3-06-2029/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2029 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus N.M. väljasaatmis- keskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Martin Sepp Väljasaadetav – N.M., sünd. xx xx xxxx Ukrainas Kohtuistungi toimumise aeg 20. oktoober 2006. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks ku- ni 20. detsembrini 2006. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkon- nakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu hiljemalt 30. ok- toobril 2006. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.M. on Vene Föderatsiooni kodanik. 8. mai 2000. a käskkirjaga nr 218 keeldus siseminister N.M. elamisloa pikendamisest. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi tema suhtes 21. juulil 2003. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 17. septembriks 2003. a. Ettekirjutus on seniajani täitmata.

2. Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2003. a otsuse alusel paigutati N.M. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Kohtuotsustega on kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra pikendatud.

3. KMA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. N.M. ei ole täitnud Vene Föderatsiooni võimude poolt vajalikuks peetavaid doku- mente reisidokumendi saamiseks, mis võimaldaks isikul kodumaale tagasi pöörduda. Vene Föderat- sioon ei ole võimaldanud isiku tagasipöördumist kodumaale muude dokumentide alusel. 13. aprillil 2006. a pöördus KMA Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole Eestis ja palus abi selle riigi koda- niku N.M. dokumenteerimiseks. Saatkond keeldub passi väljastamisest ilma isiku sellekohase aval-

2 duseta. KMA tegi 1. augustil 2006. a N.M.le uuesti ettepaneku täita reisidokumendi taotlusankeedid. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia.

4. N.M. palub jätta KMA taotluse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et KMA taotlus N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu (VSS) seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ning § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. N.M.l puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi välja- saatmise sundtäitmise täideviimiseks ning väljasaatmismenetlus on viibinud Vene Föderatsiooni võimude tegevusetuse ja väljasaadetava enda seaduserikkumise tõttu (VSS § 264 lg 1 p 3 tuleneb kohustus aidata kaasa reisidokumendi muretsemisele). N.M. väljasaatmine Vene Föderatsiooni ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes – selles sättes silmas peetud objektiivset võimatust ei saa tingida N.M. tahtest ja tegevusest sõltuv vältav seaduserikkumine. Isik ei saa tema enda tahtliku seaduserik- kumise tõttu osutuda paremas olukorras olevaks kui seadusekuulekas ning VSS § 264 lg 1 p 3 järgiv väljasaadetav.

7. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates 3. novembrist 2003. a on kohtu hinnangul kohane sun- nivahend kallutamaks N.M.t kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Kohtule teadaolevalt ei ole Eesti suhtes jõustunud direktiivi, mis keelab väljasaatmiskeskuses kinnipidamise üle kuue kuu. Kuna isiku kinnipidamine on tingitud üksnes isiku enda soovimatusest täita Eesti Vabariigi seadus- andlust – aidata kaasa väljasaatmisele reisidokumendi taotlemise teel –, siis on abinõe eesmärgi suh- tes jätkuvalt proportsionaalne kinnipidamine seadusliku väljasaatmiskohustuse täideviimiseks ning ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 20 p 6. VSS § 25 ei ole vastuolus põhiseadusega pelgalt seetõttu, et selles ei ole sätestatud kinnipidamise maksimaalset tähtaega: kohus on kinnipidamise tähtaja piken- damiseks loa andmisel pädev kontrollima isiku põhiõigusi riivava meetme proportsionaalsust. Seega on isiku põhi- ja inimõiguste kaitse tagatud ning puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlu- se algatamiseks.

8. Vastuseks väljasaadetava väidetele tema õiguse kohta Eesti Vabariigis viibida märgib kohus järg- mist. Elamisloa andmisest keeldumise ja Eestist lahkumise kohustuse õiguspärasus on läbinud kohtu- liku kontrolli. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-17-03 tuvastati, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt 26. juulil 1994. a sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Leping Vene Föde- ratsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende sealviibimise tingi- mustest" ja "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõu- dude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" ei anna N.M.le õigust Eestis viibida. Tulenevalt elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse ja lahkumisettekirjutuse kehtivusest ja siduvusest (haldusmenetluse seaduse §-d 60 ja 61) ei saa väljasaatmise ja väljasaat- miskeskuses kinnipidamise üle otsustamisel lõpmatult tõstatada küsimust sellest, kas apellandil on õigus Eestis elamisloale. Kohtule ei ole esitatud käesolevas asjas uusi asjaolusid, mis ei olnud teada eelmiste kohtumenetluste ajal. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine toimub Eesti seaduses sätestatud alustel ja selle reguleerimiseks välislepingutes ei ole vajadust. Võimalik riikidevaheline vaidlus kok- kuleppe tõlgendamise üle ei anna ei Eesti seaduste, samuti kokkuleppe ega muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt apellandile õigust Eestis viibimiseks ega takista tema väljasaatmist. Ainu- üksi asjaolu, et Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis jt Vene riigiorganid on kokkuleppe tõlgen-

3 damise suhtes avaldanud teistsugust arvamust kui Eesti võimud, ei tähenda, et Eesti võimude poolne tõlgendus oleks väär ja vastuolus rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art-ga 31–33.

Euroopa Inimõiguste Kohtu 5. jaanuari 2006. a otsuses leiti, et Eesti Vabariik ei ole rikkunud N.M. ja tema perekonnaliikmete Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi.

N.M. väljasaatmine ei ole vastuolus direktiiviga 2003/109/EÜ. Pikaajaliseks elanikuks loetakse selle direktiivi art 4 lg 1 kohaselt riigis viimase viie aasta jooksul seaduslikult elanud kolmandate riikide kodanikke. N.M.l puudus direktiivi ülevõtmise tähtpäeval (23. jaanuar 2006, art 26) Eestis elamiseks seaduslik alus.

9. N.M.l puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. Kohus pikendab N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega 20. detsembrini 2006. a.

Villem Lapimaa