2-05-3796/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number 2 -06- 3796

Otsuse kuupäev 18.oktoober 2006

Kohtunik Silvi Maiste

Kohtuasi AS SEB Eesti Ühispank hagi M.S.i vastu võlgnevuse summas 10 491.39 krooni nõudes

Hageja AS SEB Eesti Ühispank ( Tornimäe 2, Tallinn 15010, Viljandi kontori asukoht Vaksali 2, Viljandi 71020) Hageja esindaja Helena Purga (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, 10151 Tallinn)

Kostja M.S.

Asja läbivaatamise kuupäev 18.oktoober 2006

Istungil osalenud isikud hageja esindaja Helen Purga – avaldus arutada asja ilma hageja kohalolekuta kostja M.S. ei ilmunud kohtuistungile

Resolutsioon Välja mõista M.S.ilt AS SEB Eesti Ühispank kasuks võlg 10 491.39 krooni ( kümme tuhat nelisada üheksakümmend üks krooni 39 senti ), riigilõiv 1050 ( üks tuhat viiskümmend ) krooni ja kohtukutse avaldamise kulud 200 ( kakssada ) krooni.

Välja mõista M.S.ilt kohtukulud 63 ( kuuskümmend kolm ) krooni riigieelarve tuludesse ( arveldusarve number 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874 ).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kostja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemist, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus loetakse kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel kohtuotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes teistkordse ilmumise päevast.

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viljandi Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumise esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Hagi sisu ja tõendid Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 23.11.2001 a. hagejale taotluse Magnet krediitkaardi saamiseks. Taotlus vormistati koos AS SEB Eesti Ühispank Magnet krediitkaardi kasutamise tingimustega hageja ja kostja kokkuleppel Magnet krediitkaardi lepinguks nr A010010254. Lepingu alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti 10 000,00 krooni, intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 5 000,00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 500,00 krooni. Krediidi kasutamiseks väljastas hageja 30.11.2001 a. kostjale Magnet krediitkaardi nr. 5570145003435668. Kostja konto liikumiste aruannetest nähtub, et perioodil 30.11.2001 a. kuni 18.03.2002 a. kasutas kostja krediiti tehingute sooritamiseks summas 12 858,30 krooni, millest on käesoleva ajani tasumata 7 196,45 krooni, viimati nimetatud summa moodustab võlgnevuse põhiosa. Hageja on krediidilimiidi kasutatud osalt kuni Lepingu lõpetamiseni arvestanud intressi summas 252,54 krooni. Tingimuste punkt 1.7. järgi tähendab kümne tuhande kroonine krediidilimiit maksimaalset fikseeritud summat, mille ulatuses on kostjal lubatud sooritada igakuiselt tehinguid. Tulenevalt Tingimuste punktist 1.9. on kohustusliku tagasimakse limiit Lepingus fikseeritud krediidilimiidi käsutatud osa piirimäär, mille ületamisel algavad kohustuslikud tagasimaksed. Kohustusliku tagasimakse summa kantakse maksepäeval arvelduskontolt kaardikontole, kui kaardikonto kasutatud krediidilimiit ületab kohustusliku tagasimakse limiidi. Tingimuste punkti 1.13. järgi loetakse laenuks krediidilimiidi käsutatud osa, mille konto omanik peab pangale tagastama kohustuslike tagasimaksetega ja/või Lepingu lõppemisel või lõpetamisel. Kaardilimiidi kasutatud osalt pidi kostja tasuma intressi ning kohustuslikke tagasimakseid, viivist ja Lepingust ning hinnakirjast tulenevaid muid tasusid. Kokkulepitud maksepäeval kohustus kostja tagama kohustuslike tagasimaksete ja intresside ulatuses ning kaardiga seotud teenustasude ulatuses vabade vahendite olemasolu arvelduskontol. Võttes aluseks tingimuste punkti 11.2. blokeeris hageja 18.03.2002 a. kostja kaardikonto ning 60 päeva möödumisel, so 18.05.2002 a., lõpetas kostjaga lepingu. Vastavalt Tingimuste punktile 11.4. kohustus kostja lepingu lõppemisel laenu hagejale tagastama ning tasuma muud lepingust tulenevad summad. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg-le l kohaldatakse enne 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lõike 2 kohaselt kohaldatakse neile asjaoludele ja toimingutele, mis tehti enne 01.07.2002 a. seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg l sätestab laenutaja kohustuse tagastada laenajale sama summa raha, mille laenaja laenutaja omandisse andis. TsK § 173 lg-s l kehtestab üldreegli, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK §-le 174 ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lõike l kohaselt on krediidilepinguks leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lõige l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral annab VÕS § 101 lg l punkt l hagejale õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lõige l annab hagejale õiguse kostjalt nõuda raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg l p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, nõude eeldused on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. VÕS § 415 lg-st l tuleneb, et tarbijalt ei või krediidilepingu rikkumisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes l sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le l loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lepingus on pooled kokku leppinud intressi suurusega 16% aastas, seega nõuab hageja kostjalt viivise tasumist määraga

