2-05-17670/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-17670 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi S…a G… hagi A… G… vastu abielulahutuses ja elatise nõudes

Hageja: S… G…, isikukood … Kostja: A… G…, isikukood …

Kohtuistungi toimumise aeg 09.oktoober 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: S… G…

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

Resolutsioon

Rahuldada S… G… hagi A… G… vastu abielulahutuses ja elatise nõudes.

Lahutada abielu, mis on sõlmitud 15.01.1994.a Narva Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 17, S… G…(abielueelne perekonnanimi Ragni) ja A… G… vahel. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

Mõista A… G…t, isikukood … välja S… G.., isikukood … kasuks alates 04.10.2005.a igakuise elatisrahana suuruses 1000 (üks tuhat) krooni poja A…, sünd. … ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

Sisse nõuda A… G.. riigituludesse riigilõiv 1050 (üks tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele

(registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-17670.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 12. oktoobril 2006.a kell 16.30 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu poolte vahel registreeritud 15.01.1994 aastal. Abielust on poeg A…r, sünd. … kes elab hagejaga. Hageja palub abielu lahutada. 16.04.2002.a. sõitis kostja ära Venemaale ega pole käesoleva ajani Eestisse tagasi tulnud. Ühist majapidamist ei ole. Seoses sellega, peab vajalikuks nõuda kostjalt alimendid lapse ülalpidamiseks suuruses 1000 eesti krooni. Abielu jätkamine on võimatu. Palub abielu lahutada.

Kostja vastus

Kostja, kellele Vene Föderatsiooni pädev kohus andis üle 03.02.2006.a. hagiavalduse koos lisadega ning teatas 03.02.2006.a asja arutamise aja ja koha, ei ilmunud kohtuistungile, tunnistas hagi, teatas, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kohtu seisukoht

Kuulanud ära hageja, olles tutvunud VF pädeva kohtu materjalidega, kostja avalduse, toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos aprillist 2002.a. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Kostja ei toeta lapsi materiaalselt. Hageja palub abielu lahutada, mõista kostjalt igakuise elatisraha suuruses 1000 eesti krooni. Hageja palub jätta temale peale abielu lahutust perekonnanimeks „G…“.

Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud aprillist 2002.a. ja neid taastada kumbki ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub jätta temale perekonnanimi „G…“. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi. Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps

elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kõike eeltoodut arvestades. Kostja tunnistas täielikult hagi elatise nõudes. Kostjal on kohustus laste eest hoolitseda ja ülal pidama oma alaealist last. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja poja ülalpidamiseks elatise suuruses 1000 eesti krooni. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb lähtuda elatise välja mõistmisel lapse huvidest.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hagiavaldus laekus kohtule 04.10.2005.a.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 kohaselt hagihind määratakse elatise väljamõistmise hagis maksete kogumiga aasta eest. Kohus leidis, et kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni Eesti Vabariigi riigituludesse.

Kohus teeb otsus, juhindudes Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2, § 30 p 3, § 49, § 50, § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2, lg 4, TsMS §§ 434-436, 440 lg lg 1 ja lg 2, 441-442, 452, 468 lg 1 p 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik