2-05-24523/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2006. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24523 Tsiviilasi A.Me hagi K.Ui vastu 200.000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. mai 2006. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.Ui apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.M (IK xxxxxxxxxxx), esindaja Veikko Puolakainen; Kostja K.U (IK xxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta K.Ui avaldus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik 9. juunil 2006. a. saabus Tallinna Ringkonnakohtusse K.Ui apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 9. mai 2006. a. otsuse peale. Kohtutoimikust nähtuvalt sai K. U kohtuotsuse kätte 9. mail 2006. a., seega pidi apellatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtule hiljemalt 8. juuniks 2006. a. Kuna apellatsioonkaebus oli esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, keeldus Tallinna Ringkonnakohus 21. juuni 2006. a. määrusega K.Ui apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle koos lisadega apellandile. 5 juulil 2006. a. esitas K.U määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2006. a. määruse peale, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Riigikohus jättis 6. septembri 2006. a. määrusega K.Ui määruskaebuse menetlusse võtmata. 15. septembril 2006. a. esitas K.U Tallinna Ringkonnakohtule avalduse menetlustähtaja ennistamiseks. K.U nõustub sellega, et apellatsioonkaebus oli ringkonnakohtule esitatud menetlustähtajast kinni pidamata, kuid ringkonnakohus ei ole arvestanud protsessitähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Avaldaja haigestus 9. mail

2 2006. a. ning alles peale tervisliku seisundi paranemist ja töövõime taastumist 7. juunil 2006. a. oli tal võimalus koostada apellatsioonkaebus. Kuna haigestumist ei ole võimalik ette näha, ei saanud ka apellatsioonkaebuse esitaja selle takistusega arvestada. Samas oli avaldaja veendunud, et postiasutus suudab 7. juunil postitatud apellatsioonkaebuse tähtaegselt, so. 8. juuniks 2006. a. kohtusse toimetada. Avaldaja palub arvestada, et ta ei ole saanud taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul vaid esitab menetlustähtaja ennistamise taotluse seaduses sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellandi avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lõikele 1 ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates tähtaja lõppemisest. Siinkohal arvestab ringkonnakohus, et K. U taotlus menetlustähtaja ennistamiseks on TsMS § 67 lõike 2 mõttes esitatud tähtaegselt. Menetlustähtaja ennistamisel tuleb hinnata seda, kas esines mõjuv põhjus, mis takistas menetlusosalisel tähtaja järgimist. Avaldaja on esitanud perearsti poolt väljastatud töövõimetuslehe, millest nähtuvalt oli avaldaja tööst vabastatud 10. maist kuni 6. juunini 2006. a. Esitatud tõendist ei nähtu, mis laadi haigusega oli tegemist, ja mil määral takistas haigus avaldajal apellatsioonkaebust sel perioodil esitamast. Avaldaja postitas apellatsioonkaebuse 7. juunil 2006. a., olles põhjendamatult veendumusel, et päev enne tähtaja saabumist postitatud saadetis õigeaegselt kohtusse ka jõuab. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esile toodud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu apellant ei saanud järgida apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Menetlusosalised peavad tulenevalt TsMS § 200 lõikest 1 kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, mis hõlmab ka kohustust näidata üles menetletavas asjas piisavat hoolsust. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigeaegselt tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha. Harju Maakohtu 9. mai 2006. a. otsuses oli välja toodud edasikaebamise kord, millega avaldajal oli võimalik õigeaegselt tutvuda. Seega leiab ringkonnakohus, et K.Ui avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Urmas Reinola kohtunik