3 23% aastas. Nimetatud suurusega viivisemäära nõudmise õigus on hagejal alates 27.12.2003.a. Ajavahemikul 01.07.2002 a. - 27.12 2003 a. kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt oli hagejal õigus nõuda viivist määraga 16% aastas (VÕS § 113 lg l ja VÕSRakS § 14). Hageja on hakanud viivist arvestama summalt 9 990,80 krooni, see on summa mis kostja võlgnes hagejale Lepingu lõpetamise päeval. Seega on viivis: ajavahemikul 18.05.2003 a. kuni 10.09.2003 a. 436,80 krooni: (0,04 %/päevas x 9 990,80 = 3,9 krooni/päevas; 3,9 krooni/päevas x 112 päeva = 436,80 krooni); alates 10.09.2003 a. kuni 10.10.2003 a. 111,00 krooni: (0,04 %/päevas x 9 285,45 krooni = 3,7 krooni/päevas; 3,7 krooni/päevas x 30 päeva = 111,00 krooni); alates 10.10.2003 a. kuni 27.12.2003 a. 215,60 krooni: (0,04 %/päevas x 7 196,45 krooni = 2,8 krooni/päevas; 2,8 krooni/päevas x 77 päeva = 215,60 krooni); alates 27.12.2003 a. kuni 17.06.2005 a. 2 279,00 krooni: (0,06 %/päevas x 7 196,45 krooni = 4,3 krooni/päevas; 4,3 krooni/päevas x 530 päeva = 2 279,00 krooni). Seisuga 17.06.2005 a. on kostjal tasumata viivised summas 3 042,40 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Kostja võlgneb hagejale seisuga 17.06.2005 a. kokku 10 491,39 krooni, millest: 7196,45 krooni on tasumata krediidi põhiosa; 252,54 krooni on krediidilimiidi kasutatud osalt arvestatud intress ja 3 042,40 krooni on viivis krediidi tasumisega viivitamise eest.

Kohtu põhjendused Kohtule ei ole kostja elukoht teada. Aadressidelt Loigu talu, Karula küla, Saarepeedi vald Viljandi maakond ja Vana-Võidu küla 12-6B, Viiratsi vald, Viljandi maakond hagimaterjalid tagastati põhjusel, et adressaat ei ela antud aadressil, uus aadress teadmata. Kutse kohtuistungile on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 18.09.2006 ja 25.09.2006. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Hageja saatis kohtule kirja ja palus asja arutada ilma hageja esindaja kohalolekuta ja hagi rahuldada.

Kohus leiab, et asi tuleb lahendada sisuliselt lähtuvalt TsMS § 408 p 1 sätetest.

Magnet krediitkaardi lepinguga nr A010010254 on tõendatud, et lepingu alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti 10 000,00 krooni, intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 5 000,00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 500,00 krooni. Kostja konto liikumiste aruannetest nähtub, et perioodil 30.11.2001 a. kuni 18.03.2002 a. kasutas kostja krediiti tehingute sooritamiseks summas 12 858,30 krooni, millest on käesoleva ajani tasumata 7 196,45 krooni. Kostja võlgneb hagejale seisuga 17.06.2005 a. kokku 10 491,39 krooni, millest: 7196,45 krooni on tasumata krediidi põhiosa; 252,54 krooni on krediidilimiidi kasutatud osalt arvestatud intress ja 3 042,40 krooni on viivis krediidi tasumisega viivitamise eest.

Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4

Menetluskulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Tsiviilasjas on kohtukuludena hageja tasutud riigilõiv 1050 krooni ja 200 krooni kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest, mis tuleb välja mõista kostjalt.

Kohtukulud ( postikulud ) tuleb välja mõista 63 krooni kostjalt riigituludesse.

Silvi Maiste kohtunik