusega ning jäi jätkuvalt seisukohale, et kõik laused sisaldavad faktiväidet). Lauses „Teie, tulles koosolekule hunniku volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundisite meid tasuma osamaksu kaks miljonit krooni“ on faktiväiteks see, et hageja tuli mingile kostjale teadaolevale korteriühistu liikmete üldkoosolekule mitme isiku käest saadud volitustega ja sai sellise tegevusega häälteenamuse tema soovitud otsusele, ning väärtushinnanguks see, et kostja kirjeldatud tegevus on hinnatav kostja jt korteriühistu liikmete sundimisena tasuma osamaksu. Ülejäänud kaks lauset faktiväiteid ei sisalda. Neis lauseis on kostja väljendanud talle teadaolevatele asjaoludele tuginedes omapoolset hinnangut. Avaldatud faktiväidete objektiivse sisu tuvastamisel peab kohus lähtuma mõistliku inimese arusaamast. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas ja avaldajale teada. Nii viitab ka käesolevas asjas avaldatud lause „Teil ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna teil on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem“ sellele, et kostja teab mingisuguseid fakte, mille alusel on hageja tegevus halvustavalt hinnatav kui surve ja võlgnike hirmutamise süsteem. Sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Kuigi isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, millisel juhul saaks kannatanu nõuda VÕS § 1047 lg-le 4 tuginedes asjaolu ümberlükkamist, ei ole nimetatud lauses selliseid asjaolusid võimalik tuvastada.

14. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vara puudumist käsitlev väide on tõene. Seega puudus kõnealuse faktiväite ümberlükkamiseks alus. Muude tõendite kõrval tugines kohus õigesti hageja enese seletusele, mille kohaselt kinnitas hageja ise kohtuistungil, et vaidlusaluse telesaate ajal ta autot ega korterit ei omanud (tl 115). Teleesinemisest võis üheselt järeldada, et vara all pidas kostja silmas sellist vara, mille arvel võiks olla võimalik kahju hüvitamise nõudeid rahuldada: esinemise tekst viitas registrisse kantud varale – autole ja korterile - , mida hageja omandis sel hetkel ei olnud. Apellandi teistsugune käsitlus ei ole õige. Ka väidet, et hageja tuli korteriühistu üldkoosolekule ühistu liikmete volitustega, on kostja tõendanud. Kohtule esitati kokku 27 KÜ x liikme volikirja, mis olid antud 29.09.2002 toimunud üldkoosolekul hääletamiseks (volikirjad on valmistrükitud kujul, kusjuures enamuses olid lüngad täidetud visuaalselt sarnase käekirjaga). Mõlemat nimetatud faktiväidet ei saa seetõttu ebaõigeks pidada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selle kohta, miks ei ole võimalik hinnata ülejäänud väljaöeldut faktiväidetena, vaid väärutushinnangutena, ning põhjendanud nende objektiivset kujunemist. Nii avaldas kostja seisukohta, et vajaduse teavitada ühistu liikmeid olukorrast, mille nad põhjustavad üldkoosolekul osalemiseks juhatuse liikmetele volituste andmisega, ning et mõistlik oleks

5 ise oma liikmelisusest tulenevaid õigusi kasutada. Kohus arvestas, et kostja poolt teleesinemisega taotletud eesmärgiks oli korteriühistute liikmete teavitamine tekkinud probleemidest. Kostja seletuse kohaselt ei antud revisjonikomisjonile probleemidest rääkimiseks üldkoosolekul sõna (aasta jooksul enne teleesinemist). Revisjonikomisjoni esinemine võeti üldkoosoleku päevakorrast maha, kuna selle poolt hääletas kogutud volikirjade alusel juhatuse liikme abikaasa (tl 115). Ka esitati kohtule KÜ x revisjonikomisjoni koosoleku protokoll, millest nähtuvalt on komisjoni liikmed üksmeelselt otsustanud, et kostjal kui revisjonikomisjoni esimehel, teavitamaks tekkinud probleemidest ühistu liikmeid, tuleb esineda x linna kohalikus televisioonis. Maakohus leidis õigesti, et kostja on oma teleesinemises väljendatud seisukohti piisavalt põhjendanud. Kostja tugines hagejat ja tema tegevust korteriühistu juhtimisel puudutavate seisukohtade osas tema käsutuses olnud teabele.

15. Hageja oli seisukohal, et vaidlusaluste lausete kaudu, mis viitasid kõik konkreetsetele faktidele, väljendas kostja oma halvustavat suhtumist hagejasse. Käesolevas asjas oleks au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel kohane rakendada VÕS § 1046 lg 1 teist lauset, mille kohaselt tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumise taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isiku õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lg-st 1 ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.

16. Nõustuda ei saa kostjaga, et VÕS § 1047 lg 4 ei ole kohaldatav, kuna hageja on avaliku elu tegelane. See, kas hageja on avaliku elu tegelane, oleks võinud omada tähtsust ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse kindlakstegemisel. Eelnimetatud sätet kohaldatakse sõltumata ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasusest. Pealegi ei saa korteriühistu esimeest üksnes tema ametikoha tõttu lugeda alati avaliku elu tegelaseks. Korterühistu juhatuse esimehel on kohustused eelkõige korteriühistu ja selle liikmete ees ning üksnes oma ametikoha tõttu ei tarvitse ta sattuda üldsuse kõrgendatud tähelepanu alla. Küll on olukord komplitseeritud siis, kui ühe kohaliku omavalitsuse piirkonnas on sama isik paljude korteriühistute juhatuses ning tegeleb ühistute juhtimisega. Siinkohal vajab märkimist, et antud juhul on ka hageja ise pidanud ennast avaliku elu tegelaseks. Kuna antud juhul ei ole kohus tuvastanud ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamist, mille ümberlükkamist võiks nõuda, ning kohtuotsust isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju osas enam läbi ei vaadata, siis ei oma nimetatud asjaolu praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust.

R.Allikvere Ü.Jänes A.Tänav